Östersundsi muinasjutt: "Luikede järvega" Euroopa liigasse (8)

Östersundsil on kahtlemata põhjust tähistada. Foto: dn.se

Möödunud nädala neljapäeval pandi Kesk-Rootsis asuvas Östersundi linnas toime tõeline jalgpalliime, kui veel kuue aasta eest Rootsi tugevuselt neljandas liigas mänginud Östersunds FK alistas Kreeka hõbedameeskonna PAOK-i ja pääses Euroopa liiga alagrupiturniirile. ÖFK-i eduloost positiivsemaid jalgpallimuinasjutte on raske leida.

Möödunud aasta 21. novembri õhtul istusid pea 900 000 rootslast televiisori taha, et vaadata järjekordset Fotbollsgalat, jalgpallihooajale punkti panevat galaõhtut, mille käigus jagatakse välja aasta parimate auhinnad. Nagu teisedki suured Rootsi teleproduktsioonid, on Fotbollsgalan vürtsitatud tubli annuse omapärase Skandinaavia huumoriga, kuid tõenäoliselt polnud eesootavaks valmis isegi paljunäinud rootslaste silmad.

Klubi ajaloo esimese kõrgliigahooaja kaheksandana lõpetanud FK Östersundsi mängijad tulid võistkonna vormi kandes Stockholmi Globeni halli lavale, säravate lisanditena olid nende käed värvitud kuldseteks ja nende kaelte ümber sama värvi kikilipsud. Mängima hakkas Irving Berlini kuulus lugu "It’s No Business Like Show Business" ning ÖFK-i pallurid andsid veidi hämmeldunud publikule sajandi keskpaiga muusikalidest tuntuks saanud tantsunumbri, mis oli peaaegu sama sürreaalne, kui nende suvised vallutused Euroopa liigas. Östersunds FK üllatab jalgpalliüldsust igal sammul – olgu see tehtud jalgpallimurul või teatrilaval.

Palju ei jäänud puudu sellest, et ÖFK-i imesid täis suvi oleks siiski juba eos pilviseks muutunud. Kui klubi võitis kevadel Rootsi karika, tõi see endaga koheselt kaasa keerulise dilemma, sest ÖFK-i kodustaadion Jämtkraft Arena ei vastanud väikese mahutavuse ning kitsa väljaku tõttu UEFA eurosarjade kriteeriumidele. Et sobivaid staadioneid pole ka Kesk-Rootsi tühjuses asuva 60 000 elanikuga Östersundi lähemas naabruses, kaaluti kodumängude viimist kuue tunni pikkuse teekonna kaugusel asuvasse Stockholmi või 200 kilomeetrit läänes oleva Trondheimi Rosenborgi koduareenile Lerkendalile.

REKLAAM

"Me oleme Lerkendali varianti kaalunud," sõnas klubi esimees Daniel Kindberg mais Expressenile. "See tähendaks loomulikult seda, et peaksime oma kodumängud pidama võõras riigis ja need kaotaksid oma väärtuse. Me mõtleme midagi välja, me lihtsalt peame. See on suurim edulugu, mis on regiooni spordiajaloos kirjutatud ja kui me ei saaks kodus mängida, oleks see väga kurb. Kui omavalitsus on sellega nõus, teeme staadionile juurdeehitused. See nõuab küll palju tahtejõudu ja koostööd, aga me saame sellega hakkama."

Juuni teisel päeval nõustuski linn klubi kahe miljoni euroga toetama, kuid paljud kohalikud elanikud kortsutasid selle peale kulmu – vaatamata sellele, et ÖFK oli kuue aastaga tõusnud Rootsi neljandast divisjonist Euroopa liiga ääremaile.

"Kui me siia kolisime, võtsid inimesed meid väga sõbralikult vastu," meenutas klubi inglasest peatreener Graham Potter 2011. aastal ette võetud teekonda. "Ma jalutasin abikaasaga linnas ja meilt küsiti, et mis meid Östersundi tõi. Kui ma ütlesin, et kohalik jalgpallimeeskond, vaadati meid aga murelike ja mõistmatute pilkudega. Meile öeldi, et me oleme hullud, sest see on Vinterstaden – Talvelinn."

