Uno Piir usub Eesti jalgpalli tulevikku (40)
INTERVJUU
Taasiseseisvunud Eesti jalgpallikoondise esimene ametlik maavõistlus toimus 1992. aasta 3. juunil Tallinnas, kui võõrustati Sloveeniat. Toona istus peatreeneritoolil uue Eesti esimese rahvuskoondise juhendaja Uno Piir.
Sellest ajast on möödunud kaksteist pikka aastat, mille jooksul on saadud mitmeid väärtuslikke võite, ent kogetud ka valusaid kaotushetki. Mida arvab toonane koondise juhendaja, praegune noortetreener Uno Piir jalgpallist okupatsiooniperioodil ning mida praegu, vahetult enne Euroopa Liiduga liitumist?
Uno Piir, milline oli Eesti jalgpallielu Nõukogude Liidu ajal?
Paljud jalgpallifännid ei teagi, milline oli vutielu aastatel 1940-1960. Esiteks oli sõja tagajärjel palju ehitisi purunenud ja nende taastamine alles varajases järgus, seetõttu oli ka jalgpalli harrastamine raske.
Toona domineerisid meistermeeskondadena Kalev ja Dünamo. Mängimist alustati Nõukogude teises liigas. Tulemused olid väga kõikuvad. Peamiselt jäädi tabelireal teise poolde.
Hüppeline areng toimus aga sel hetkel, kui äkitselt anti eestlastele koht Nõukogude meistriliigas. Huvitavad kogemused ning kohtumised selliste tippmeeskondade vastu nagu Moskva Spartak, Dünamo ja CSKA muutsid vuti tulevikku Eestis pöördeliselt. Kahjuks kaotati koht Nõukogude meistriliigas kiiresti ära.
Millised olid treeningtingimused?
Vaadates tänapäeva võimalusi, siis selliseid mammutlaagreid toona ei olnud. Loomulikult oli igal aastal treeninglaagreid lõunasse. Tavaliselt kestis üks treeningtsükkel 2-3 nädalat. Mängijatele oli see kurnav. Laagrite kasutegur oli küsitav. Olukord muutus lihtsamaks 1960ndatel, kui tekkisid võimalused kasutada sihtkohta jõudmiseks lennuteed.
Milline oli mängijate tase toona?
Eestlaste seas on olnud mitmeid väga talendikaid mängijaid. Enne sõda kuulusid tuumikusse Evald Tipner ja Arnold Pihlak. Peale sõda jätsid mulle eriti sümpaatse mulje Lembit Rämmali esitused – mees suutis ennast näitamas käia ka Moskva Dünamos.
Talente oli veel ning neid on olnud läbi aegade. Motivatsioonipuudus takistas toona paljude arengut. Kõrgemale tasemele jõudmine meeskonnamängus oli väga raske.
Kas mängudele publikut jätkus? Kui suur oli keskmine külastatavus?
1960. aastal käis Kalevi staadionil mänge jälgimas 10-12 tuhat jalgpallisõpra. Eesti karikafinaali 1950. aastal Kadrioru staadionil külastas ligikaudu 5000 pealtvaatajat. Huvi oli olemas, kuid üks põhjustest, miks staadionile tuldi, oli teleülekannete puudumine. Spordile pidi ise ligi tulema.
Samuti hakkasid tekkima esimesed huvitavad vastasseisud. Näiteks eestlased ja venelased, mis tänapäeval kajastub Flora ja Levadia mõõduvõttudes. Eesti meistriliigas said toona löögile ka eestlased. Eriti just Tallinnas - Normas ja Tempos. Eestlasi leidus rohkem ka Viljandis, Pärnus ning Tartus.
Rääkides uue rahvuskoondise aegadest 90ndate alguses, siis kuidas te seda kommenteerite?
Eesti koondise juures oli algselt raske see, et me polnud vastaseid kunagi varem näinud. Teada oli nende tase, kuid alati mindi kohtumisele pimesi. Astuti suur samm - Eesti meistriliigast otse tipptasemele.
Hakkasid tekkima esimesed poolprofessionaalsed klubid – Flora ja Levadia. MM-tsüklis kuulusid Eesti alagruppi sellised jalgpalliriigid nagu Itaalia, Portugal ja Šveits. Malta ning Eesti kuulusid grupis peksupoiste nimekirja. Mängijatel tekkis motivatsioon, sest kõik hakkas olenema iseendast. Tihedamalt hakati külastama erinevad riike ning sellega kaasnesid uued kogemused.
Rahvuskoondise tasemest niipalju, et tippmeeskondadele suutsime vastu hakata esimesed 30 minutit. Ülejäänud kohtumise mängisime tagasihoidlikumalt, sest füüsiline vorm ei olnud teistega võrreldav. Head meelt teeb see, et praegugi võib näha meistriliigas ning rahvuskoondises selliseid mängijaid nagu Mart Poom, Martin Reim ja Marko Kristal, kes ka toona mängisid.
Kuidas üleüldse Eesti jalgpalli arengut ligi 15 iseseisvusaasta jooksul iseloomustate?
Ebaühtlane. Ma näen, et on tekkinud klubisid, kus süsteem on professionaalne. Treeningprotsessid on paigas. Enamus neist paiknevad siiski Tallinnas. Peamiseks väljundiks on materiaalne pool.
Arusaamatuks jääb see, et Kuressaarde, Valka, Viljandisse ja Emmastesse sõidetakse mängima Tallinnast. Enamus mängijad elavad pealinnas, kuid liigamänge mängivad mujal. See ei ole normaalne, sest mis kasu see annab, kui Emmastes käib kohtumist vaatamas paar kohaliku jalgpallisõpra. Mängijatele on see kurnav ning loogika puudub. Tuleks leida mõistlik lahendus. Hea näide on Viljandi Tuleviku kolimine Tallinna, mis motivatsioon jääb kohalikel noortel ja pealtvaatajatel?
Millised olid koondise parimad saavutused Teie käe all?
Igal peatreeneril on omad mõõnad ning rõõmuhetked. Saime küll palju kaotusi, kuid nendest lisandus ka vajalikke kogemusi.
