Kõigest 16-aastaselt ühte maailma suurimasse linna kolinud Mattias Käit ei igatse küll tagasi Eestisse, aga tunnistas, et inimesi on Londonis tema jaoks selgelt liiga palju. Soovitud vabadusetunnet ta seal kogeda ei saa.

Soccernet.ee kohtus Käidiga keset Londoni südant, aga intervjuupaika valides tabas teda tuttav mure - inimene inimese otsas.

Paari aasta eest Eesti koondise ukse pauguga lahti löönud Käidi karjäär ei ole soovitud tempos jätkunud. Suvel sai ta võimaluse teha hooajaeelne ettevalmistus koos Premier League'iks valmistuva Fulhamiga, ent seejärel tabas teda üks tagasilöök teise järel. Tervisemured aheldasid ta nädalateks voodisse, kuid aastanumbri vahetuse järel on ta taas mänginud ja väravaid löönud. Seda siiski endiselt Fulhami U23 meeskonna eest.

Milline on su tavalise trennipäeva plaan?
Ärkan 8.10, pesen hambad ja jalutan trenni. Hommikusöök on kell 9 ja selleks ajaks peavad kõik seal olema. Esindusmeeskonnal on mingi vahemik, millal nad sööma tulla võivad, aga meie peame kell 9 kohal olema. Seejärel on jõusaalis omad harjutused - teed seda, mis arvad, et sind trenniks ette valmistavad. 10.30 on trenn, mis vahepeal on poolteist ja vahepeal kaks tundi. Pärast trenni on lõuna ja siis vahepeal koosolek, vahepeal jõusaal. Kolme-nelja paiku saab vabaks.

Mis sa jalgpallist väljas olles teed?
Praegu on juba viies aasta, mis Londonis läheb ja kuhugi enam ringlema ei lähe. Kõik on juba nähtud. Enamjaolt olen tüdrukuga kodus ja puhkan.

On sul Londonis kohalike eestlaste punt ka, kellega lähemalt läbi käid?
Ausalt öeldes ei ole ühtegi eestlast. Kui keegi külas käib, siis kas pere või mõni sõber Eestist. Muidu on siin ainult trennikaaslased ja nendega olen üheksast kolmeni koos ja pärast enam kuhugi edasi ei lähe. Võib-olla nemad kuskil käivad, aga päris pikalt oleme niikuinii koos ja kui midagi on vaja teha või rääkida, siis seda saab trennis.

Kui palju sa üldse väljas ringi liigud?
Oleme tüdrukuga ainult nädalavahetuseti kas kinos käinud või õhtust söömas, aga nädala sees oleme kodus. Mäng on reedel ja selleks valmistun kodus.

Millal sa iseseisvusid?
Ma olen kahe kasupere juures olnud ja aprillis saab kaks aastat iseseisvat elu. Mulle väga meeldib omaette elada ja endale süüa teha. Esimene pere oli perfektne ja mulle väga meeldis, teine oli natuke probleemsem. Vaata, Inglismaal naine vanemas eas ...  Ei olnud vabadust, et näiteks ise süüa teha. See oli tema maja ja tema köök, tema tegi sulle süüa ja nii pidigi olema. Alati oli ette teada, et järgmisel nädalal saad sellel hetkel umbes sellist sööki. See ei muutunud ja oli kogu aeg sama.

Sul läheb nüüd Londonis viies aasta ja viimased aastad oled iseseisvalt elanud. Võrdle enda elu kasuperede juures ja praegu.
Ma elasin varem treeningbaasile umbes sama lähedal. Kui ma Londonisse tulin, siis pidin kooli interneti teel lõpetama ja sain tehtud. Eks elu oli ikka raske, kuna pere ja kõik sõbrad olid Eestis, aga proovisin trenni teha ja oma unistuste poole pürgida. Nüüdseks on kõik juba tavaline.

