Viimati 2014. aastal Meistrite liigas poolfinaali jõudnud Londoni Chelsea astus sinna suure sammu jagu lähemale, kui alistas veerandfinaali avamängus FC Porto 2:0. Sevillas, neutraalsel väljakul peetud kohtumises lõid väravad Inglismaa koondislased Mason Mount ja Ben Chilwell.

Esimese poolaja üritavam pool oli Porto, kes alustas isukalt ja pressis Chelsea't nii edukalt, et viimastel oli raskusi enda väljakupoolelt pääsemisega. 12. minutil tulistas karistusala joonelt ohtlikult Mateus Uribe, pall lendas siiski napilt üle. 24. minutil oli Chelsea' puurivahil Edouard Mendy'l üksjagu tegemist, et ära hoida Otavio olümpiavärav. Tõrjutud palli pääses äsama Zaidu Sanusi, aga lõi üle.

Chelsea jõudis esimese pealelöögini alles 32. minutil, aga sellest asusid nad ka mängu juhtima. Positsioonirünnaku käigus mängiti pall Mason Mountile, kes keeras ent osavalt Sanusi pealt maha ja liikus trahvikasti. Nurk polnud ülearu lubav ja Mounti löök mitte ülearu hiilgav. Aga kuna Porto väravavaht Agustin Marchesin tegutses samuti keskpäraselt, oli pall võrgus ja Chelsea juhtimas.

Kaotusseisu Portot ei heidutanud. 43. minutil oli neil kasutada nurgalöök ja Pepe pääses peaga löögile. Mendy tõrjus posti kõrvalt. Kaks minutit hiljem oli Portol taas nurgalöök ja lööjaks Marko Grujic. Sedapuhku Mendy püüdis ja siirduti vaheajale.

Sealt naastes tegi Timo Werner ära oma viimase aja tavalise ehk käkkis ära väga soodsa võimaluse, kui ei suutnud Mounti tsenderdust 6 meetri pealt raamidese puskida. Selle Chelsea väga soodsa šansi järel muutus dikteerivamaks osapooleks taas Porto, aga Chelsea kaitse endale suuri eksimusi ei lubanud.

51. minutil lõi terava nurga alt Moussa Marega, aga Mendy tõrjus. 57. minutil tulistas 20 meetri pealt Luis Diaz, aga napilt mööda. 63. minutil avanes hea šanss vahelduseks ka Chelsea'l, aga Cesar Azpilicueta pealöök läks mööda. 72. minutil nõudis Porto Marega kukutamise järel edutult penaltit, 84. minutil kõmmutas vahetusest sekkunud Christian Pulisic läbimurdelt latti, aga minut hiljem oli Chelsea ikkagi 2:0 juhtimas.

Jämedalt eksis Porto paremkaitsja Jesus Corona, kes tegi Chelsea pikka palli maha võttes ebaõnnestunud puute ja kinkis Ben Chilwellile vaheltlõike. Kuna ülejäänud Porto kaitseliin ei osanud Corona eksimust oodata, oli Chilwell mõne kiire sammuga Marchesiniga silmitsi, viis palli suurema tseremooniata väravavahist mööda ja lõi Chelsea 2:0 juhtima.

Kuue päeva pärast samal staadionil peetavas kordusmängus vajab Porto poolfinaali pääsemiseks kaheväravalist võitu, mis omakorda nõuaks Chelsea'lt suuremat sorti äpardumist. Soccernet.ee tähelepanekud:

Jaanuaris Frank Lampardi asemel Chelsea peatreeneriks asunud Thomas Tuchel pani meeskonna üpris kiiresti kõrgetel tuuridel nurruma. Ja mis kõige tähtsam – eksimatult! Sakslase saldo pärast 15 mängu Chelsea juhendajana oli muljetavaldav 11 võitu ja 4 viiki, mille toel oli meeskonnast saanud peamine kandidaat Premier League'i neljandale kohale, mis on teatavasti väga tähtis, sest tagab koha Meistrite liigasse.

Masin jooksis kokku laupäeval, kui Chelsea võõrustas Premier League'i tabeli eelviimast meeskonda West Bromwich Albioni ja kaotas 2:5, kuigi asus juhtima 1:0. Kõik läks tuksi poole tunni möödudes, kui vigastuspausilt naasnud kogenud keskkaitsja Thiago Silva teenis punase kaardi. Vähemuses ei saanudki Chelsea oma ridasid korrastatud, tulemuseks üllatav kolakas.

Kui eraldi võetuna oli tulemus muidugi üllatav, siis suuremas plaanis mitte, sest sääraseid tööõnnetusi tuleb sisse kõigil meeskondadel. Kvaliteeti näitab suutlikkus neist koheselt kosuda ja mitte lasta ühel ebaõnnestumisel kasvada üle kriisiks. Vaja on teha kiire vigade parandus, millega Tuchel kenasti hakkama sai.

