Eesti rahvuskoondise peatreener Magnus Pehrsson märkis mängu järel, et hoolealused olid võitu igati väärt.

"Arvan, et olime selgelt parem meeskond. Me olime agressiivsed, tahtsime mängida kõrge tempoga, teadsime, et nad pole sellega harjunud ja arvan, et saime sellega hakkama," rõõmustas Pehrsson.

"Väärisime võitu. Viimasel 30 minutil oleksime võinud tahta rohkem väravaid lüüa, aktiivsemad olla."

Pehrsson leidis, et teisel poolajal oli mängupilt parem kui esimesel. "Tegime mõned vahetused ja nad ei saanud enam kompaktselt mängida nagu esimesel poolajal, kui palju keskelt üritasime. Teisel poolajal venitasime nad laiali, hoidsime palli ja nad pidid palju jooksma."

Mida oodata uuel aastal?

Kuidas vaatab Pehrsson aga tagasi aastale, mis tõi viis võitu, viigi ja neli kaotust väravate vahega 12:8 - esimene positiivse saldoga hooaeg Eesti koondisele ligi 15 aasta jooksul?

"Minu jaoks on asi protsessis, meeskonna arendamises. Võib öelda, et nüüd on meil väga selge mänguplaan, arusaamine, kuidas seda teha, aga samas oleme taktikaliselt väga paindlikud. Oleme oma intensiivsust ja kvaliteeti parandanud ja see on põhjus, miks Gruusia vastu ja ka täna domineerisime."

Kui veel kevadel oli küsimus koondise resultatiivsuses, siis kas kuus väravat kahes mängus näitab, et lahendused on leitud? "Meil oli üheksa päeva töötada ja see on väga hea nii meile kui fännidele, annab usku, et teeme õiget asja. Olen väga rõõmus, näen, kuidas töötame. Kunagi ei saa rahul olla, aga ütlesin mängijatele, et kui võrrelda meie asukohta võrreldes aastatagusega, siis me teame, kuidas mängida. Usun, et see on midagi, millele saame ehitada."

Kui kaitse, üleminekud ja rünnak on nüüd paika saadud, siis mis järgmisena? "Arvan, et väga oluline on arendada üleminekuid mõlemas suunas - oluline on, et suudaksime ka tugevamate meeskondade vastu palli kõrgemal võita ja selle karval töötasime tegelikult ka sellel nädalal palju. Selles osas oleksime täna saanud paremad olla, aga need on meie jaoks kõige tähtsamad osad. Meil on struktuur, plaan, kuidas palli hoida, aga usun, et üleminekud on need, millele järgmisel aastal rõhku panna."