FC Flora 37-aastane kapten Konstantin Vassiljev avaldas pärast 1:0 võitu Shamrock Roversi üle, mis viis meeskonna Konverentsiliiga alagrupiturniirile, et hakkas sellest saavutusest mõtlema ja unistama juba paar aastat tagasi.

Flora alistas võõrsil Shamrocki 1:0 ja kahe mängu kokkuvõttes 5:2. Ainsa värava lõi Dublinis 57. minutil Rauno Sappinen Konstantin Vassiljevi söödust.

"Ootasime, et Rovers peab meid jõulisemalt ja agressiivsemalt survestama. Rääkisime sellest ka enne mängu. Lõppkokkuvõttes ega neil väga palju šansse polnud. Mõned tsenderdused ja kauglöögid, aga värava löömiseks olid paremad võimalused pigem meil. Avapoolaja lõpus oli näha ka, et Roversil polnud meie survestamiseks energiat.

Saime mängu enda kontrolli alla ja teine poolaeg oli … ei saa öelda, et kergem, aga tasakaalukam küll. Leidsime oma võimalused ja realiseerisime hästi. Ohumomendid ja viie-minutilised perioodid, kus värav polnud küll õhus, aga vastane teenis näiteks järjest mitu standardolukorda, mis võivad ju alati kurvalt lõppeda. Mingit paanikat aga polnud. Me teadsime, mida teha," rääkis Vassiljev.

Et vaatamata vägevale ažiotaažile tüüneks jäädi, on ju suur kompliment? "Kindlasti. See ei ole meie jaoks igapäevane mäng. Need võimalused tulevad võib-olla üks kord 10 aasta jooksul. Sellele keskenduda ja õigesti valmistuda ei ole lihtne. Staadionil aitasid Roversi fännid oma mängijaid nii palju kui võimalik, aga saime hakkama. Kokkuvõttes väärisime võitu ja edasipääsu."

Mida see saavutus 37-aastasele poolkaitsjale isiklikult tähendab? "Mina olen Eesti jalgpalli inimene. Karjääri alguses ootasin meie jalgpalli jaoks millegi suure saavutamist. 10 aastat tagasi olime lähedal (Vassiljev peab silmas EM-i play-off'i jõudmist – O. J.), aga nüüd me tegimegi seda, mida varem pole juhtunud.

Kui aus olla, siis hakkasin alagrupiturniirist mõtlema paar aastat tagasi, kui tuli teade kolmanda eurosarja loomisest. Pärast 2019. aastal võidetud meistritiitlit saime aru, kui tähtis võib olla see järgmine ehk 2020. aasta oma, et meid sellele võimalusele lähemale tuua. Vaikselt-vaikselt see unistus elas. Tõesti vaikselt, sest ma ei suhelnud sel teemal kellegagi.

Mul on tõesti väga hea meel, sest tean, et praegu on Eestis palju inimesi, kel on samuti hea meel. Mulle kirjutavad vanemad ja nooremad. Mõned 70-aastased elavad Eesti jalgpallile nii kõvasti kaasa ja ootavad. Vahepeal olid meie jalgpallis raskemad ajad, aga loodetavasti algas nüüd rõõmus periood.

Sellised suured unistused peavad olema valmis, et nad siis hiljem välja öelda. Pärast võitu Maltal hakkasid kõik alagruppi jõudmisest mõtlema, sest too võit tähendas, et meil on kolm varianti. Üks tuli ära kasutada. Tore! Pole midagi öelda," rääkis Vassiljev.