Kui aastaid pääses suvel eurosarjadesse neli Eesti vutiklubi, siis tänavu vaid kolm. Uuel aastal jätkatakse nii nagu praegu, ent 2023. aastal osaleb eurosarjade eelringides taas neli erinevat Eesti võistkonda.

Eesti jäi neljandast pääsmest ilma, sest tulemused rahvusvahelisel tandril on lihtsalt liialt viletsad olnud. Lausa sedavõrd, et järgmisel aastal alustab Eesti meister Meistrite liiga eel-eelringist.

Flora neljapäevane 1:0 võit Shamrock Roversi üle tõi aga järjekordsed vajalikud koefitsiendipunktid, mis kergitasid Eesti Euroopa klubijalgpalli pingereas hetkel 49. kohale, mööda lisaks Islandile ka Walesist. Viimastest möödumine oli eriti oluline põhjusel, et Gibraltari meister Lincoln Red Imps alistas lätlaste Riia FC ehk lisaks Florale jätkavad oma eurohooaega ka meie selja taga olevad gibraltarlased.

See tähendab, et edukama alagrupiturniiri puhul on Gibraltaril võimalus küll Eestist mööduda, aga Eesti ei saa nüüd ikkagi langeda madalamale 50. tabelireast, mis tagab neli eurokohta. Kui Floral õnnestub Konverentsiliigas veel võite või viike teenida, parandaks see täiendavalt Eesti riiklikku koefitsienti.

Aga ükskõik kuidas eurohooaeg jätkub, 2023. aastal mängib eurosarjas lisaks Eesti meistrile, karikavõitjale ja Premium liiga hõbedaklubile ka Premium liiga pronksisaaja. Täpselt nii nagu oli see aastaid olnud. Kui Eesti meister alustab 2023. aastal oma teekonda taas Meistrite liiga esimesest eelringist (eel-eelringis tuleb meistril pallida vaid järgmisel aastal, ülejärgmiseks aastaks on tänavuste tulemustega see variant samuti juba välistatud), siis ülejäänud kolm Eesti klubi alustad Konverentsiliiga esimesest eelringist.

Olgu veelkord ka üle toonitatud, et käimasolev eurohooaeg mõjutab mitte järgmist, vaid ülejärgmist, sest eurokohtasid jagatakse aastase viibega. Seda põhjusel, et rahvusvahelistel võistlustel osalejad oleksid samas seisus nii kevad-sügis kui sügis-kevad formaadis mängitavatel riiklikel meistrivõistlustel, mil ühtedes selguvad lõppkohad aasta lõpus ja teistes suve eel.