Meeltmööda on mäng Itaaliga. Eesti kaotas selle 0:2, kuid hoolimata sellest pandi meid tähele ning aplaus, mida itaallased meile mängu eest andsid, tegi südame soojaks.
Kuidas hindate koondise järgmiste peatreenerite tehtud tööd ning saavutatut?
Progress on selge. Areng on olnud hüppeline. Teitur Thordarson suutis koondisele pakkuda kõik, mida toona anda võis. Kindlasti oli tema juhtimise all üks ilmekamaid kohtumisi heitlus Šotimaaga. Arno Pijpers on lisanud võitlust. Meeldis kohtumine Hollandiga. Seda mängu kergelt ei unustata.
Eestis on raske kõrgetasemelist koondist koostada, sest mängijate valik on piiratud. Kasutada saab neid, kes on sellel tasemel valmis ning suudavad võidelda koha eest.
Millised on Eesti jalgpalli suuremad puudused?
Kliima, ressursid, mängijate valik, jalgpallikultuur – neid tegureid muuta ei saa. Väikerahvana on raske astuda vastu sellistele riikidele nagu Inglismaa, Itaalia, Hispaania. Kiiret hüpet oodata oleks ebareaalne. Me oleme ja jääme väikeseks jalgpalliriigiks.
Samas häirib see, et Eesti Jalgpalli Liidus toimub liigne tsentraliseerimine. Flora osakaal jalgpalliliidus on ainuvaldav. Tuleks avalikustada kõik toimingud. Praegu jääb mulje nagu toimuks "tagatoa poliitika".
Mida ootate uuelt jalgpalliliidu juhatuselt?
Uuelt juhatuselt ootan eelkõige õiglasi ning värskeid lahendusi kõigile!
Millisena näete riigi toetust jalgpallile?
Ma ei suuda aru saada riigi kinnisvarakultuurist. Ise alustasin tööd 1963. aastal Maarjamäe staadioni rajamisega. Praegu on see jalgpallikompleks muutunud mängukõlbmatuks. Riik müüb staadioni 17 miljoni krooniga. Samal ajal ostis selle Normalt kümme aastat tagasi 2 miljoni krooni eest.
Spordikomplekside üle ei tohiks spekuleerida. Staadion on sportlastele mõeldud ning kurb on vaadata, kuidas paljud neist vaevlevad. See, mis toimub, on inetu.
Männiku staadioni saatus on endiselt selgumata. Vapustav näide on ka A.Le Coq Arena hetkeseis. Masendav vaade. Kas see on koht, kuhu tuua tippriigid, et näidata neile, milline on valitsuse mõtteviis Eesti spordist? Täiesti arusaamatu.
Milline on Eesti jalgpalli tulevik?
Rohkem reaalsust ning väikese riigi kainet mõtlemist. Toimunud on suured positiivsed arenguhüpped ning loodetavasti suudame veelgi jalgpalliredelil kõrgemale tõusta.
Eesti klubisid vaadates pole veel ükski meeskond omandanud professionaalset taset. Flora on sellele kõige lähemal. TVMK ja Levadia on kaugel maas, kuid ka neil on suur areng toimunud.
Talente on ja neid tuleb veel. Erilist edu saavutame siis, kui platsile jookseksid Eesti rahvuskoondist esindama 11 talenti. See on see, mis võimaldaks Eesti jalgpallis läbi lüüa. Tuleb olla optimistlik...
Sellest ajast on möödunud kaksteist pikka aastat, mille jooksul on saadud mitmeid väärtuslikke võite, ent kogetud ka valusaid kaotushetki. Mida arvab toonane koondise juhendaja, praegune noortetreener Uno Piir jalgpallist okupatsiooniperioodil ning mida praegu, vahetult enne Euroopa Liiduga liitumist?
Uno Piir, milline oli Eesti jalgpallielu Nõukogude Liidu ajal?
Paljud jalgpallifännid ei teagi, milline oli vutielu aastatel 1940-1960. Esiteks oli sõja tagajärjel palju ehitisi purunenud ja nende taastamine alles varajases järgus, seetõttu oli ka jalgpalli harrastamine raske.
Toona domineerisid meistermeeskondadena Kalev ja Dünamo. Mängimist alustati Nõukogude teises liigas. Tulemused olid väga kõikuvad. Peamiselt jäädi tabelireal teise poolde.
Hüppeline areng toimus aga sel hetkel, kui äkitselt anti eestlastele koht Nõukogude meistriliigas. Huvitavad kogemused ning kohtumised selliste tippmeeskondade vastu nagu Moskva Spartak, Dünamo ja CSKA muutsid vuti tulevikku Eestis pöördeliselt. Kahjuks kaotati koht Nõukogude meistriliigas kiiresti ära.
Millised olid treeningtingimused?
Vaadates tänapäeva võimalusi, siis selliseid mammutlaagreid toona ei olnud. Loomulikult oli igal aastal treeninglaagreid lõunasse. Tavaliselt kestis üks treeningtsükkel 2-3 nädalat. Mängijatele oli see kurnav. Laagrite kasutegur oli küsitav. Olukord muutus lihtsamaks 1960ndatel, kui tekkisid võimalused kasutada sihtkohta jõudmiseks lennuteed.
Milline oli mängijate tase toona?
Eestlaste seas on olnud mitmeid väga talendikaid mängijaid. Enne sõda kuulusid tuumikusse Evald Tipner ja Arnold Pihlak. Peale sõda jätsid mulle eriti sümpaatse mulje Lembit Rämmali esitused – mees suutis ennast näitamas käia ka Moskva Dünamos.
Talente oli veel ning neid on olnud läbi aegade. Motivatsioonipuudus takistas toona paljude arengut. Kõrgemale tasemele jõudmine meeskonnamängus oli väga raske.
Kas mängudele publikut jätkus? Kui suur oli keskmine külastatavus?
1960. aastal käis Kalevi staadionil mänge jälgimas 10-12 tuhat jalgpallisõpra. Eesti karikafinaali 1950. aastal Kadrioru staadionil külastas ligikaudu 5000 pealtvaatajat. Huvi oli olemas, kuid üks põhjustest, miks staadionile tuldi, oli teleülekannete puudumine. Spordile pidi ise ligi tulema.
