Eesti rahvuskoondis alustab uut aastanumbrit Soome vastu, kes saanud meile viimastel aastatel läbi ja lõhki tuttavaks.

Ajalooliselt oleme me küll rohkem mänginud nii Läti kui ka Leeduga, kuid näiteks sellest kümnendist lugemist alustades on mänge Soomega peetud kuus, Läti ja Leeduga viis. Soomest on saanud meile paras mõõdupuu.

2015. aasta võidu järel saime end pikalt neist paremaks pidada, kuid 2017. aastal toodi meid Helsingis maa peale tagasi. Eelmisel sügisel jäime kahel korral alla kõige napimalt. Teenitult? Võibolla mitte, aga kaotus on kaotus. Soomest on Markku Kanerva käe all saanud ühtne löögirusikas.

Oma rusikat otsime meiegi. Kui sügisel mängisime mõisa peale ja jäime alla, siis nüüd ei ole tulemus peamine. Nii meil kui neil on lootus, et keegi järgmisest põlvkonnast lööb särama.  "Kui me oleksime ainult tulemuse peale mõelnud, oleks ka koosseisuvalik homseks hoopis teine ja maksimaalselt kogenud, aga üritame leida hea segu, kus on nii debütante kui kogemusi, et noortel oleks lihtsam mängu sisse elada," tõdes Eesti koondise loots Martin Reim.

"Kui tekib mängu jooksul eksimusi, siis see tuleb üle elada ja nendest asjadest õppida. Ilma mängudeta, ainult treeningutega mängutaset ei tõsta. Loomulikult plaanid ja mõtted on sellised, et mängu võita, aga see ei saa homme meie ainus eesmärk olla."

Fookus on enda tegemistel

Reimi sõnul vaadati küll loomulikult järele Soome ja Rootsi juba peetud mäng (Soome võitis 1:0) ja tehti märkmeid põhjanaabrite uute nägude kohta, kuid suures plaanis keskendutakse enda asjadele. Island, keda peatreener nimetas sarnaseks meie esimesele märtsivastasele Põhja-Iirimaale, on hetkel veel võõram, aga nemadki mängivad õppematerjaliks Rootsiga.

"Võrdlus Põhja-Iiriga ei ole võibolla isegi nii väga mängu ülesehituselt või taktikalise poole pealt, vaid mentaliteedi, sirgjoonelisuse ja võitlusvaimu poolest, mis on hea proovikivi," selgitas Reim, mida oodata võib. "Põhja-Iirlased on kompromissitud värava poole minejad, pikka tseremoonitsemist ja pallikõigutamist ei ole. Tempo ja võitluse pool tuleb [Islandi vastu] äge ja Soome on ka tegelikult sarnast tüüpi, kes väga ei mõtle selle peale, et kaua palli hoida."

Reimi sõnul ei olnud treeneritel suurt valikut, kellega mängida, sest paljud riigid sellel ajal sõprusmänge ei pea. "Valikutest, mis oli, tahtsime treeneritena just Soomet ja Islandit, kes on Euroopa võistkonnad. Need mängud annavad parema ettekujutuse eriti just nooremate meeste valmidusest valikmänge mängida."

Peatreenerile sekundeeris abitreener Janno Kivisild. "Me ise keskendume vähemalt enne mängu Soomega oma mängu põhielementidele ja -momentidele, et need võimalikult efektiivselt teha. Lähtepunkt saab olema see, et meil on siin suur hulk mehi, kellega varasemalt on koostöö minimaalne või pole seda üldse olnud," rääkis Kivisild Kataris enne esimest treeningut.

Kataris kaheksa aastat hiljem

Tõepoolest - see ei ole Lilleküla või Turu, kus toimusid mängud sügisel. Eksootiline Katar võtab meid vastu päikese ja ebaharilikult varajase mänguajaga. Koondiseid ootab 40 000 inimest mahutava Khalifa Stadiumi muru, mida kolme aasta pärast talluvad maailma parimad. Tänavu sügisel võõrustab sama areen kergejõustiku maailmameistrivõistlusi.

