Eesti Jalgpalli Liit korraldab homme, 6. detsembril kell 11.30 pressikonverentsi "seoses meeste koondise peatreeneri küsimusega". On äärmiselt tõenäoline, et pressikonverentsil teatatakse viimased viis kuud koondist juhendanud, ent seni ametlikult peatreeneri kohusetäitja tiitlit kandnud Karel Voolaidi lepingu pikendamisest ja tema nimetamisest püsivaks peatreeneriks.

Allpool olgu toodud mitu põhjust, miks tasub just sellist asjade käiku eeldada. Koondise eelmise peatreeneri Martin Reimi töö sai mäletatavasti lõpu 17. juunil pärast Mainzis Saksamaalt vastu võetud 0:8 kaotust. 3. juulil teatas alaliit seni U21 ja U23 koondist juhendanud Voolaidi palkamisest. Tema käe all on Eesti koondis pidanud viis kohtumist EM-valiksarjas Hollandi, Valgevene ja Saksamaaga ning ühe maavõistluse Ukrainaga. Kuuest kohtumisest on kirjas 0:0 viik Valgevenega ning viis kaotust väravate vahega 1:15.

"Me pole pannud uuele peatreenerile eesmärki, et ta peab tegema meeskonna uueks läbi vanuse," lausus Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak juulis vahetult pärast Voolaidi ametisse asumist. "Vaid läbi selle, kuidas meeskond väljakul käitub. Oleme kirjeldanud meeskonna siseinfo põhjal ära probleemid, mis olid, aga lahendused tuleb Karelil leida."

Pärast 19. novembril peetud EM-valiksarja viimast kohtumist Hollandiga andis Pohlak mõista, et on koondise arengusuunaga üldplaanis rahul. "Tulemused peegeldasid esitusi pigem objektiivselt ja kuna tulemuse nurga alt jäi eesmärk täitmata, siis on ainuke võimalus hinnata protsessi," sõnas Pohlak paari nädala eest. "Mängulistest nüanssidest märgiksin plusspoolel ära tahte mängida palliga ja miinuspoolel jätkuvaid probleeme kaitsemängus, mänguvälistest on plusspoolel nooremate mängijate julgem kaasamine."

Küsimusele, millal püsiv peatreener võiks ametisse saada, vastas Pohlak samas 20. novembril Soccernet.ee-le antud intervjuus, et tema, jalgpalli liidu tehniline direktor Janno Kivisild ja juhatuses A-koondise eest vastutav Tarmo Lehiste kohtuvad 22. novembril esmalt Voolaidiga ja seejärel omavahel, pärast mida esitavad alaliidu juhatusele oma nägemuse. "Sõltuvalt sellest, kui lihtsalt või keeruliselt sealt edasi asjad kulgema hakkavad, võib juhatuse otsust oodata ajavahemikus 4. kuni 15. detsembrini ehk siis tahame tegutseda pigem kiiresti," sõnas Pohlak.

Et homme on 6. detsember ning Pohlaku pakutud varaseimast võimalikust tähtajast seega möödas vaid kaks päeva, võibki eeldada, et peatreeneri vahetamise teed ei minda. Selle vastu räägib juba kas või loogika, et niisugusel juhul jäänuks alaliidul uue juhendajaga lõplikeks läbirääkimisteks ja temaga lepingu sõlmimiseks kõigest pooleteise nädala jagu päevi.

Mängijate toetus on tugev

Ehkki Eesti koondis kaotas seni viimases mängus võõrsil Hollandile 0:5, avaldas mitu mängijat pärast kohtumist Voolaidi tööle toetust ning leidis, et temaga jätkamine oleks mõistlik. "Treeneritetiim on andnud mängijatele enesekindlust, et sellise satsi vastu pole midagi kaotada, vaid tuleb minna julgelt peale. Palliga tuleb olla julge, et saaks rohkem hingata. Muidu ei saagi jalgpalli mängida, peab üritama," lausus kaitsja Ken Kallaste.

"Ma pigem kaotan sellise mänguga 0:5, kui ainult pikka palli pekstes 0:2. See ei vii Eesti jalgpalli kuskile. Praegu on näha, et me tahame mängida ja meil on idee, kuidas mängida ja leida tsoone. See võtab veel natuke aega, aga mäng-mängult oleme paremaks läinud. Pole vahet, kes vastas, meie plaan on sama – tagant lühikesega ja mina usun sellesse," lisas Kallaste.

Samu mõtteid väljendas poolkaitsja Konstantin Vassiljev. "Ma ei näe põhjust, miks peaksime treenereid vahetama," sõnas Amsterdamis 119. korda Eestit esindanud Vassiljev. "Praegustel treeneritel polnud võimalust proovida oma ideid sõpruskohtumistes, vaid nad said kohe mängida kaks korda Hollandiga ja korra Saksamaaga. Lisaks kaks mängu Valgevenega. Järgmine aasta tuleb veidi lihtsam, kus meid ootab ees rohkem sõpruskohtumisi. Tee minna on pikk, aga nende treeneritega võiks see õnnestuda," rääkis Vassiljev Amsterdamis.

Tähelepanekule, et tegu oli väga tugeva toetusavaldusega peatreeneri jätkamisele, vastas Vassiljev, et see oligi täpselt nii mõeldud. "Ma ei näe põhjust, miks peaksime treenereid vahetama ja otsima appi kellegi välismaalt. See ei muuda mitte midagi. Omad mehed usuvad alati natuke rohkem meie võimetesse ja see annab ka mängijatele enesekindlust, nagu näitas Tarmo Rüütli periood peatreenerina. Usk oli toona tunduvalt suurem edu tooja kui mingid taktikalised nipid. Praegune tiim on Tarmost palju noorem, aga nende suhtumine on sarnane," lausus Vassiljev.

Lisaks Kallastele ja Vassiljevile avaldasid Voolaidi jätkamisele toonastes intervjuudes toetust veel näiteks Karol Mets ja Ilja Antonov, samuti andis Pohlak mõista, et on koondise arengusuunaga üldplaanis rahul. "Tulemused peegeldasid esitusi pigem objektiivselt ja kuna tulemuse nurga alt jäi eesmärk täitmata, siis on ainuke võimalus hinnata protsessi," sõnas Pohlak pärast Hollandiga peetud mängu. "Mängulistest nüanssidest märgiksin plusspoolel ära tahte mängida palliga ja miinuspoolel jätkuvaid probleeme kaitsemängus, mänguvälistest on plusspoolel nooremate mängijate julgem kaasamine."

Küsimusele, kui pikk võiks olla järgmisele treenerile pakutav leping, vastas Pohlak 20. novembril nii: "Seoses Rahvuste liiga loomisega on teoreetiline võimalus liikuda treeneriga edasi ka üheaastaste lepingutega: aastal 2020 tähendaks see märtsikuiseid treeningmänge, Balti turniiri juuni alguses ja võimalikku veel ühte treeningmängu sealsamas ning Rahvuste Liiga C-grupi mänge septembris, oktoobris ja novembris ning aastal 2021 MM-valikmänge."

Voolaid ise lausus pärast mängu Hollandiga, et otsus tema jätkamise kohta on juhatuse teha, kuid tema on valmis tööga edasi minema. "Ma ei oleks seda tööd vastu võtnud, kui ma pikas perspektiivis ei oleks uskunud oma võimetesse sellele võistkonnale midagi anda. Mul on jätkuvalt see soov olemas. Teised inimesed on otsustajad, mitte mina," sõnas ta.