Samuti hakkasid tekkima esimesed huvitavad vastasseisud. Näiteks eestlased ja venelased, mis tänapäeval kajastub Flora ja Levadia mõõduvõttudes. Eesti meistriliigas said toona löögile ka eestlased. Eriti just Tallinnas - Normas ja Tempos. Eestlasi leidus rohkem ka Viljandis, Pärnus ning Tartus.
Rääkides uue rahvuskoondise aegadest 90ndate alguses, siis kuidas te seda kommenteerite?
Eesti koondise juures oli algselt raske see, et me polnud vastaseid kunagi varem näinud. Teada oli nende tase, kuid alati mindi kohtumisele pimesi. Astuti suur samm - Eesti meistriliigast otse tipptasemele.
Hakkasid tekkima esimesed poolprofessionaalsed klubid – Flora ja Levadia. MM-tsüklis kuulusid Eesti alagruppi sellised jalgpalliriigid nagu Itaalia, Portugal ja Šveits. Malta ning Eesti kuulusid grupis peksupoiste nimekirja. Mängijatel tekkis motivatsioon, sest kõik hakkas olenema iseendast. Tihedamalt hakati külastama erinevad riike ning sellega kaasnesid uued kogemused.
Rahvuskoondise tasemest niipalju, et tippmeeskondadele suutsime vastu hakata esimesed 30 minutit. Ülejäänud kohtumise mängisime tagasihoidlikumalt, sest füüsiline vorm ei olnud teistega võrreldav. Head meelt teeb see, et praegugi võib näha meistriliigas ning rahvuskoondises selliseid mängijaid nagu Mart Poom, Martin Reim ja Marko Kristal, kes ka toona mängisid.
Kuidas üleüldse Eesti jalgpalli arengut ligi 15 iseseisvusaasta jooksul iseloomustate?
Ebaühtlane. Ma näen, et on tekkinud klubisid, kus süsteem on professionaalne. Treeningprotsessid on paigas. Enamus neist paiknevad siiski Tallinnas. Peamiseks väljundiks on materiaalne pool.
Arusaamatuks jääb see, et Kuressaarde, Valka, Viljandisse ja Emmastesse sõidetakse mängima Tallinnast. Enamus mängijad elavad pealinnas, kuid liigamänge mängivad mujal. See ei ole normaalne, sest mis kasu see annab, kui Emmastes käib kohtumist vaatamas paar kohaliku jalgpallisõpra. Mängijatele on see kurnav ning loogika puudub. Tuleks leida mõistlik lahendus. Hea näide on Viljandi Tuleviku kolimine Tallinna, mis motivatsioon jääb kohalikel noortel ja pealtvaatajatel?
Millised olid koondise parimad saavutused Teie käe all?
Igal peatreeneril on omad mõõnad ning rõõmuhetked. Saime küll palju kaotusi, kuid nendest lisandus ka vajalikke kogemusi.
Meeltmööda on mäng Itaaliga. Eesti kaotas selle 0:2, kuid hoolimata sellest pandi meid tähele ning aplaus, mida itaallased meile mängu eest andsid, tegi südame soojaks.
Kuidas hindate koondise järgmiste peatreenerite tehtud tööd ning saavutatut?
Progress on selge. Areng on olnud hüppeline. Teitur Thordarson suutis koondisele pakkuda kõik, mida toona anda võis. Kindlasti oli tema juhtimise all üks ilmekamaid kohtumisi heitlus Šotimaaga. Arno Pijpers on lisanud võitlust. Meeldis kohtumine Hollandiga. Seda mängu kergelt ei unustata.
Eestis on raske kõrgetasemelist koondist koostada, sest mängijate valik on piiratud. Kasutada saab neid, kes on sellel tasemel valmis ning suudavad võidelda koha eest.
Millised on Eesti jalgpalli suuremad puudused?
Kliima, ressursid, mängijate valik, jalgpallikultuur – neid tegureid muuta ei saa. Väikerahvana on raske astuda vastu sellistele riikidele nagu Inglismaa, Itaalia, Hispaania. Kiiret hüpet oodata oleks ebareaalne. Me oleme ja jääme väikeseks jalgpalliriigiks.
Samas häirib see, et Eesti Jalgpalli Liidus toimub liigne tsentraliseerimine. Flora osakaal jalgpalliliidus on ainuvaldav. Tuleks avalikustada kõik toimingud. Praegu jääb mulje nagu toimuks "tagatoa poliitika".
Mida ootate uuelt jalgpalliliidu juhatuselt?
Uuelt juhatuselt ootan eelkõige õiglasi ning värskeid lahendusi kõigile!
Millisena näete riigi toetust jalgpallile?
Ma ei suuda aru saada riigi kinnisvarakultuurist. Ise alustasin tööd 1963. aastal Maarjamäe staadioni rajamisega. Praegu on see jalgpallikompleks muutunud mängukõlbmatuks. Riik müüb staadioni 17 miljoni krooniga. Samal ajal ostis selle Normalt kümme aastat tagasi 2 miljoni krooni eest.
Spordikomplekside üle ei tohiks spekuleerida. Staadion on sportlastele mõeldud ning kurb on vaadata, kuidas paljud neist vaevlevad. See, mis toimub, on inetu.
Männiku staadioni saatus on endiselt selgumata. Vapustav näide on ka A.Le Coq Arena hetkeseis. Masendav vaade. Kas see on koht, kuhu tuua tippriigid, et näidata neile, milline on valitsuse mõtteviis Eesti spordist? Täiesti arusaamatu.
Milline on Eesti jalgpalli tulevik?
Rohkem reaalsust ning väikese riigi kainet mõtlemist. Toimunud on suured positiivsed arenguhüpped ning loodetavasti suudame veelgi jalgpalliredelil kõrgemale tõusta.
Eesti klubisid vaadates pole veel ükski meeskond omandanud professionaalset taset. Flora on sellele kõige lähemal. TVMK ja Levadia on kaugel maas, kuid ka neil on suur areng toimunud.
