Islandi vastu oma lahkumismängu pidanud Raio Piiroja sõnul võttis emotsionaalne hetk tal silmagi märjaks.

"Islandi hümn oli juba selline, nagu keegi oleks surnud," muigas Piiroja. "Läks juba meel härdaks, oma hümni laulsin ikka südamest."

Suurejooneline lahkumine võttis kogenud Piirojal ka pisara silma. "Eks ta ikka tuli. Võitled, aga ikka tuli, midagi teha ei ole. Aga need ei olnud kurbusest, pigem ikka õnnepisarad."

Oma napi 12 minutiga jõudis Piiroja väljakule oma märgi jätta küll - kõige ärevamaks hetkeks oli Islandi värava all paremalt äärelt tulnud tsenderdus, milleni mees napilt ei ulatanud. "Natuke veel ja oleks rohkemgi saanud," kahjatses 35-aastane keskkaitsja. "Kahju, et ei ulatanud. Peaaegu."

Vaid 12 minuti asemel oleks mees isegi natuke enam soovinud väljakul viibida, kuid hoolimata ohtrast vastupidavustrennist oli pikalt vutimurult eemaolemine Piiroja vastupidamisele ikkagi mõjunud. "Just hakkasin mängu sisse minema! Kahju, et mõnda nurgalööki või trahvilööki värava lähedalt ei olnud, oleks tahtnud pea ikka ära proovida."