Elukorraldusest rääkides on siin ikka jube palju inimesi. See on üks asi, mis vastu hakkab. Poes käies on sul alati inimene külje all ja mingit vabadust ei ole. Transport on minu arust okei. Vahepeal on küll hilinemisi, kuna keegi üritab kuskil rongile ette hüpata.

Kui Eestis on selliseid asju paar korda aastas, siis siin on see vist suhteliselt tavaline?
Jah, siin ikka juhtub. Kui keegi rongile ette hüppab, siis pannakse kogu rongiliiklus seisma.

Kui selle pärast hiljaks jääd, siis klubi oskab arvestada?
Ma praegu rongiga ei käi ja jalutan, aga esimesel aastal jäin nii hiljaks küll. Õnneks mitte tund aega, vaid 10-15 minutit ja klubi saab aru. See ei ole minu teha. Mul on Eesti load olemas, aga ma ei näe auto jaoks vajadust ja pigem jalutan.

Sa olid just pikalt vigastatud. Kas mingil tasandil võis see vaimselt ka hea olla, et ei olnud selles trenn-mäng-trenn rütmis?
Tegelikult olin ma hoopis vaimselt täiesti läbi. See tekkis pärast põhimeeskonna hooaja ettevalmistust, kus oli kaks nädalat järjest kolm trenni päevas ja ettevalmistuse lõpupoole hakkas keha alla andma. Nii tekkis kahjuks kolm vigastust korraga, aga hetkeseisuga saab öelda, et kõik läheb ülesmäge.

Mul oli ikka keeruline ka isiklikus elus. Vigastuse täpne diagnoosimine võttis päris pikka aega. Käisin sportlase songaga operatsioonil ära, aga nädal aega hiljem tuli sama asi tagasi. See pani vaimse löögi, kuna ei saanud aru, mis täpselt viga on. Siis proovisime teist meetodit, aga selle peale ei tohtinud nädal aega mitte midagi teha. Ei tohtinud prügi välja viia, ei tohtinud poes käia. Pidin sõna otseses mõttes nädal aega kodus lamama.

Sõna otseses mõttes lamama?
Jah. Muidugi ma võisin püsti tõusta ja pesus käia, aga ei tohtinud uksest välja minna. Pärast seda läksin klubisse ja hakkasin vaikselt harjutusi tegema. Tahtsin millalgi jooksma hakata, aga kahe nädala pärast tekkis jälle sama valu. Siis anti mingid asjad ja saadeti koju, jälle ei tohtinud nädal aega mitte midagi teha. Sel hetkel oli vaimselt väga keeruline. Ei jõudnud seda telekat enam kogu aeg vaadata ja FIFA-t ei jaksa ka mängida - viskas üle mingi hetk.

Kas sa nüüd oled täiesti terve?
Tuleb tunnistada, et ei ütleks täiesti terve. Tunnetan vahepeal seda probleemi, aga see praegune valu ei sega mängimist ja treenimist. Viimases mängus tundsin 85. minuti kandis natuke valu, aga see suurt ei sega.

Samal ajal lõid ju värava ka?
Lõin küll. (Naerab). Kui ma seda tunnen, siis ainult mängu lõpus ja väsimuse pärast.

Kas poes käimist ja väljas söömist peate te U23 tasemel ka treenerile kuidagi ette kandma?
Selliseid asju, et mida sa teed, ei pea teada andma ja igasugust kodust toitumist ka mitte. Seda ei pea ütlema, et tüdrukuga kinos olen, aga kui näiteks nädalavahetuseks Londonist välja lähen, siis tuleb dopingukontrolli jaoks täpselt teada anda.

Kas sul käiakse ka kodus ukse taga?
Veel ei ole käidud. Olen elus kaks dopinguproovi andnud, koondises veel mitte.

Seal pole veel hästi esinenud, jah?
Tuleb nii välja. See pole õnneks selline protsess, mida hullult teha tahaks. Võtab ikka kaua aega ja ei ütleks, et see väga huvitav oli, aga nüüd on vähemalt teada, mis täpselt tegema peab.