Talente on ja neid tuleb veel. Erilist edu saavutame siis, kui platsile jookseksid Eesti rahvuskoondist esindama 11 talenti. See on see, mis võimaldaks Eesti jalgpallis läbi lüüa. Tuleb olla optimistlik...
REKLAAM
40 kommentaari
treenija
•
(.***)
mina ise treenin Uuno Piiri juures ta on väga hea treener õpetab ja ütleb mis sa valesti teed jne. Aga kui sa vahest midagi halba teed või räägid treenerile vastu siis ta saab ikka täiega vihaseks, üks poiss on ta välja vihastanud ta rääkis treenerile vastu ja treener viskas ta välja. Toetage ikka Eesti jalgpalli!!
ruyna
•
(.***)
eip..punn87 mai vihja endale, seal on ka teisi häid mängijaid...ma teen sellex tööd kõvasti et midagi saavutada...ja loodan et seda teevad ka teised head mängijad meie trennist!!!
Juri Gagarin
•
(.***)
halloooo....halloooo...kas Maa kuuleb...tahtsin lisada, et täna võitsid oma esimese planeetide vahelise karika jalgpallis Pluuto isetolmlejad, kes alistasid meeliköitvas heitluses Päikese plekkide ja isetormajate koonduse...side lõpp -> yours Gagarin@Pluuto -> Peace
lennu
•
(.***)
oioi rsk kuuse poisid on ikka sama õhku täis kui varem :D
treze
•
(.***)
muig...:D
Punn87
•
(.***)
vihjasid...endale...ruyner..v:P:P:D
ruyna
•
(.***)
õige sill88 sealt kasvab nii mitu tiptaseme mängijat, kui nad viicivad korralikult trenni teha!
Sill88
•
(.***)
Eks seal Uno Piiri trennist tlevadki UUED eesti koondise vutistaarid ;) ..on mul õigus ???
Sill88
•
(.***)
eks sealt unni trennist tlevadki UUED eestkoondise vuti staarid :P ;)..kas mul on õigus ???
STATIST
•
(.***)
Loodame ,et kaitse ei tao enam lihtsalt sihitult palle kaitses minema, poolkaitse suudab natuke ka palli vallata ja ründajad löövad 10 võimalusest mõne kolli ka ära.Jalgpalli tahaks näha ,kas või lolle apsakaid aga mitte sellist mängu nagu EM tsüklis Belgiaga.
lüütik
•
(.***)
Kannik ikka lubab,et ehitus jätkub peagi? Loodame.
rootsi kunn
•
(.***)
Mehed ,krt. ,lennat,lüütik ja victor. Hea on lugeda teid ja teisigi asjalike kommentaare . Kohe näha ,et vanad peerud,asjatundjad. Ühinen paljuski teie mõtetega aga üks asi teeb ikka meele kuradi kurvaks. Eile sõitsin üle pika aja korra Arena juurest läbi ja see poolvalmis ehitus ja kividega puruksloobitud aknad ,staadioni külje peal.... See pilt muutub aina jubedamaks. Kui sel aastal ka ehitust ei jätkata siis hakkab ka minusugusel optimistil ja Eesti jalgpalli tulevikku uskuval inimesel ,lootus kaduma ,et see kirik veel kunagi valmis saab.
Mart
•
(.***)
Artikkel: "Football flourishing by the Baltics": http://www.fifa.com/en/display/article,73991.html
Jux
•
(.***)
to Lennat: tappa ja tagaajamist võiksime alustada juba märtsi lõpus, kui Põhja-Iirimaa meile külla saabub.
lennat
•
(.***)
Victor,
kogu ülesehitatud süsteem töötab töötsükli lõppedes siiski mitte enam nii õlitatult kui töötsükli algul. Meie, pealtvaatajate, nõudmised on kasvanud iga aastaga üüratult, suuremaks kui iial varem - Kilu-Läti suutis!
Flora, millal Meistrite Liiga lõputu eelringi lõpetate? Flora, milleks unustate Livoonia Kaussi Riiga maha? Võitle, Eesti, vöitle, Eesti, vöitle, võitle, väike Eesti!
Kui mängijate sisepinged liiga suureks kasvanud on, siis lastakse koondisesse põrsaohtu jalgpallijumbud mängima, et põhimängijatele natu puhkust kinkida. Ju püütakse vist Leedu mitte-päris-parimat-koondist salaja kotti toppida. Kuni jäädakse kena kassi - hiire mängu asemel pooljuhuslikult möödasõitnud teerulli alla. Ja ei saanud aru, et mängiti jalgpalli Kilu-Lätiga.
Pinged kasvavad. Kasvav vigastatute arv lammutab väikeriigi väikese koondise nii, et põhja-eesti parim optimist saadab korraga kaks süsteemivälist meest Eesti eest tulle. Tagajärge muidugi pole ja saadakse õiglase kibestumusega öelda, et veendusite ka oma silmaga, kuidas ta ei jõudnud vastaste eest palliga minema joosta. Kokkuvõtteks, tuleb raskekahurvägi raudselt tulle saata ning lausuda, vöitle, Eesti, vöitle.
Taani koondist tahan mina 30.mail 2004.a. Tallinnast lahkumas näha häbist läbi vale laeva peale astumas.
Peale seda pühin mälust kogu õudse Hollandi mängu koos hirmsasti õnnetu Tibu ning läbikukkuja Rähniga.
Me peame uuesti reied ree peale saama. Me olnuks juba selle ree peal, kui Hollandile törlepi ära teinuks.
Pasun ja leevakott õlale ja padavai padinal Lillekülla Taanile tappa ja tagaajamist tegema. Mai 30.päeval. Tunded segased, sest ma ei allu igasugustele turva- ja tuhajuhanite poolt väljamõeldud inimtobedustele!
kogu ülesehitatud süsteem töötab töötsükli lõppedes siiski mitte enam nii õlitatult kui töötsükli algul. Meie, pealtvaatajate, nõudmised on kasvanud iga aastaga üüratult, suuremaks kui iial varem - Kilu-Läti suutis!
