Eesti koondise peatreener Karel Voolaid kahetses pärast valusat 1:2 kaotust Valgevenele, et võrdsete duellis sai määravaks vastaste individuaalne paremus.

"Mäng oli tõusude-mõõnadega. Kui platsil lähevad vastamisi kaks võrdset võistkonda, kes mõlemad tahavad võita, siis juhtubki nii, et teatud momentidel olid nemad kompaktselt oma poolel, siis meie. Ühe-teise kätte see mäng käis," sõnas Voolaid.

Võtmehetk saabus tema sõnul veerand tundi enne lõppu, kui Konstantin Vassiljev palus vahetust. "Ei saa öelda, et mäng läks siis tervenisti vastastele, aga vahetult enne Vassiljevi väljavõtmist saime kätte hea rütmi, kaitse ja poolkaitse vahel liikus pall hästi. Aga seejärel hakkasid võimalused tekkima neil," analüüsis Voolaid. "Kostja küsis ise vahetust, ju hakkas ikkagi seesama vigastus ikkagi tunda andma. Olime teadlikud, et see võib juhtuda ka kohe mängu alguses, sest oodata võis kõrgetasemelist ja suurtel kiirustel mängu. Olen tänulik, et Kostja suutis meid niigi palju aidata," nentis ta.

Kas ta teeks võimalusel midagi tagantjärgi teisiti? "Pigem ei teeks. Väikesed detailid ehk. Ma ei saa ju öelda Ragnarile, et vehi kätega kõvemini ja kägista vastu, kui ta avavärava olukorras vastaste kaitsjaga võitles. Mäng näitas, et saame vastasega mängida ja panna neid raskustesse, aga sellises mängus, kus eristuvad teatud indiviidid, käib see mäng käest kätte. Valgevene on näidanud väga head mängupilti Saksamaa ja Hollandi vastu, kes ei anna kunagi midagi niisama. See näitab, et Valgevenel on kvaliteeti. Nemad surusid oma individuaalse klassi peale," tõdes Voolaid.

Siiski lisas ta, et vastane teda millegi olulisega ei üllatanud. "Kokkuvõttes ei suutnud me kinni võtta vasakul äärel mänginud Igor Stasevitšit. Teisel poolajal ei suutnud me teda nii hästi kontrollida, kuigi olime kursis tema tugevuste ja heade tsenderdustega," sõnas Voolaid. "Üldplaanis olime valmis selleks, mida Valgevene tegi, meeskondlikult nad meid millegagi üllatada ei suutnud. Aga see oli koht, kus meil oli vajakajäämisi."

Sorga andis endast parima

Eesti algkoosseisus võis ainsaks üllatuseks pidada seda, et rünnaku tipus alustas Erik Sorga, mitte Rauno Sappinen. Samas oli valik igati õige, kuna just Sorga lõi Eesti värava ja tegi tervikuna hea mängu. "Tunnetasin, et Zenjovi, Vassiljev ja Sorga vahel võib tekkida hea klapp. Kahe mängu plaanis näeksin Raunol suuremat rolli teises mängus. Erikuga jään väga rahule, arvestades, et ta oli esmakordselt algkoosseisus. Oskan tema võimekust hinnata, ta andis täna oma parima. Vaid avapoolaja lõpu läbijooks jääb kripeldama, see oleks talle olnud ideaalne start."

Karol Metsa taas poolkaitsjana kasutamise oli Voolaid juba varakult läbi mõelnud. "Karol aitas meil väga hästi mängu siduda ja üles ehitada, just palli valdamise osas. Kui teda Rootsis külastasin, sai plaani natuke tutvustatud. Ta on oma universaalsuses sellise kaliibriga mees, et avamängus polnud mul soovi jätta kedagi kolmikust Tamm-Klavan-Mets pingile, eriti kuna Valgevene on küllalt jõuline meeskond, mida nad ka täna standardolukordades näitasid. Tema palliga mäng ja ülesehitus oli täna täiesti heal tasemel," kiitis Voolaid Metsa.

Kas hakkamegi nüüd nägema Eesti koondist, mis alustab võimalusel alati mängu lühikese sööduga? "Muidugi tahaksime seda kogu aeg. Jätkame sellega, mis on meie võimuses. Need on asjad, mis vastastega kokku põrgates tulevad välja – kas suudame vastaseid nii mängides surve all hoida? Meil ei kao ära ka ratsionaalne lähenemisviis, kus tuleb paratamatult kõrgest klassist vastase puhul teisiti tegutseda. Aga mängijatele on läinud juba mitu nädalat tagasi signaalid, et tahame tuua mängurütmi ja pallivaldamise sisse nii, et püsiks hea tasakaal, mäng ei läheks liiga lahtiseks. Kahjuks täna see lõpptulemuses ei kajastanud," tõdes Voolaid.

Hollandiks tuleb muudatusi

Esmaspäeval ootab ees mäng Hollandiga, kus algkoosseisus võib näha muudatusi. "Kindlasti on kavas vahetusi teha. Ideaalplaan oli varem valmis – kes rohkem energiat kulutavad, kes tooksid soovitud tulemuse ning kes piisavalt värskete jalgade, suure tahtmise ja energiaga astuksid vastu järgmisele väga kõvale pähklile. Hommik on õhtust targem, kindlasti meil on piisavalt lahendusi," lubas Voolaid.

Kas ka Vassiljev saab omasid taas aidata, selgub lähipäevade jooksul. "Kui tegu oli sama konkreetse vigastuse väljalöömisega, siis arstiteaduse vastust minult praegu ei saa. Mängija tervis on kõige tähtsam. Kuid peame olema valmis kasvatama Eesti koondist mängima ka sellisel kujul, et Vassiljev enam ei jõuagi. Kui on sunnitud olukord, siis mängijate jaoks, kes peaksid tulevikus olema tema asendajad, on see esimene samm."

Koondise peatreenerina debüteerimine jättis Voolaidile suhu mõru maigu. "Platsi ääres oli väga hea ja lõpus väga valus tunne. Enne mängu tunnetasime väga hästi, et publik tuleb meie selja taha ja tuligi. Väga hästi reageeriti meie õnnestumistele. Oli väga head ohhetamist ja ahhetamist, seetõttu on väga kahju fännide pärast, et me ei suuntud väärikalt vastu pidada ja vähemalt miinimumigi kätte saada," lausus Voolaid.