Östersundi kesklinnast vaid veidi enam kui kilomeetri kaugusel asuv suusastaadion avab traditsiooniliselt laskesuusatamise maailmakarika hooaja, siin asuvat talispordilaborit kasutab Rootsi olümpiakomitee ning kui linnale antud 39 poolthäälele oleks lisandunud veel vaid neli, oleks 1994. aasta taliolümpiamängud toimunud Lillehammeri asemel just Östersundis. Veel kuue aasta eest oli jalgpall siin täiesti tundmatuks suuruseks.

Graham Potter on ainus inglasest peatreener, kes tänavu eurosarjast osa saab. Foto: mmcloud.se

Oma mängijakarjääri Inglismaa madalamates liigades veetnud ja hiljem Leedsi ülikoolist juhtimisalase magistrikraadi omandanud Potteri jaoks oli enesestmõistetav, et kauge ja lumine talispordikeskus pole enamike jalgpallurite jaoks just unistuste sihtkohaks. "Esimese paari aasta jooksul ei suutnud me isegi lõuna-rootslasi veenda klubi eest mängima," rääkis Potter Telegrahphile. "Me pidime klubi identiteedi looma nullist ... Meie suurimaks väljakutseks on asukoht ja seetõttu peame leidma erilisi mängijaid, kellel on vaja ennast tõestada."

Nõnda said Potteri jaoks tähtsaks Inglismaal ning hiljem Ghanas, kus ta oli lühikest aega naiste rahvuskoondise tehniline direktor, loodud kontaktid. Lisaks mängijatele ümbruskonna linnadest, Inglismaalt ning Lääne-Aafrikast lisandusid meeskonda pallurid riikidest nagu Hispaania, Mehhiko, Lõuna-Korea ja Kanada. Paljude erinevate isiksuste ja kultuuride sulatusahi võib aga hakata sädemeid pilduma ja seetõttu oli klubi juhtkonna jaoks esmatähtis võistkond ühele lainepikkusele viia.

Kui Östersunds kindlustas 2015. aasta lõpus esmakordselt koha Rootsi kõrgliigasse, toimus klubi hooaja lõpetamine kohalikus teatrihoones. Pintsakute ja viigipükste asemel kandsid mängijad aga musti T-särke ja dresse ning etendasid kohale saabunud 450 pealtvaatajale maailmakuulsat balletti "Luikede järv". See ei olnud üle põlve tehtud viieminutiline kava. Hooaja alguses ettevalmistusega alustanud mängijad olid oma hüppeid ja pöördeid lihvinud nii hoolikalt, et kava lõpus tervitas publik nähtut seisvate ovatsioonidega. ÖFK on meeskonnavaimu tugevdamise viinud tavapärasest sootuks kõrgemale tasemele.

"Me üritame jalgpallureid arendada ka laia silmaringiga inimesteks," sõnas 40-aastane Potter möödunud aasta aprillis. "Mängijate harimine ja kogukonna tegevustes kaasa löömine on meie jaoks väga tähtsad. Ma tahan pallureid nende mugavustsoonist välja tirida ja näidata, et nad saavad oma meeskonnakaaslasi usaldada." Klubi esimees annab enne igat hooaega mängijatele täitmiseks paar ülesannet ning kuigi "Luikede järv" on seni olnud ehk ambitsioonikaim, on ÖFK kultuurseid seiku võtnud ette teisigi.

Jaanuaris andsid pallurid ja klubi taustajõud linnas 1600 pealtvaatajale kontserdi, paari aasta eest kirjutasid mängijad üles oma senise eluloo ja köitsid need ühisesse raamatusse, kohalikus kunstigaleriis on näitusel olnud nende tööd ja videoprojekti raames vaatasid mängijad enda tehtud lühifilme koos ÖFK-i poolehoidjatega. Kuue aastaga on klubi saanud Östersundi kogukonda kokku toovaks nähtuseks.

"Meie riietusruumis on nii palju erinevaid kultuure ja sellised ettevõtmised liidavad meid," tõdes eksootilist Komooride koondist esindav poolkaitsja Fouad Bachirou FIFA kodulehele. "Loomulikult ei ole jalgpallurid balletiga harjunud, kuid me leidsime koos lahenduse. Ma olen surmkindel, et need projektid aitavad meid ka jalgpalliväljakul."