Flora, millal Meistrite Liiga lõputu eelringi lõpetate? Flora, milleks unustate Livoonia Kaussi Riiga maha? Võitle, Eesti, vöitle, Eesti, vöitle, võitle, väike Eesti!
Kui mängijate sisepinged liiga suureks kasvanud on, siis lastakse koondisesse põrsaohtu jalgpallijumbud mängima, et põhimängijatele natu puhkust kinkida. Ju püütakse vist Leedu mitte-päris-parimat-koondist salaja kotti toppida. Kuni jäädakse kena kassi - hiire mängu asemel pooljuhuslikult möödasõitnud teerulli alla. Ja ei saanud aru, et mängiti jalgpalli Kilu-Lätiga.
Pinged kasvavad. Kasvav vigastatute arv lammutab väikeriigi väikese koondise nii, et põhja-eesti parim optimist saadab korraga kaks süsteemivälist meest Eesti eest tulle. Tagajärge muidugi pole ja saadakse õiglase kibestumusega öelda, et veendusite ka oma silmaga, kuidas ta ei jõudnud vastaste eest palliga minema joosta. Kokkuvõtteks, tuleb raskekahurvägi raudselt tulle saata ning lausuda, vöitle, Eesti, vöitle.
Taani koondist tahan mina 30.mail 2004.a. Tallinnast lahkumas näha häbist läbi vale laeva peale astumas.
Peale seda pühin mälust kogu õudse Hollandi mängu koos hirmsasti õnnetu Tibu ning läbikukkuja Rähniga.
Me peame uuesti reied ree peale saama. Me olnuks juba selle ree peal, kui Hollandile törlepi ära teinuks.
Pasun ja leevakott õlale ja padavai padinal Lillekülla Taanile tappa ja tagaajamist tegema. Mai 30.päeval. Tunded segased, sest ma ei allu igasugustele turva- ja tuhajuhanite poolt väljamõeldud inimtobedustele!
lüütik
•
(.***)
to victor: ongi ju nii,et suured ja tugevad klubid aegajalt kaotavad tiitleid väiksematele klubidele,kes suudavad aastaks paariks tipptaseme saavutada. Liidus olid sellised hetke-tippklubid Zenit,Dnepr,Minski Dinamo,Tbilisi Dinamo,Ararat... Tavaliselt olid nad nö tugevad keskmikud,vahel aga võideti medal,vahel koguni kuld! Muideks,kui ma nüüd ei eksi,siis peale Protassovi ja Litovtshenko Kiievisse minekut võitis järgmise Liidu kulla ikkagi Dnepr,eesotsas Taraniga.
Ja Zalgiris sai küll korra pronksi,kuid tõsine kullapretendent ta pole olnud.
Ja Zalgiris sai küll korra pronksi,kuid tõsine kullapretendent ta pole olnud.
Victor
•
(.***)
Lennat,
Sinu osundatud meeskonnad olid kõik Ukrainast ja Kiiev oli Ukraina meeskondadest tegijaim. Dnepr küll paar korda sähvatas (Litovtshenko-Protassovi ajal) kuid Kiievi Dinamo vastu ei saanud pikas perspektiivis temagi. Ometi olid veel Moskva klubid, oli Zeniit, oli Vilniuse Zalgiris kes kõik aeg-ajalt meistritiitli pärast rabelesid. Kiiev oli teistest lihtsalt üle jas seda eeskätt tänu profiklubi süsteemi olemasolule. Samamoodi on Flora praeguses Eestis ainus vähegi asjatundlikult üles ehitatud süsteem kuid kas on mnemad selles süüdi et teised ei suuda järeele jõuda? TVMK ja Levadia püüavad kah midagi teeha kuid nad ei adu alati päris hästi mis Eestis tegelikult toimub. Eestit ei saagi slaavi positsioonilt ja Savkaga sõprust otsides päris hästi aduda.
Sinu osundatud meeskonnad olid kõik Ukrainast ja Kiiev oli Ukraina meeskondadest tegijaim. Dnepr küll paar korda sähvatas (Litovtshenko-Protassovi ajal) kuid Kiievi Dinamo vastu ei saanud pikas perspektiivis temagi. Ometi olid veel Moskva klubid, oli Zeniit, oli Vilniuse Zalgiris kes kõik aeg-ajalt meistritiitli pärast rabelesid. Kiiev oli teistest lihtsalt üle jas seda eeskätt tänu profiklubi süsteemi olemasolule. Samamoodi on Flora praeguses Eestis ainus vähegi asjatundlikult üles ehitatud süsteem kuid kas on mnemad selles süüdi et teised ei suuda järeele jõuda? TVMK ja Levadia püüavad kah midagi teeha kuid nad ei adu alati päris hästi mis Eestis tegelikult toimub. Eestit ei saagi slaavi positsioonilt ja Savkaga sõprust otsides päris hästi aduda.
Oooper
•
(.***)
Iga normaalne eestlane usub Eesti jagpalli tuleviku!
lüütik
•
(.***)
Jäigi kommimata artikkel ise.Tore lugu oli! Autor eksis sellega,et nimetas Eesti iseseisvuse pikkuseks 15 aastat,mina näiteks saan alles 12,5?
Uno Piiri jutt on sümpaatne,kedagi eriti ei halvusta,meeldiv!
Uno Piiri jutt on sümpaatne,kedagi eriti ei halvusta,meeldiv!
lüütik
•
(.***)
to lennat:
Ma arvan,et Blohhin ja Taran olid kiievi omad poisid. Ja Kiiev ei suutnud pikka aega järjest Liidus domineerida,isegi siis,kui kõik nad ka koondises paraleelselt mängisid.Ja üldse arvan ma,et paralleelselt ka koondises mängimine nüüd mingi eriline privileeg küll pole ja väsitab ta ka palju.Hooajaeelsete treeninglaagrite kasutegur on muidugi ilmne.Kuid ka Levadia on neid laagreid korraldanud,aga edu enam ei tule. Seega peab ilmselt tunnustama,et hoolimata suht ebaedukast mängust noorteliigades,suudab Flora ikkagi parimaid jalgpallureid Eestis kasvatada.