Aga mida sa veel klubile teada andma pead?
Suvel Eestis olles on vaja klubile teada anda, mis aadressil ma elan. Kui jään kodus haigeks, siis pean klubilt luba küsima, kas teatud ravimeid võin võtta.

Kui palju sa Brexitiga kokku puutud?
See on ikka uudistes peateema, aga praegusel hetkel ma ei puutu kokku. Kui see otsus lõpuks vastu võetakse, eks siis hakkan puutuma ja ole näha, kas visatakse välja või mitte. Ma olen aru saanud, et need mängijad, kes siin viis aastat juba olnud on, lähevad klubikasvandike alla ja nendega midagi ei juhtu. Eks ole näha, mis tegelikult saama hakkab.

Kumba sa rohkem jälgid, kas Eesti või Inglismaa meediat?
Kindlasti Eesti oma, väga harva jälgin Inglismaa meediat. Vaatan siin Eesti kanaleid ja uudised on ka ainult eesti keeles. Kui telekast tuleb, siis muidugi näen ka Inglismaa omasid, aga otseselt ise BBC-d või The Suni ei loe.

Aga Inglismaa ajakirjanikega oled kokku puutunud?
Intervjuusid olen andnud ainult klubisiseselt, väljaspool mitte.

Inglismaal leiutatakse ikka mängijate kohta igasuguseid kuulujutte. Kui palju see sind puudutanud on?
Vahepeal on minu nimi muidugi läbi käinud, aga ei tea küll, kui tõsised need lood olnud on.

Mida sinu jaoks perfektne tähendab?
Vabadust.

Igatsed mõnes mõttes Eestit ka?
Kas just Eestit, aga vabadust. Eesti sööki samas igatsen küll - siin pole poes kõiki samu tooteid. Mulle meeldivad Eesti poed küll rohkem kui Inglismaa omad, valik on palju parem. Vähemalt minu jaoks.

Mida veel igatsed? Ilma vist mitte?
Ilma küll mitte. Vahel tegelikult ikka, sest 2017. aasta jõuludel ma Eestisse ei saanud ja lund põhimõtteliselt ei näinudki. Sel aastal käisin ja korra nägin, aga see pole nagu see. Korra tahaks lumetormi näha, aga ainult kaks-kolm päeva ja siis võikski kõik olla. (Naerab).

Kui Inglismaal lumi maha tuleb, siis tõmmatakse paanikanuppu?
Jah, kui lund näha on, siis on juba probleem. Pannakse rongiliiklus ja koolid kinni. Jalgpalluritel aga vahet ei ole, mis ilm on.  Alati tuleb trenni minna.

Mis see täpselt tähendab, et vahet ei ole?
Ekstreemseid mänge mulle meelde ei tule, aga trenne küll. Kui Ross Countys olin, siis see oli päris põhjas ja seal olid kohati treeningud paksu lume sees, putsad olid üleni lumised.

Londonis on ka vahepeal lumes trenne olnud, aga ega see mulle väga ekstreemne ei olegi, kuna Eestis olen seda juba kogenud. Siin oli paar päeva tagasi räige vihm ja tuuletorm, see on minu jaoks isegi ekstreemsem. Kui proovid palli kuhugi lüüa, siis tuul viib mujale ära.

Räägitakse, et jalgpalluritele tehakse kõik ette-taha ära. Kui palju teile reaalselt tehakse?
Oleneb, mida mõeldakse. Seda tehakse küll, et trenni võin minna vaba aja riietes ja kaasa on vaja võtta ainult šampoon ja hügieeniaineid. Kohale jõudes on putsad olemas ja pestud riided kapis. Hommikusöögi, lõuna ja kõik vajaminevad vitamiinid saab sealt.