"Me tahame olla erinevad ja see on ka osa sellest, mis mängijaid meie juurde toob," tõdes Potter juulis. "Erinevatest kultuuriüritustest osa võtmine aitab mängijatel vapramaks saada ning ebameeldivate olukordadega harjuda. Kogukonna kaasamine paneb meie projektist huvituma ka kohalikud inimesed. Sellel aastal on meil kavas midagi, mis tutvustab kohalikku Saami kultuuri, aga ma ei saa sellest praegu rohkem rääkida!"

Kohalike toetus võideti kiirelt ja Östersundi elanikud tahtsid mängijate positiivsele suhtumisele samaga vastata. 2013. aastal loodi ÖFK-i toetajate poolt rühmitus Falkarna, mis on enda eesmärgiks võtnud vägivallatu fännikultuuri edendamise – tervitatav nähtus ajal, mil huligaanlus kujutab endas tõelist ohtu Rootsi jalgpalli tulevikule. Möödunud oktoobris kohtus ÖFK liigamängus Hammarbyga ning Falkarna liikmed otsustasid kohtumisele eelnenud lasershow'l vastaste auks kasutada ka nende klubivärve; tihti võetakse külalismeeskondade poolehoidjad rongijaamas vastu tervituslauluga ning saadetakse nad nii ka tagasi. Sellel kevadel avati ka 7-13 aasta vanustele ÖFK-i toetajatele mõeldud Falkarna noorterühm. Östersundsi mängijad käisid seepeale kohalikus koolis lastele ette lugemas.

Pingutuste tulemusi on näha ka Jämtkraft Arenal. Kuus aastat tagasi mängis ÖFK veel veidi alla 800 silmapaari ees, kuid et Graham Potteri maagilised teod on nii silmapaistvad, et teevad ehk silmad ette isegi nimekaimule Harryle, meelitati eelmisel, kõrgliiga kaheksanda kohaga lõppenud aastal kodustaadionile peaaegu 6000 inimest mängu kohta. Sellel suvel on ÖFK-i poolehoidjatel olnud au olla tõeliste jalgpalliimede tunnistajateks. Östersundsi eurodebüüti 19. juulil ei unusta tõenäoliselt ükski sel õhtul Jämtkraftil viibinud inimene.

Foto: JVT

Istanbuli hiid Galatasaray mängiti esimesel poolajal kindlalt üle ning kuigi teisel poolajal surus kuulsusrikas vastane jala tugevamalt gaasipedaalile, oli just ÖFK-i Saman Ghoddos mees, kes 68. minutil ilusale meeskonnarünnakule punkti pani. Türgi klubi asus maruliselt viigiväravat jahtima ja see jättis kohtumise üleminutitel tee vabaks vahetusest sekkunud klubi talismanile, inglasele Jamie Hopcuttile, kes kaugete külaliste jalad totaalselt sõlme keerutas. Mees, kes ei olnud Inglismaa seitsmenda divisjoni meeskonna Ossett Towni jaoks piisavalt hea, oli nüüd matnud Istanbuli Galatasaray.

Õhkkonda, mis valitses Istanbulis toimunud korduskohtumises, polnud ükski Östersundsi mängija varem kogenud. Sellegipoolest võideldi tänu meeskonna iraaklasest kapteni Brwa Nouri penaltitabamusele välja 1:1 viik. "Enne lõpuvilet ütlesin vahetusmeestele, et nad peaksid publiku tõttu tähistamisega ettevaatlikud olema," sõnas Potteri abitreener Billy Reid. "Kui me läksime pärast mängu lõppu oma üksikuid fänne tänama, saatsid aga Galatasaray toetajad meid väljakult ära aplausi saatel. Me poleks seda iial oodanud."

Seejärel alistas Östersunds kahel korral Luksemurgi klubi Fola, kuid pärast kreeklaste PAOK-ilt võõrsil saadud 1:3 kaotust tundus, et väsimus on viimaks ÖFK-i meestele järgi jõudnud. Samas poleks see ka eriti üllatav olnud, sest viimase kuue nädala jooksul oli mäng Kreekas rootslaste jaoks juba kaheteistkümnendaks. Neljapäeval Jämtkraftile kogunenud inimesed lootsid, et meeskond paneks debüüteurohooajale vähemalt väärika punkti, kuid uskumatul kombel ei olnud ÖFK-i mehed veel lõpetanud.