Ma arvan,et Blohhin ja Taran olid kiievi omad poisid. Ja Kiiev ei suutnud pikka aega järjest Liidus domineerida,isegi siis,kui kõik nad ka koondises paraleelselt mängisid.Ja üldse arvan ma,et paralleelselt ka koondises mängimine nüüd mingi eriline privileeg küll pole ja väsitab ta ka palju.Hooajaeelsete treeninglaagrite kasutegur on muidugi ilmne.Kuid ka Levadia on neid laagreid korraldanud,aga edu enam ei tule. Seega peab ilmselt tunnustama,et hoolimata suht ebaedukast mängust noorteliigades,suudab Flora ikkagi parimaid jalgpallureid Eestis kasvatada.
uunu
•
(.***)
lennat+siil+uno...teile tahaks aegajalt õlut juurde valada ja eemalt vargsi juttu kuulata.
ruyna
•
(.***)
irff@b ....(Y)
b
•
(.***)
lennat + siil + uno piir... teiega tahax yhe laua taga 6lut juua.. :)
Siil
•
(.***)
Tänan Lennat. Mäletan minagi neid aegu. Suurte koondiste "törlep" tuleb, siis kui ees on vähemalt kolm Operi kiirusega hea tehnikaga meest, tähendab kui vastased peavad meie järel jooksma mitte vastupidi nagu siiani. See lööb ka suurte keskvälja segamini.
Loodan mängus lätlastega näha täis maja.
Loodan mängus lätlastega näha täis maja.
lennat
•
(.***)
Ärge Eesti meistrit praegu veel ennustama hakake. Ennustusvõistlus ka alles pidamata. Möödunud suvel tuli Maaisa Florale kord appi, mälestusväärses TVMK vs. Flora vutilahingus ja aitas Flora seisult 1:4 järgi 4:4 viigini - sellest hetkest TVMK meeskond murdus psühholoogiliselt. Sellel hooajal äkki toimivad teised süsteemid paremini. Jätaks meistri praegu valimata.
to: nii
•
(.***)
jah, levadia logo kannab aastaarvu 1999:) ja kõik sai tegelikult alguse aasta varem, kui osteti mingine esiliiga sats Maardust.
90-ndate algusest asi päris kaugel;)
90-ndate algusest asi päris kaugel;)
to: siil
•
(.***)
Samamoodi domineerivad kodustes liigades ka Rosenborg ja Skonto, vist ka Dünamo Kiiev(?)
Kõik need riigid finallturniiridelegi pääsenud;)
Ja, siil, sa oled Levadia fänn, exole?
Kõik need riigid finallturniiridelegi pääsenud;)
Ja, siil, sa oled Levadia fänn, exole?
lüütik
•
(.***)
Ma ei usu,et tuleb aeg,kus Flora täielikult ainuvalitseb eesti liigas. Küll tekivad ka uued tugevad konkurendid. jalgpallurite suurem pealekasv pole ju veel alanud.Ja supermeeskonda,kel vastaseid pole,polegi kellelgi pikka aega õnnestunud koos hoida. Isegi Skonto,kui Läti ainuvalitseja,ei võida tiitleid kuigi kergelt. Ja Skonto poliitika erineb täielikult Flora omast. Haaravad pidevalt grusiine jt mängijaid väljast juurde.Flora aga teeb panuse oma kasvandikele.Eks paari aastaga ole näha,kas tuleb mingi läbimurre rahvusvahelisel areenil?
Mis puutub vanahärrasse,siis oli ta vene ajal eestikeelse vuti üks eestvedajaid. Kuid tema ,kui treeneri suurimad saavutused jäävad kaugele sovietiaega. 80datel ta eriti enam hiilata ei suutnud.Kuigi Normal oli ju tugev koosseis. Saadi sel ajal vaid 1 tiitel,kui nüüd mälu ei peta.Ja siis oli ka Mõtsnik meeskonnas,Normas.
Mis puutub vanahärrasse,siis oli ta vene ajal eestikeelse vuti üks eestvedajaid. Kuid tema ,kui treeneri suurimad saavutused jäävad kaugele sovietiaega. 80datel ta eriti enam hiilata ei suutnud.Kuigi Normal oli ju tugev koosseis. Saadi sel ajal vaid 1 tiitel,kui nüüd mälu ei peta.Ja siis oli ka Mõtsnik meeskonnas,Normas.
lennat
•
(.***)
siilile
Ma olen minule mõeldud peatüki osaga nõus. Punkt.
Olles samuti "endisaegne", ma mäletan, mis juhtus huvitavat kaheksakümnendate aastate keskel CCCP jalgpallikoondises kui koondise dressi tähtede CCCP ja jalgpalliklubi Kiievi "Dünamo" D-särgi vahel kehtis samamoodi võrdusmärk, ehk ühte kanti teise all, või peal või ka asemel. Kiievi "Dünamo" oli seega CCCP baasklubi, kuhu kontsentreeriti ümbruskonnast kõik perspektiivikamad. Ehk mäletate veel, et Blohhin ja Kolotov mängisid jalgpalli esialgu tegelikult Odessas, Bessonov ja Burjak olid pärit Harkovist, Veremejev Donetskist, Litovtšenko, Protassov, Taran "osteti" Dnepropetrovskist ja samas vaimus edasi. (Ma võin siin ka eksida mõne fakti vastu, näited olid mõeldud juuresoleva teksti illustreerimiseks. Nad ei aja siiski taga 100% autentsust, juhul kui sellist võimalust ka silmas pidada). Olgu ka CCCP koondiste nimekirjad:
http://www.planetworldcup.com/NATIONS/rus_squads.html
Ideaaltingimustes treenitavad superjalgpallurid, kes esindavad oma riiki aga samuti oma klubi pea kõigil tippvõistlustel, mis olemas olid, on ühel heal päeval tühja molli ees kui kodust polegi enam võtte ühtegi vastast, kellega mängides ehk teoreetiliselt kaotada võiks ju. "Kumm" võib nii lõhki minna, tavaliselt kas kõige otsustavamal hetkel või kõige arusaamatumal põhjusel. z (Paus). Algab nõiajaht, algavad igat sorti inetused, vallandamised, “perestroika” tuleb muidugi ka pärastpoole, igal pool ja alati on ta lõpuks tulnud.
Seepärast tutvudes endise suure idanaabri ajalooga, ärge rutake ajast ette. Usun ka, et eelseisev hooaeg tuleb veidi põnevam kui mullune. Muidu siin ei käiks.
PS. Mitmekesisusest peab saama siis vähemalt viiel erineval moel. Aga Lillekülas peab keegi "suurtest" koondistest ükskord törlepi saama! Ja ametlikus MM-valiksarjamängus, nagu kohtu kord ette näeb. Eesti koondise Suur Pauk on tänaseni tegemata. Kahjuks ilma selle "iluveata" Eesti riigi jaoks edaspidi lihtsalt enam paljud olukorrad ei laabu. Ja siis see veel ka, et kunas viimati andsime Kilu-Lätile pasunasse ... - 18.juulil 1940.aastal Kadriorus, Tallinnas - ütleb üks kollane kroonika ... Vastuvaidlejaid igatahes ei leia.
Ma olen minule mõeldud peatüki osaga nõus. Punkt.
Olles samuti "endisaegne", ma mäletan, mis juhtus huvitavat kaheksakümnendate aastate keskel CCCP jalgpallikoondises kui koondise dressi tähtede CCCP ja jalgpalliklubi Kiievi "Dünamo" D-särgi vahel kehtis samamoodi võrdusmärk, ehk ühte kanti teise all, või peal või ka asemel. Kiievi "Dünamo" oli seega CCCP baasklubi, kuhu kontsentreeriti ümbruskonnast kõik perspektiivikamad. Ehk mäletate veel, et Blohhin ja Kolotov mängisid jalgpalli esialgu tegelikult Odessas, Bessonov ja Burjak olid pärit Harkovist, Veremejev Donetskist, Litovtšenko, Protassov, Taran "osteti" Dnepropetrovskist ja samas vaimus edasi. (Ma võin siin ka eksida mõne fakti vastu, näited olid mõeldud juuresoleva teksti illustreerimiseks. Nad ei aja siiski taga 100% autentsust, juhul kui sellist võimalust ka silmas pidada). Olgu ka CCCP koondiste nimekirjad:
http://www.planetworldcup.com/NATIONS/rus_squads.html
Ideaaltingimustes treenitavad superjalgpallurid, kes esindavad oma riiki aga samuti oma klubi pea kõigil tippvõistlustel, mis olemas olid, on ühel heal päeval tühja molli ees kui kodust polegi enam võtte ühtegi vastast, kellega mängides ehk teoreetiliselt kaotada võiks ju. "Kumm" võib nii lõhki minna, tavaliselt kas kõige otsustavamal hetkel või kõige arusaamatumal põhjusel. z (Paus). Algab nõiajaht, algavad igat sorti inetused, vallandamised, “perestroika” tuleb muidugi ka pärastpoole, igal pool ja alati on ta lõpuks tulnud.
Seepärast tutvudes endise suure idanaabri ajalooga, ärge rutake ajast ette. Usun ka, et eelseisev hooaeg tuleb veidi põnevam kui mullune. Muidu siin ei käiks.
PS. Mitmekesisusest peab saama siis vähemalt viiel erineval moel. Aga Lillekülas peab keegi "suurtest" koondistest ükskord törlepi saama! Ja ametlikus MM-valiksarjamängus, nagu kohtu kord ette näeb. Eesti koondise Suur Pauk on tänaseni tegemata. Kahjuks ilma selle "iluveata" Eesti riigi jaoks edaspidi lihtsalt enam paljud olukorrad ei laabu. Ja siis see veel ka, et kunas viimati andsime Kilu-Lätile pasunasse ... - 18.juulil 1940.aastal Kadriorus, Tallinnas - ütleb üks kollane kroonika ... Vastuvaidlejaid igatahes ei leia.
siil
•
(.***)
to - le
Sa vist said mu jutust nii aru, et see on suunatud Flora vastu. Tegelikult esitasin oma nägemuse Eesti jalgpallis toimuvast ja võimalikest edasistest arengutest. Võimalik, et see tee on õige ja toob edu ka rahvusvahelisel tasandil. eelkõige tahaksin näha, et ükskord võidetakse lähinaabreid lätlasi, leedulasi ja soomlasi see on mulle esimeseks mõõdupuuks hindamaks kas meie areng on olnud kiirem kui neil.
Ma ei ole Levadia fänn, kuid jälgin ka Levadia nagu teistegi meeskondade toiminguid puht sportlikust huvist. Sain aru, et tahtsid sellega võimalikult halvasti öelda, et olen Levadia fänn (neid pole vist enam eriti palju), kuid ma jaga ei Flora ega Levadia fänne headeks ega halbadeks. Igalühel on õigus oma klubi poolt olla, probleem võib-olla on selles kuidas seda tehakse.
Lennatile.
Tulenevalt uueks hooajaks ettevalmistuse võimaluste märgatavst erinevusest saab Flora stardis suure edumaa, mida vaevalt teised suudavad tasa teha kui teevad, siis au neile ja see viitaks juba probleemidele Flora süsteemis. Ma ei näe praegu klubi, kes suudaks Florale vastu seista. Mulle endale meeldib mänguliselt kõige rohkem TVMK. Ärge sellepärast kohe TVMK fänniks nimetage.
Kui rääkida arengust üldisemas mõttes, siis ühenäolisus on piduriks ja mitmeksesisus on uue tekke mootoriks.
Sa vist said mu jutust nii aru, et see on suunatud Flora vastu. Tegelikult esitasin oma nägemuse Eesti jalgpallis toimuvast ja võimalikest edasistest arengutest. Võimalik, et see tee on õige ja toob edu ka rahvusvahelisel tasandil. eelkõige tahaksin näha, et ükskord võidetakse lähinaabreid lätlasi, leedulasi ja soomlasi see on mulle esimeseks mõõdupuuks hindamaks kas meie areng on olnud kiirem kui neil.
