Unistus Superliigast elab: Euroopa kohus keelas UEFA-l asutajaklubisid karistada (4)
JALGPALLIPOLIITIKA
Kui aprillis avaldatud plaanid Euroopa Superliigast surid pealtnäha kärmelt, siis reaalsuses hoiavad kolm allesjäänud asutajaklubi (Barcelona, Juventus ja Real Madrid) endiselt peas ideed grandioossest superliigast. Seejuures saadi eile kohtus ülioluline võit, kuna enam ei lubata UEFA-l superliigaga seotud klubisid karistada.
Kuna juhtunust on möödas juba neli kuud, siis proovime oma mälu veidikene turgutada. Nimelt teatasid 18. aprillil kaksteist Euroopa tippklubi (AC Milan, Milano Inter, Atletico Madrid, Tottenham, Londoni Arsenal, Londoni Chelsea, Liverpool, Manchester United, Manchester City + kolm nimetatud tiimi), et soovivad luua omaenda liigat - Euroopa Superliigat - kus nad mängiksid iganädalaselt üksteisega. Klubid poleks kodumaisetelt meistrivõistlustelt lahkunud, kuid UEFA loodud Meistrite liigas, Euroopa liigas ning Konverentsiliigas nad osaleda ei soovinud.
Kuid miks soovisid suurklubid niimoodi teha? Nimelt on probleemi juureks nii nagu ikka raha. Klubid leiavad, et liigadest ja euromängudelt saadav sissetulek on liiga pisikene, et sellega jätkusuutlikult tipus püsida. Näiteks Real Madridi (ning Superliiga) president Florentino Perez tõdes, et neile ei sobi taoline ebakindlus: "Reali mullune eelarve nägi ette 800 miljonit eurot sissetulekuid, aga teenisime 700 miljonit. Tänavu teenime 900 miljoni asemel äkki 600 miljonit. Kahe hooajaga oleme kaotanud 400 miljonit eurot."
Mis sai aga edasi? Ettepanek tekitas furoori üle kogu maailma ning ligikaudu 72 tundi hiljem olid juba pooled osapooled end projektist eemaldanud. Liikudes ühe päeva võrra veel edasi, leiamegi, et Superliigaga on seotud vaid kolm klubi - Torino Juventus, Real Madrid ja Barcelona. Samas see "kuldne trio" on ülejäänutest selgelt kangekaelsem ning sihikindlam - iga klubi omanik on juba kinnitanud, et nemad näevad projektil tulevikku ning leiavad, et tegemist on suurepärase ideega.
Otseloomulik tekitas juhtunu meelehärmi ka UEFA-le ja FIFA-le, kes nimetatud klubide kaotuse korral jääks ilma ka mitmemiljonilisest fännimassist ehk ühesõnaga kaotaks väga palju raha. Seega hakati juba varakult klubisid ähvardama ning öeldi, et Superliigaga liitujate mängijad ei või enam esindada ei oma kodukoondiseid ega ka -liigasid. Lisaks taheti klubide ajalugu Euroopa erinevates sarjades kustutada ja näiteks üheksale Superliigast lahkunud tiimile määrati juba ka suured rahatrahvid. Kolm ülejäänud võistkonda olid aga uurimise all ning karistusi alles mõeldi välja.
9. juunil teatas aga UEFA, et on peatanud klubide suhtes distsiplinaarmenetluse. Nüüd on selge, miks seda tehti - nimelt läksid kolm asutajaklubi probleemiga kohtusse ja lõpuks saadi sealt ka võit. Väidetavalt peab "monopolistlik" Euroopa jalgpalliliit koheselt lõpetama igasuguse ähvardamise ning trahvimise, kuna kohtu sõnul pole neil luba midagi sellist teha. Kui aga eiratakse käske, siis võib UEFA ise saada trahvi või halvemal juhul võidakse alustada kriminaalmenetlust.
Olukord pole otseloomulikult veel aga lõppenud, kuna juhtunut hakkab uurima Luksemburgis asuv Euroopa Kohus. UEFA ise on keeldunud kolmiku ütluseid kommenteerimast.
Kolme klubi avaldadatud teade täismahus
"FC Barcelona, Juventus ja Real Madrid CF austavad tänast (eilset - O.K.) kohtuotsust, mis käsib UEFA-l tühistada määratud karistused kõikidele Euroopa Superliiga asutajaklubidele. Sealhulgas tuleb lõpetada distsiplinaarmenetlus kolme allakirjutanu osas ning lisaks tühistada trahvid ja piirangud, mis on määratud ülejäänud üheksale asutajaklubile."
"Kohus toetab Superliiga korraldajate soove, jätab rahuldamata UEFA vaidlustuse ning kinnitab, et juhul kui UEFA ei kuula antud otsuseid, siis järgnevad trahvid ning potentsiaalselt ka kriminaalvastutus. Juhtumit arutatakse Euroopa Kohtus, kus vaadatakse üle UEFA monopolistlik positsioon Euroopa jalgpallis."
"Meil on kohustus kõneleda jalgpalli väga tõsistest probleemidest: UEFA on kehtestanud end ainuisikulise regulaatorina, ekslusiivse operaatorina ning ainsana, kes omab õigust korraldada Euroopa jalgpallivõistlusi. See monopolistlik positsioon kahjustab huvide konflikti korral jalgpalli ning selle konkurentsialast tasakaalu. Nagu on näha mitmest näitest, siis finantside kontrollimine on ebaadekvaatne ja neid on ebakorrektselt peale surutud. Klubidel, mis võtavad osa Euroopa võistlustest, on õigus korraldada omaenda võistlusi."
"Meil on hea meel, et edaspidi ei saa UEFA meid enam ähvardada. Meie eesmärk on arendada Superliiga projekti konstruktiivsel ja koostööl põhineval meetodil. Arvestame alati kõikide jalgpalli osapooltega: fännidega, mängijatega, treeneritega, klubidega, liigadega ning riiklikute ja rahvusvaheliste ühingutega. Oleme teadlikud sellest, et mõned meie väljapakutud ettepaneku osad tuleks üle vaadata ja otseloomulikult saab neid parandada läbi dialoogi ja konsensuse. Jääme oma projekti edule - mis on alati kooskõlas Euroopa Liidu seadustega - kindlaks."