Silva on tema usaldusmees, aga laupäev näitas, et ilmselt sai naasmisega veidi kiirustatud. Seega jäeti brasiillane täna pingile. Chelsea kaitse toimis kenasti. Portol avanesid küll mõned korralikud võimalused, aga ühtegi 100%-list šanssi Portugali klubi tekitada ei suutnud.

1/8-finaalis Torino Juventuse vastu lisaajal saavutatud võit (või, noh, viik, sest üldskoor oli 4:4 ja Porto pääses edasi võõrsil löödud väravate reegli alusel) näitas, et asjaolude klappimisel on Portos potentsiaali nõelata ka Euroopa kõige tugevamaid meeskondi. Muidugi võib vaielda, kas heitlikku hooaega tegev Juventus on hetkel sama hea, kui kena rütmi leidnud Chelsea. Aga see oleks tähelepanu põhjendamatu kõrvalejuhtumine peamiselt küsimuselt – Porto enda teravuselt.

Kordusmängus Juventusega teenitud kaartide tõttu pidid tänase kohtumise vahele jätma poolkaitsja Sergio Oliveira ja ründaja Mehdi Taremi, kes on meeskonna selle hooaja kaks kõige paremat väravakütti. Mõlema mehe paikamine osutus Porto jaoks võimatuks ülesandeks. Kui pressing toimis päris korralikult, siis palli võitmise järel puudus ideaalne ladusus, sest puudusid ka kaks tippmeest.

Kui otsida varianti, miks Porto väljalangemine vaatamata 0:2 kaotusele täiesti kindel ei ole, siis parimaks teeks on ilmselt osutada Taremi ja Oliveira koosseisu naasmisele. Muidugi on kaheväravalise kaotusseisu võiduks pööramine väga-väga keeruline, aga kui need kaks meest tagasi on, siis äkki mitte täiesti võimatu.

Kohtumise üks olulisemaid episoode leidis aset 72. minutil, kui karistusalasse murdnud Marega kukkus, kui Azpilicueta teda kahe käega (õrnalt) selga tõukas. Olukord lähedalt vaadanud Sloveenia kohtunik Slavko Vincic näitas kohe, et penaltit ta ei määra. Järgmise mängukatkestuse ajal konsulteeris ta ka VAR-iga, kes toetas kohtuniku otsust piisavalt, et teda monitori juurde mitte kutsuda.

Siinkohal on oluline märkida, et VAR ei kutsu kunagi kohtunikku igaks juhuks olukorda üle vaatama vaid seda tehakse ainult juhul, kui videokohtuniku arvates on peakohtunik teinud selgelt eksliku otsuse. Kuna penalti polnud selles olukorras kohustuslik otsus, siis Vincicit ka juhtunut üle vaatama ei kutsutud. Marega ja Porto pahameel oli ilmne, aga senegallase kerge kukkumine talle kasuks ei tulnud.

Küll aga tasub märkida, et Azpilicuetal on tänavu Meistrite liigas kohtunike piiripealsete otsustega ikka kõvasti õnne. 1/8-finaali kordusmängus Madridi Atleticoga nügis Chelsea kapten 26. minutil selga üks-üks olukorras olnud Yannick Carrascot, aga vile vaikis ja VAR ei sekkunud. Kui sealt võetuks Azpilicuetale viga, järgnenuks penalti ja punane kaart, mis andnuks edasipääsutrumbid hoobilt Atleticole. Azpilicuetal vedas toona ja vedas täna.

Läinuks emb-kumb otsus teistpidi, ei pruugiks me praegu Chelsea poolfinaalis üpris kindlas kõneviisis rääkida. Marginaalid tippjalgpallis on tegelikult üpris väikesed.

Chelsea väravavaht on nüüd tänavu mänginud kaheksa Meistrite liiga mängu, millest seitsmes oma seljataguse puhtana hoidnud! Kui eelmine peatreener Frank Lampard tegi omajagu vigu, siis eelmisel suvel väravavahiosakonnas tehtud otsustav lüke kuulub kindlasti õnnestunute sekka. Kepa Arrizabalagaga Chelsea't painanud ärevus on kadunud, Mendy mängib tüünusega, mis kandub edasi ülejäänud meeskonda.

Chelsea ründav poolkaitsja lõi värava olukorrast, kus polnud põhjust seda oodata. Jah, väravavaht võinuks tegutseda paremini, aga eelkõige tuleb siin kiita ikka Mounti, kes suutis pisikesest šansid võluda välja värava, millega Chelsea Meistrite liiga veerandfinaali domineerima asus.

Tulemus:

Porto - Londoni Chelsea 0:2 (0:1)
32. Mason Mount, 85. Ben Chilwell