Saman Ghoddos tegi tänavu debüüdi Rootsi koondises, kuid otsustas nüüd Iraani kasuks. Foto: iransportspress.com

Taas tõusis kangelaseks pühapäeval esmakordselt Iraani koondisesse kutsutud Ghoddos, kelle väravad 71. ja 77. minutil Östersundsi kahe mängu kokkuvõttes ette viisid. Mängu neljandal üleminutil elas pea kogu Östersund – lisaks 6000 pealtvaatajale Jämtkraftil vaatasid linna keskväljakule püstitatud suurelt ekraanilt mängu üle 10 000 inimese – üle kollektiivse südamerabanduse, sest PAOK-i karistuslöök ei leidnud oma teed väravavõrku vaid väravavahi Aly Keita sangarliku blokeeringu tõttu. Koheselt kõlas ka päästev lõpuvile ning kui Jämtkraftile oleks lisaks otsatribüünidele pandud peale ka katus, oleks see ilma mingi kahtluseta stratosfääri tõusnud.

"Ma ei suuda seda uskuda," kähises üliõnnelik Potter pärast kohtumise lõppu SVT-le. "Me mängisime suurepäraselt. Ma tahan tänada meie toetajaid – me armastame teid!" Siis kadus inglane eufooriliste mängijate sekka. Intervjuud võisid oma aega ootama jääda, see oli hetk ÖFK-i palluritele ja toetajatele.

Östersundsi imetabane edulugu on midagi sellist, mida tuleks üha tihedamini ilmuvate negatiivsete jalgpalliuudiste valguses tähistada ning au sees hoida. Kui mõnele filmikompaniile pakkuda stsenaariumit "Luikede järve" tantsivast rahvaste paablist, kes suudab Talvelinna nime kandvas kohas Euroopa jalgpallihiidudega võrdselt rinda pista, ei kaalutaks seda tõenäoliselt eriti pikka aega. Ometi on ÖFK-i veidi sürreaalsena tunduv muinasjutt tõeliseks ja mängijate ning peatreeneri sõnul loodetakse järgmises peatükis võita Rootsi kõrgliigatiitel. Vahelduseks saavad Graham Potter ja tema lõbusad hoolealused särada Euroopa liiga alagrupiturniiril, kus nende vastasteks on Bilbao Athletic, Berliini Hertha ja Zorja Luhansk.
 

8 kommentaari

asd   •  
(86.110.32.***)
tõeliselt äge!
das.hf   •  
(90.191.91.***)
Hea lugemine. Tänud!
Östersundi   •  
(146.255.183.***)
klubi rahvas käis mullu kevadel ka Eesti klubidele oma edu asjaoludest rääkimas. Siis nad polnud veel karikat võitnud ja Euroopas hulle tempe teinud. Kui keegi küsib, miks nii-öelda softide asjadega nagu kultuur ja kogukond tegeleda, siis Östersund on hea näide.
asf   •  
(86.110.32.***)
no ja meil eestis saavad teise nahavärviga võõrmängijad öösel loca ees peksa. parim koht elamiseks
.   •  
(82.131.91.***)
Sellepärast meie klubid kunagi kuhugi edasi ei pääsegi, kui võõrmängijad öösiti loca ees "trenni" teevad.
To asf   •  
(146.255.182.***)
Valge mees vaevalt et Rootsis öösel õiges linnaosas üldse ellu jääb.
Eero   •  
(85.253.137.***)
Väga hea lugu. Soccernet teeb head tööd.
to to asf   •  
(194.150.65.***)
jah sest koik rootslased on ara tapetud ja kuritegevus ei ole seal kordades madalam kui eestis

Kommentaari lisamiseks palun logi sisse või sisesta nimi ja kontrolltest.
FINAAL
Maailmameistrid! Noor Prantsusmaa parandas kahe aasta taguse vea
RISTNURK
KATARI PÄEVIKUD

Soccernet.ee Kataris!

Interaktiivne blogi ja vahetud muljed Eesti koondise reisilt Katari, kus kolme aasta pärast koguneb maailma jalgpalli koorekiht.

https://www.zone.ee/
MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK