Traditsioonilise Aastalõputurniiri ajaloos esimest korda sammusid Kalevi spordihallis vaibale Premium liiga klubide legendid. Kõik teenekad vutimehed, keda Soccernet.ee kõnetas, olid uudse kontseptsiooni osas positiivselt meelestatud.

Meie teele sattusid Tallinna Kalevi president Ragnar Klavan (129 mängu Eesti A-koondises), Viimsi JK-s noortetööjuhina tegutsev Kristen Viikmäe (115 mängu) ning FCI Levadias noormängijate arengu eest vastutav Vladimir Voskoboinikov (36 mängu). Pärisime meestelt klassikalisel kombel: mis tunne on?

"Vanus on peale tulnud, aga tunne on vähemalt sama hea," teatab FC Flora särki kandev Viikmäe (44) rõõmsalt. "Üldiselt on väga vahva, aga siin on natuke ikkagi tasemete erinevused tunda – noortega on keeruline mängida. Vanusevahe on osadega pea 15-20 aastat. Oleks muidugi tahtnud näha ka rohkem nii-öelda tõelisi legende – näiteks Narva omi."

Talle sekundeerib FCI Levadia särgis müttav Voskoboinikov (40). "Idee on suurepärane, ma väga toetan! Kahjuks, jah, ei ole selliseid võistkondi nagu Trans – jalgpalliliit oleks võib-olla võinud natuke rohkem vaeva näha, et ka selline sats siia jõuaks," mõtiskleb kogenud ründaja. "Kuna seda nimetatakse ikkagi legendide turniiriks, siis pealtvaatajad oleks neid kindlasti näha tahtnud, arvan ma. Aga suures pildis on idee väga lahe!"

Suureks väljakutseks on kogenud mängumeestele mõistagi füüsis – väike väljak ja ettearvamatud seinapõrked lisavad madinatele kõvasti vürtsi. "Jalkatrenni ma enam kuigi tihti ei tee, seega on päris raske!" naerab Voskoboinikov. "Aga kui mind siia kutsuti, võtsin pakkumise väga hea meelega vastu. Tore on kõiki koos näha!"

Väljak kisub väikse higimulli otsa ette isegi kõikenäinud Klavanil (38), kes veel lõppenud hooajalgi Tallinna Kalevi eest Premium liigas müttas. Nüüd jooksis ta murule aga Kalevi legendide koosseisus. "Ega ma pole ka pärast hooaja viimast mängu eriti midagi teinud," muigab keskkaitsja. "Eks ta on igatepidi raske, väljak on pehme. Aga peaasi, et kõigil on tore."

Aga kuidas päästa Eesti jalgpall?

Kui säärane posu legende juba ühe katuse all koos, ei saa ju jätta pärimata ka Eesti jalgpalli oleviku ja tuleviku kohta. Kuidas me sellest mudamülkast, kus praegu sipleme, lõpuks välja võiksime jõuda? Viikmäe ja Voskoboinikovi vastused tulevad kui ühest suust, Klavan kiidab ideid takka.

"Kindlasti on meil väga tõsiseid mõttekohti," räägib Viikmäe. "Kiireid asju jalgpallis ei ole, aga tooksin välja piirkondlike klubide omavahelise koostöö – nii saaksime kaasata võrdsema tasemega mängijaid ja moodustada neist konkurentsivõimelisemaid treeninggruppe. Kõik algab väikestest asjadest."

Voskoboinikov täiendab: "Tallinnas on näiteks väga palju erinevaid klubisid, aga igaüks eksisteerib omaette. Me ei tee piisavalt koostööd – see on puhtalt minu arvamus. Oleme oma uste taga ja kedagi sisse ei luba. Kui on mõni hea mängija, siis klubi lihtsalt hoiab teda. Ja hoiab senikaua, kuni ta jalgpallist ära väsib. Kui klubide vahel oleks rohkem koostööd, siis kannaks see ka vilja. Vähemalt mulle tundub nii."