Oma senisele karjäärile tagasi mõeldes oled rahul, et otsustasid just Fulhamisse tulla?
Praegusel hetkel olen küll rahul. Ei oska öelda, mis oleks saanud, kui oleksin kuhugi mujale klubisse läinud. Ei saa hakata vinguma, et see oli vale otsus.

Mis variandid sul veel laual on olnud?
Kui see kõik algas, siis oli mitu klubi, kes mind testima tahtsid. Agent valis välja kaks klubi - Everton ja Fulham. Evertoni poolt ei olnud sellist kindlust, et leping tuleb. Kui Fulham pakkus mulle lepingut, siis Everton pakkus samal ajal kolmandat testimisvõimalust. Valisin Fulhami. Kui oleksin neile "ei" öelnud ja Evertonist poleks lepingut saanud, siis ...

Kui palju enne testimas käisid?
Esimest korda käisin testimas Evertonis ja siis lendasin Eestisse. Pärast seda nädalaks Fulhami ja siis uuesti kohe Evertoni.

Milline näeb üldse välja 15-aastaste poiste testimine?
Kui tulla nüüd tagasi selle juurde, et tehakse ette-taha ära ... Kui ma 15 olin, siis võeti ühendust Levadiaga, et mind tahetakse testima. Sel hetkel täpsemalt midagi ei teadnud. Kui kuupäevad välja tulid, siis saadeti Fulhami poolt lennupiletid. Kohale jõudes ootas mind lennujaamas isiklik autojuht, kes tõi hotelli. Nädala jooksul oli iga päev kaks toidukorda klubi poolt ja kolmas hotellis. Igal hommikul tuldi autoga vastu ja pärast toodi tagasi hotelli. Pärast trenne võisin linna peal teha, mida ise tahtsin.

Kas siis olid juba lapsena täispikad päevad?
Ma ei mäleta, et jõusaalis oleksin käinud. Ilmselt olid päevad siis kella üheni. Jõusaali vist testijaid ei viida.

Tundsid end siis juba profina?
Ma täpselt ei mäletagi, mida sel hetkel tundsin. Ma arvan, et natuke olin ärevil. Tol ajal oli ju Berbatov põhitegija ja teda nähes ...

Kuidas sa praegu suhtud sellesse, et sa endiselt noorteklassis mängid?
Muidugi see ideaalne ei ole. Kui ma eelmisel aastal Ross Countys olin, siis 6-7 mängu sain ja oleks tahtnud rohkem. Olid põhjused, miks nii läks. Tahaks muidugi meesteklassi rohkem, aga midagi pole teha. Peab leppima sellega, mis on.

Mis su seis täpsemalt on?
Keeruline on. Ma ise ei tea täpselt ja ma pole kindel, et klubigi teab. Fulhami esindus võitleb püsimajäämise nimel ja keeruline on. [Peatreener Claudio] Ranieri tuleku järel ei ole noored vist üldse esinduse juures käinud.

Ise sihid veel endiselt välja? Mingid aknad on ju veel lahti.
Mingid aknad on, jah. Ise tahaks, aga ega see ei ole ainult minu otsustada ja klubi peab mõtlema, mida teha. Eks see oleneb sellest, et kas nad pikendavad [lepingut] või mitte. Ei oska midagi öelda veel.

Tundub, et su vorm on suhteliselt hea?
Olen 5-6 mängu teinud ja nende põhjal võib öelda küll, et on hea. Olen mänginud küll päris paljudel erinevatel positsioonidel nagu paar aastat tagasi, aga vorm on hea, jah.

Mis positsioone sa mänginud oled?
Viimati alustasin keskel, aga kuna ründaja sai 10. minutil vigastada, siis mängisin lõpuni tipuründes. Nädal enne seda mängisin 8 peal ja viimased 15 minutit olin tipus. Enne seda olin 3-4-3 formatsiooni paremründaja koha peal.

Mõnes mõttes pole sul oma positsiooni, aga samas oled universaal. On see hea või halb? 
Nii hea kui halb. Pole küll oma positsiooni, aga olen mitmekülgne ja mängin kõik kohad välja. Kui tahan tipptasemel mängida, siis võiks mängida ühel positsioonil ja ennast seal arendada. Kahjuks pole kõik minu otsustada.