Eesti koondisel on Khalifa-kogemus juba olemas, 2010. aastal käisime külas kohalikul koondisel ja kaotasime 0:2. Toonasest koondisest, kuhu kuulusid näiteks Tihhon Šišov, Karl Palatu ja Alo Dupikov, on alles vaid pingil istunud väravavaht Marko Meerits (ja nüüd abitreeneri rollis Andres Oper, kes mängis toona 90 minutit).

"Mis iseloomustab Katari – arvan, et 2010. aastaga võrreldes ehitatakse ikka veel igal pool ja see vist ei saagi kunagi valmis," muigas Meerits. "Ma ei ole saanud väga palju ringi liikuda, aga eks ta selline ole."

Loodetavasti saab Katar 2022. aastaks siiski valmis. Ja loodetavasti on meil põhjust seda siis uuesti kaema tulla. Oludega tutvumiseks ei ole kunagi liiga vara.

11. jaanuaril kell 14.00 Khalifa Stadiumil Kataris

Soome - Eesti
Peakohtunik: Khalid Al Shaqsi
Abikohtunikud:  Abdullah Al Jardani, Abdullah Al Shammakhi (kõik Omaan)
Neljas kohtunik: Mohammed Ahmed Al-Shammari (Katar)

Eeldatavad algkoosseisud:

Eesti koondis:

Väravavahid 
Marko Meerits (26.04.1992) – klubita 11/0
Sergei Lepmets (05.04.1987) – Tallinna FCI Levadia 3/0
Matvei Igonen (02.10.1996) – Lilleström SK (NOR) 2/0

Kaitsjad
Taijo Teniste (31.01.1988) – SK Brann (NOR) 68/0
Gert Kams (25.05.1985) – Tallinna FC Flora 53/2
Joonas Tamm (02.02.1992) – Tallinna FC Flora 27/3
Madis Vihmann (05.10.1995) – Tallinna FC Flora 13/0
Trevor Elhi (11.04.1993) – Vratsa Botev (BUL) 7/0
Hindrek Ojamaa (12.06.1995) – Vaasa Palloseura (FIN) 4/0
Märten Kuusk (05.04.1996) – Tallinna FC Flora 0/0
Henrik Pürg (03.06.1996) – Tallinna FC Flora 0/0

Poolkaitsjad ja ründajad
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Gliwice Piast (POL) 109/23
Sander Puri (07.05.1988) – Waterford F.C. (IRL) 74/4
Henri Anier (17.12.1990) – klubita 56/12
Artjom Dmitrijev (14.11.1988) – klubita 17/0
Brent Lepistu (26.03.1993) – Kristiansund BK (NOR) 11/0
Frank Liivak (07.07.1996) – Tallinna FC Flora 9/2
Mark Oliver Roosnupp (12.05.1997) – Tallinna FCI Levadia 4/0
Robert Kirss (03.09.1994) – Nõmme Kalju FC 0/0
Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia 0/0
Tristan Koskor (28.11.1995) – Tartu JK Tammeka 0/0
Markus Poom (27.02.1999) – Tallinna FC Flora 0/0 

Peatreener: Martin Reim

Soome koondis:

Jesse Joronen (FC Kopenhaagen)
Rasmus Leislahti (Espoo Honka)
Walter Viitala (-)
Nicholas Hämäläinen (Queens Park Rangers)
Kaan Kairinen (HJK)
Robert Ivanov (Espoo Honka)
Juhani Ojala (Häcken)
Tim Sparv (Midtjylland)
Juho Pirttijoki (GIF Sundsvall)
Albin Granlund (Örebro)
Juha Pirinen (Tromsö)
Simon Skrabb (Norrköping)
Rasmus Schuller (Minnesota United)
Lassi Lappalainen (HJK)
Sebastian Dahlström (HJK)
Glen Kamara (Dundee FC)
Robert Taylor (Tromsö)
Joona Toivio (Häcken)
Saku Ylätupa (Amsterdami Ajax)
Jonas Levänen (Espoo Honka)
Eero Markkanen (-)
Rasmus Karjalainen (Kuopio Palloseura)
Tim Väyrynen (Kerkrade Roda)

Peatreener: Markku Kanerva