"Tõusma peab keskmine tase," sõnastab Klavan omalt poolt. "On vaja, et mängija saaks iganädalaselt häid mänge – mitte ainult eurosarjas või koondisemängudes. Koostööta on tasemevahed liiga suured ja hüpe rahvusvahelisele tasemele palju keerulisem. Ma kindlasti nõustun: väikses riigis peame rohkem koostööd tegema just sellepärast, et üksipäini ei muuda me suurel jalgpallimaastikul midagi."

Just Klavani juhitud Tallinna Kalev on aastate jooksul kerkinud Eesti jalgpallis eduka noortetöö etaloniks. Klubist on välja kasvanud mitu tänast koondislast ja ohtralt Premium liiga põhimängijaid. Lisaks pandi äsja püsti ka uudne jalgpalliakadeemia, mille direktoriks sai seni klubi esindusmeeskonda tüürinud Aivar Anniste.

"See lüke näitab seda, kuhu me alati oleme oma põhirõhku suunanud," selgitab Klavan. "Aivar Anniste liikumine allapoole on meie endi jaoks samuti väga suur muutus – nii kogu klubi kui ka akadeemia ülesehituses."

Noorema generatsiooni potentsiaali tõstab esile ka Voskoboinikov. "Ma töötan igapäevaselt noortega ja näen, kui palju neid meile igal aastal peale kasvab. Minu pilk on Eesti jalgpalli tuleviku suunal väga optimistlik," kinnitab ta. "Ma usun, et mõned viljad ilmutavad end päris jõuliselt juba uuel aastal."

"Noortel on vaja lihtsalt pisut rohkem aega – see on loogiline," rahustab Voskoboinikov kärsituid jalgpallisõpru. "Nagu näeme kasvõi meie koondise pealt – seal on praegu päris palju noori, aga nad vajavad harjumiseks aega. Esimesel aastal ei saagi neilt kohe mingit suurt tulemust oodata. Ma usun, et üks-kaks aastat veel ja meie konkurentsivõime kasvab märkimisväärselt."

Soove uueks aastaks

"Ma soovin meile uueks aastaks kannatlikkust – küll noored tulevad peale," ütleb Voskoboinikov kindlalt. Viikmäe lisab: "Areneda tuleb samm-sammult ja tasapisi kannavad pingutused ka vilja. Näiteks jalgpalliliidu koolitusprogrammid on seni olnud väga efektiivsed ja harivad – neist on olnud palju abi."

"Eelnev aasta oli kindlasti raske, aga nüüd on meil võimalus EM-ile jõuda!" tuletab Klavan meelde. "Unustame ära, mis oli, ja võtame võimalusest kinni. See saab olema keeruline, aga vähemalt on meil võimalus olemas. Ma näen, et meie noored annavad kvaliteeti kõvasti juurde, sest nemad on juba päris pikalt välismaal mängida saanud ja osad seal ka kanda kinnitanud."

Ta jätkab: "Tulemusi vaadates on ju neil (rahulolematutel jalgpallifännidel – M. K.) õiguski. Mina olen alati olnud selline naiivne romantik, kes usub lõpuni. Ma arvan, et mida rohkem selliseid inimesi on, seda rohkem on ka usku. Seda sütitatakse noortesse ja nii me arenemegi."

Omasid toetama julgustab ka Voskoboinikov. "Prohmakaid võib juhtuda igas riigis – viimastest aastatest kasvõi Hollandi ja Itaalia näidetel," meenutab ta. "Me ei tohi hakata kellelegi mulda peale kraapima. Sellised ajad tuleb üle elada ja ma arvan, et asjad ei ole üldse nii hullud, kui esmapilgul tundub. Kaks mängu on ees – võib-olla suudame näidata oma parimaid oskusi ja lähmegi EM-ile?"

***

Karjääri parimad päevad Inglismaal Liverpoolis, Saksamaal Augsburgis ja Itaalias Cagliaris veetnud Klavan käis Eesti A-koondise eest viimati platsil 2022. aasta kevadel. Sinisärkide eest vastavalt 15 ja neli väravat löönud Viikmäe ja Voskoboinikov tõmbasid koondisekarjäärile joone alla 2013. aastal.

Eesti koondist ootab EM-pileti nimel mängimise esimene (ja pöidlad pihku, et mitte viimane) vaatus ees juba 21. märtsil, kui võõrsil minnakse vastamisi Poolaga.