FCI Levadia peatreeneri kohusetäitja Vladimir Vassiljev märkis pärast 109. Tallinna derbis FC Flora käest saadud 1:3 kaotust, et lihtsad eksimused kaitses tuleb meeskonna mängust välja juurida.

• Vaata Gertrud Alatare galeriid mängust siit või loo lõpust!

Rasmus Peetson ütles, et täna maksid kätte omad eksimused. Oled sa nõus?
Täiesti nõus. Kui vaadata eelmist mängu Floraga, kus saime 0:4 kaotuse, siis selliseid vigu nagu seal, me täna ei teinud. Aga nüüd tulid järgmised pisivead. Trennides mehed neid eksimusi ei tee, aga mängupinge all tulid need esile. Võib-olla polnud keskendumine piisav.

Eriti ajas mind vihaseks esimene värav – niimoodi ei tohi keskkaitsja eksida. Samas tulid ka Flora teine ja kolmas värav meie enda eksimustest. Kui me lepime milleski kokku, siis peame väljakul vastavalt tegutsema.

Meeste pingutusega olen rahul. Kõik andsid endast 100% ja selles vallas mul etteheiteid pole. Võib-olla ainult see keskendumise asi.

Kui tulemus kõrvale jätta ja vaadata esitust, siis kas sa näed meeskonna mängus edasiminekut? Eelkõige pean silmas teiste tippvõistkondade vastu peetavate mängude konteksti.
Jah, kindlasti. Meil on arenguruumi, aga teeme trennides head tööd. Kui meenutada eelmist mängu Nõmme Kaljuga, siis kuni punase kaardini (Zurab Otšigava saadeti 72. minutil tõsise vea eest platsilt ära – O. J.) tundis Kalju, et neil on väga raske kaotusseisust välja tulla, sest šansse neil praktiliselt polnudki. Aga punane kaart rikkus plaane.

Aga kui tollest Kalju-mängust meie esitusi kokkuvõtvalt vaadata, siis meil on positiivne mängujoonis. Palju asju õnnestuvad. Tänases derbis maksid aga kolm enda eksimust väga valusalt kätte. Samas kui me oleks enda võimalustest väravad löönud, siis võinuks skoor ka teistsugune olla.

Kuidas keskkaitseliinis stabiilsus saavutada? Kord eksib üks, kord teine. Täna oli Podholjuzini kord.
Ma kaitseks teda natuke. Maksim päästab meid ka väga palju, aga, jah, kui ta eksib, siis on need väga tapvad eksimused, kust lüüakse väravaid. Samas julgestav Maksim äärekaitsjaid ja Otšigavat.

Võib-olla peame mängitama rohkem sama keskkaitsepaari. Praegu oleme palju roteerinud, mis oli varasemalt tingitud kolmemehelisest keskkaitsest, kuhu tahtsime alati värskust lisada. Nüüd kasutame kahte meest korraga, aga meil on koosseisus neli keskkaitsjat, kes kõik on väga heast klassist. Raske on leida stabiilset paari. Kord eksib üks, kord teine ja nii proovimegi erinevaid paare. Aga kui ükskord hea koosluse leiame, siis tuleb ka stabiilsus.

Tead sa praegu, kes järgmises mängus su keskkaitse mehitavad?

Vaatan asju ühe trenni kaupa. Mängu-eelse trennini mehed ei tea, kes põhikoosseisu kuuluvad ja kes mitte. Kogu aeg valitseb konkurents ja trennid annavad vastuse.