Jalgpalli mälumängus Eesti meistriks tulnud FC United Brainsi liikmed rääkisid pärast võidukat sooritust, et abi oli sagedasest mälumängudel käimisest, jalgpallivälistest teadmistest ning vanast rasvast.

FC United Brainsi koosseisu kuulusid tippmälumängurid Igor Habal, Matis Song ja Illar Tõnisson. Varem oli jalgpalli mälumängu Eesti meistrivõistlustel osalenud nendest ainult Habal ja temagi viimati seitse aastat tagasi. Aastal 2010 teenis ta võistkonnaga Kolm Kraatsiat teise koha, tunnistades meistriks kroonitud Jalka paremust alles lisaküsimuses.

Ka seekord oli Habali tiimi lähimaks konkurendiks võistkond Jalka, praeguseks kuuekordne meister. United Brains edestas kahe viimase ploki eel jälitajat kuue punktiga, aga lõpuks kasvas edumaa lausa 16-punktiliseks. See tähistab antud võistluse kõigi aegade ülekaalukaimat võitu!

Kuna Song oli jõudnud pärast üritust A. Le Coq Arenalt kiirelt lahkuda, siis andsid mängujärgse intervjuu kaks United Brainsi liiget: Habal ja Tõnisson.

"Illar tegi mulle ettepaneku mängima tulla, aga tal ei olnud kolmandat liiget. Siis ma teadsin, et tuleb kutsuda Tammeka fänn Matis," meenutas Habal võistkonna komplekteerimist.

"Kuna ma ei teadnud, milline on küsimuste tase, siis arvasin, et suuri eesmärke pole vaja seada. Selleks mänguks me eraldi ette ei valmistanud. Kümme minutit enne mängu algust lihtsalt vaatasin Eesti koondise peatreenereid ja muud sellist."

Natuke kardeti Eesti jalgpalli teemat

Habal jälgis enda sõnul vanasti, kui tema töö oli seotud kihlveokontorite statistikaga, vutti rohkem kui praegu. "Siis olid nädalavahetused jalgpalli täis, aga sellest tekkis sporditüdimus. Täna vaatan ma jalgpallis tiitlivõistlusi ja Meistrite liiga lõppvoore, rohkem ei vaatagi. Arvan, et see on pühendatud aja mõttes minu jaoks teine või kolmas spordiala. Esimene on laskesuusatamine. Aga kui näppu satub mõni nauditavalt kirjutatud jalgpallialane raamat, siis ikka loen," rääkis ta.

Tõnisson ütles, et tema vaatab spordialadest kõige rohkem just jalgpalli, kuigi korvpall ei jää kaugele maha. "Vaatan Meistrite liigat ja Euroopa suuri liigasid. Vahel satub mõni jalkaraamat näppu. Eesti vutti ma väga ei jälgi, see tundub suhteliselt ebahuvitav asi," tunnistas ta.

"Natuke kartsime siin mälumängul Eesti jalgpalli teemat, aga Matis päästis selles osas välja. Ta töötab Spordiinfos ja Eesti jalgpalliasjade sissekandmine ongi tema ülesanne. Ta mõtles välja mingeid müstilisi vastuseid, näiteks Vigri," kiitis Tõnisson.

Vigri oli õige vastus küsimusele, millises meeskonnas tegi Sergei Pareiko hooajal 1992/1993 Eesti meistriliiga debüüdi. Seda teadis mälumängul osalenud 42 võistkonnast kuus.

United Brains tõstis esile ka 17. küsimusele õige vastuse leidmist. Küsiti, mitu korda on Soome jalgpallikoondis olümpiamängudel osalenud. Õige number oli neli. "See tuli tiimitööna. Algul oli meil kirjas kolm, aga lõpuks tuli mulle meelde, et Soome mängis ka Moskva olümpial. Siis läks kirja neli," lausus Habal.

Järgmisest aastast veel vara rääkida

Habali hinnangul andis esikohatiimile suurt kasu see, mida oli jälgitud ja loetud kunagi minevikus: "Päris palju asju sai vastatud vana rasva pealt. Tänaseid tegevjalgpallureid ju väga palju ei küsitud."

"Kasu oli ka jalgpallivälistest teadmistest - meie eelis oli võib-olla see, et oskasime hästi kokku panna geograafiat, jalgpalli, ajalugu ja kultuuri," põhjendas ta oma võistkonna võitu.

Tõnisson lisas omaltpoolt: "Kui mängida teatud tihedusega mälumänge, siis mingid asjad jooksevad korduvalt läbi. Selle kogemuse pealt teenime igas mängus mõned punktid. Spordimälumängudes on nagunii jalgpall põhiala."

Jalgpalli mälumängu meistritiitli võidus hakkasid "ühendatud ajud" endi sõnul kindlad olema alles mängu lõppfaasis. "Vahepeal kiskus hirmutavaks, kui Jalka ühe väga raske plokiga lähemale jõudis. Aga lõpus vajus Jalka kuidagi ära," märkis Tõnisson.

Seda, kas United Brains ka järgmisel aastal jalgpalli mälumängu meistrivõistlustel osaleb ehk tiitlit kaitsma tuleb, ei oska võitjad veel öelda.