Mis sinu parim positisoon on?
Ma arvan, et number 8 nagu koondises. Seal ma tunnen end kindlana ja näen end seal. Vahepeal mängitatakse mind alumise pooliku kohal. Arvan, et mängin selle ka välja, aga tahaks ise 8 peal olla.

Koondise juurde tulles, siis mis tunne on mängida ühel nädalavahetusel Eden Hazardi vastu ja järgmisel 18-aastaste poiste vastu liigat?
Eks see vahe ole ikka suur muidugi. Tempovahe on märkimisväärne. Ma arvan, et ma olen nende mängude tempoga suhteliselt kiiresti ära harjunud. Kuna siin treeningutel pole tempo nii kiire, siis proovingi ise end harjutada ja tempot tõsta.

Igatsed ka koondisesse?
Igatsen küll. Ma suutsin neid Rahvuste liiga mänge vaadata ainult 45 minutit. Kurb oli vaadata. Mitte, et me oleksime halvasti mänginud, aga kurb, et ei saanud ise osaleda. Ma ei oskagi kirjeldada seda tunnet, mis tekkis. Soome võõrsilmängu ma ei näinud, sest olin operatsioonil, aga teisi mänge ma ei tahtnud isegi vaadata.

Kuidas neid mänge nii vaadata on, et tead peast kõiki taktikalisi plaane? Kas sa ikka mäletad neid üldse?
(Naerab). Ikka-ikka, peab teadma. Enamjaolt proovisime ikka sama taktikat, mis varem. Eks ma ikka sisimas tean, millal tuleb ette minna ja millal tagasi joosta. Telekast on päris hästi näha küll, kuhu söötma peab. Ega ma kõik 90 või 45 minutit niimoodi ei vaata, aga vahepeal näen küll, et oleks võinud kuhugi mujale söötu lükata. 

Kui palju sa muidu Eesti jalgpalli jälgid?
Praegu ei jälgi, sest paus on.

Aga halliturniiri?
Ei, sõprusmänge ei vaata. Jälgin ainult Premium liigat.

Jõuad täitsa mänge vaadata?
Ei ütleks, et ma nüüd kõiki mänge jõuaks vaadata, aga derbisid üritan küll. Tulemusi jälgin ja Fantasyt mängin. See mulle meeldib. Ma ei saaks öelda, et ma kellelegi eriti pöialt hoiaks, aga kuna olen Levadias mänginud, siis sisimas tahaksin, et nad võidaksid.

Mujal maailmas?
Vale oleks öelda, et Premier League'is Fulhamile pöialt ei hoia.

Kuidas sulle sealne poliitika meeldib, et on toodud palju uusi mängijaid ja mitmeid ununenud tähti nagu Andre Schürrle, Ryan Babel või Lazar Markovic?
No on ju räägitud, et kogenud mängijaid on vaja. Imelik on see, et sisse toodi [Lazar] Markovic ja [Harald] Nordtveit, kes mõlemad vigastatud on ja mänginud veel ei ole. Praegu võideldakse ju püsimajäämise nimel ja neid oleks eriti vaja. Vahepeal Markovic nagu treenib satsiga koos ja vahepeal mitte. Tekib küsimus, et miks üldse tuua.

Mis su enda unistused veel on?
Kui mu lepingut ei pikendata, siis oleks palju lihtsam kuhugi minna. Ma arvan, et oleks rohkem klubisid huvitatud. Kindlasti oleks kergem, kui saaks leping läbi, aga ei tea, kas see ka hea oleks. Kuhugi noortesse ma enam minna ei taha.

Eelnevad klubid: Tallinna Levadia, Ross County
Koondised: A 16/5, U23 1/2, U21 6/1, U19 2/0, U17 16/14, U16 2/0