Eesti Jalgpalli Liidu juhatusel tuli juuni alguses otsustada, kuidas jagada kolme koroonaviirusest puudutada saanud võistlussarja – Premium liiga, naiste meistriliiga, saalijalgpalli meistriliiga – klubide vahel laiali valitsuselt kriisiabina saadud enam kui pool miljonit eurot. Erinevalt näiteks korvpallist otsustati vähese diferentseerimise kasuks.

Seoses koroonaviirusega Kultuuriministeeriumi poolt välja kuulutatud taotlusvoorust "Kriisiabi võistkondlike sportmängude täiskasvanute Eesti meistriliiga jätkusuutlikkuse toetamiseks" pälvisid vastavalt 6. juuni teatele toetust kuus võistkondlikke pallimänge kureerivat spordialaliitu.

Jalgpalliliidule eraldati 521 682 eurot ehk 43,5% 1,2 miljoni euro suuruse paketi mahust. Korvpalliliidule eraldati 406 991 (33,9%), võrkpalliliidule 192 039 (16%), käsipalliliidule 61 789 (5,1%), jäähokiliidule 12 676 (1%) ja saalihokiliidule 4823 (0,4%) eurot.

Kuidas see raha meistriliigade võistkondade vahel laiali jagada, ministeerium ette ei kirjutanud, vaid see jäi iga alaliidu otsustada. Küll aga, nagu taotlusvooru nimetuski viitab, oli raha ette nähtud ainult kõrgliigadesse kuuluvatele klubidele.

Eilses Virumaa Teatajas juhtis ajakirjanik Margus Martin arvamusloos tähelepanu asjaolule, et korvpalliliit jättis naiste kõrgliigaklubid toetusest ilma ning eraldas lõviosa rahast (175 497 eurot ehk 43,1% alaliidule tehtud eraldisest) BC Kalev/Cramole. Ülejäänud kuuele kõrgliigaklubile eraldatud toetused mahtusid vahemikku 18 244 – 45 966 eurot ehk olid maksimaalselt 26,1% Kalev/Cramole määratust.

Lisaks eraldas Korvpalliliit toetusest 44 781 eurot ehk 11% iseendale. Kuna kõigi seitsme klubi toetusest tehti 7200 euro suurune tasaarveldus hooaja 2020-21 osavõtumakse osas, jäi Kultuuriministeeriumi eraldatud summast kokku 95 181 eurot ehk 23,4% alaliidule. Seega kui Kalev/Cramo ja alaliit ise kõrvale jätta, liikus rahast reaalselt kuue korvpalli meistriliiga klubi kontodele kokku 136 313 eurot ehk 33,5%.

Ükski võistkond ei saanud riigi eraldatud rahast üle 9,6%

Eesti Jalgpalli Liidu talitusviis erines korvpalli-kolleegide omast oluliselt. Vastavalt 8. juunil tehtud juhatuse otsusele eraldati kogusummast 20 000 saalijalgpalli kõrgliigale ja 80 000 naiste meistriliigale. Kui naiste kõrgliigas said kõik kaheksa klubi võrdse toetuse (ehk 10 000 eurot), siis saalijalgpallis eraldati neile neljale klubile, kes play-off'i ei pääsenud ja kelle hooaeg oli koroonakriisi ajaks lõppenud, igaühele 1000 eurot. Play-off'i pääsenud neljale klubile aga igaühele 4000 eurot.

Ülejäänud 421 682 eurot otsustas EJL-i juhatus jagada Premium liiga klubide vahel nii, et neli eurosarjades osalevat klubi said igaüks 50 000 eurot ja ülejäänud kuus klubi igaüks 36 947 eurot. Seega moodustas ühele kõrgliigavõistkonnale antud raha riigi eraldisest maksimaalselt 9,6%. Olgu lisatud, et erinevalt korvpalliliidust ei jätnud jalgpalliliit riigilt saadud summast endale midagi, vaid jagas kõik klubidele. Võrkpalliliidu jagamisskeem sarnanes pigem jalgpalli kui korvpalli omale.

"Seoses koroonakriisiga nihkus hooaja lõpp edasi ja toetus peaks aitama muuhulgas kompenseerida hooaja pikenemisega seotud kulusid. Kaalusime ka keerulisemat jaotussüsteemi (näiteks arvestada kulueelarvet, palgafondi või 2019. aastal tasutud makse), aga pakutav jaotus tundus lõpuks kõige õiglasem ja lihtsamalt mõistetav. Premium liiga klubid olid jaotusega rahul," selgitas jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht.

UEFA võistlussarjades osalevad neli klubi said Uibolehe sõnul ülejäänud kuuest 35% võrra suurema toetussumma põhjusel, et nende kulutused on suuremad. Summad maksti kõigile 26 jalgpalliklubile välja juunis.

Seotud lingid:

• Kultuuriministeeriumi teade
• Jalgpalliliidu juhatuse otsus summade jagamise kohta
• Korvpalliliidu juhatuse otsus summade jagamise kohta
• Võrkpalliliidu juhatuse otsus summade jagamise kohta