Ma ei ole Levadia fänn, kuid jälgin ka Levadia nagu teistegi meeskondade toiminguid puht sportlikust huvist. Sain aru, et tahtsid sellega võimalikult halvasti öelda, et olen Levadia fänn (neid pole vist enam eriti palju), kuid ma jaga ei Flora ega Levadia fänne headeks ega halbadeks. Igalühel on õigus oma klubi poolt olla, probleem võib-olla on selles kuidas seda tehakse.
Lennatile.
Tulenevalt uueks hooajaks ettevalmistuse võimaluste märgatavst erinevusest saab Flora stardis suure edumaa, mida vaevalt teised suudavad tasa teha kui teevad, siis au neile ja see viitaks juba probleemidele Flora süsteemis. Ma ei näe praegu klubi, kes suudaks Florale vastu seista. Mulle endale meeldib mänguliselt kõige rohkem TVMK. Ärge sellepärast kohe TVMK fänniks nimetage.
Kui rääkida arengust üldisemas mõttes, siis ühenäolisus on piduriks ja mitmeksesisus on uue tekke mootoriks.
nii
•
(.***)
uunul mäluga probleeme-90-ndate algul tekkis poolprofessionaalne levadia?andke andeks kui eksin,aga levadia tekkis ikka hiljem.
iuh
•
(.***)
unn on nii tropp reener kui vähegi olla saab
Kraaks
•
(.***)
Hea töö Silver, võtsid Unni lõpuks ette jah:P
gazzanova
•
(.***)
korralik jutt ja kiitus sellele,kes taipas vanahärrat kysitleda.ja vaatleja kommentaargi kymnesse.Ei tahakski pikemalt heietada,aga ega see revolutsioon seest vist ikka ei alga.liiga sõltuv ja pelglik seltskond.Aga kyll see topeltmoraal ykskord valusalt vastu lööb.
rootsi kunn
•
(.***)
Palju elutarkust sõnades ,kuigi päris kõigega siiski nõustuda ei saa.Jõudu ja tervist vanahärrale!
gaze
•
(.***)
mis satsiga tegu on siis.
Tratex
•
(.***)
Tõsi jutt.... Uno Piir õpetab mind ;)
vaatleja
•
(.***)
kõik saavad aru, et meil on jalgpallis oma väike pesemata Napoleon aga keegi talle vastu astuda ei suuda. Ilmselt peab revolutsioon algama seest. Kannik hakka meheks!!! Hea oleks ju kunagi tulevikus pensionile minna lugupeetuna mitte põlatuna! Amet ei tee meest. Ootan teiste arvamust!
ruyna
•
(.***)
kõik on puha tõsi mis räägitaxe...aga jh uno on tubilt tööd teind jalgpalli alal, ja praegugi treenib üht võistkonda, kes nii vanemates kui nooremates vanustes on edukad olnud...üx väga hia treener.
siil
•
(.***)
Siinkohas on sobilik meenutada A: Pohlaku sõnu Uno Piiri kohta: "Minu peeretuses on ka rohkem mõtet kui Uno Piiri jutus." Sellised mõtteavaldused iseloomustavad hästi ütlejat. Lugege Schwede nn. jalgpallipiiblit.
Praeguseks on kujunenud olukord kus üks klubi saab treenida ja pidada sõpruskohtumisi rahvuskoondisele ette nähtud tingimustes. Küsimus laiale ringile. Kuidas on saanud see võimalikuks ja kelle kulul see toimub? Ma ise arvan, et see on toimunud geniaalselt lihtsal viisil. Tee oma klubi meeskonnast rahvuskoondis ja saavuta absoluutne otsustamisõigus jalgpalliliidus. Samas tuleb asjatundmatule seltskonnale ja kiuslikele tüüpidele selgitada, et väljaspoolt klubi süsteemi pole ju kedagi võtta. Eesti meistrvõistluste mänge vaadates võib ju kahtluseuss purema hakata, miks on see mängija koondise nimekirja arvatud ja see mitte. Peab olema erakordselt tugeva läbilöögi võimega inimene, et tekitada eelpoolkirjeldatud olukord. Samas kurta ei ole midagi, igalühel oli võimalus midagi taolist korda saata.
Pole vist kolm korda vaja arvata, kes tuleb käesoleval aastal Eesti meistriks. Uueks hooajaks ettevalmistumise võimaluste poolest ei saa ükski klubi Florale mitte ligilähedalegi. Kaugel pole vist aeg, kus tegelikult ka pole ühtegi mängijat rahvuskoondisse võtta väljastpoolt Flora süsteemi. Selline on praegu Eesti jalgpalli arenguloogika. Kas see on hea või halb otsustagu igaüks ise.
Praeguseks on kujunenud olukord kus üks klubi saab treenida ja pidada sõpruskohtumisi rahvuskoondisele ette nähtud tingimustes. Küsimus laiale ringile. Kuidas on saanud see võimalikuks ja kelle kulul see toimub? Ma ise arvan, et see on toimunud geniaalselt lihtsal viisil. Tee oma klubi meeskonnast rahvuskoondis ja saavuta absoluutne otsustamisõigus jalgpalliliidus. Samas tuleb asjatundmatule seltskonnale ja kiuslikele tüüpidele selgitada, et väljaspoolt klubi süsteemi pole ju kedagi võtta. Eesti meistrvõistluste mänge vaadates võib ju kahtluseuss purema hakata, miks on see mängija koondise nimekirja arvatud ja see mitte. Peab olema erakordselt tugeva läbilöögi võimega inimene, et tekitada eelpoolkirjeldatud olukord. Samas kurta ei ole midagi, igalühel oli võimalus midagi taolist korda saata.
Pole vist kolm korda vaja arvata, kes tuleb käesoleval aastal Eesti meistriks. Uueks hooajaks ettevalmistumise võimaluste poolest ei saa ükski klubi Florale mitte ligilähedalegi. Kaugel pole vist aeg, kus tegelikult ka pole ühtegi mängijat rahvuskoondisse võtta väljastpoolt Flora süsteemi. Selline on praegu Eesti jalgpalli arenguloogika. Kas see on hea või halb otsustagu igaüks ise.
FINAAL
LÕUNA-AMEERIKA
ARVAMUS/KOMMENTAAR
RISTNURK
