Cruzeiro superfänn Maria Salome da Silva lubas, et kui tema klubi kõrgliigast välja langeb, siis sureb temagi. Nii ka läks.

Dona Salome kukkus. Raske on tasakaalu hoida, kui sa oled 86-aastane, põgened joostes sind ja sinu kaasfänne pesapallikurikatega taga ajavate huligaanide eest ning üritad samal ajal käes hoida kaht Cruzeiro särgis kaisulooma, kes mõlemad on klubi endise staarründaja järgi saanud nimeks Marcelo Moreno. Kuramuse puusad lihtsalt ei tööta enam nii nagu vanasti. Oleks nad tulnud mõned aastad varem, siis...

Kui teised Cruzeiro võrkpallimeeskonna järjekordset võitu nautinud fännid Dona Salome haiglasse toimetasid, oli arst õnnejoovastuses. Mitte seepärast, et vanainimene kukkus ja põlvele viga tegi. Seepärast, et tal õnnestus lõpuks ometi Dona Salomega taaskohtuda. Vaadake, 23 aastat varem nuttis seesama mees poisikesena Mineirao staadioni ukse taga, sest tal ei olnud Cruzeiro matšile piletit. Salome lubas tal vargsi väravast sisse lipsata ja saatis ta koguni mängijatega koos väljakule. Selliseid asju ei unustata iial.

Tund pärast Belo Horizonte keskööd, kui marraskil põlv oli üle vaadatud, lubas arst Salomel koju minna. Kolm päeva puhkust, manitses ta daami. Salome vilistas selle peale naerda. Juba nelja ja poole tunni pärast pidi ta ärkama, et taas Mineiraole tööle minna. Cruzeiro ootas teda.

*

Eks ole üldiselt teada, et varakal suurklubil tingimata edu on vaja. See kehtib nii siin- kui ka sealpool Atlandi, mööndusega, et Ameerikas ei kipu fännid nii palju andestama. Sa kas võidad või mitte ja nende vahel olevaid halle toone ei ole kindlasti mitte 50. Igal aastal lahkub kodumaalt õnne otsma tuhatkond Brasiilia jalgpallurit, muutes sealse taseme kõikuvaks ja ennustamatuks. See on üks - ja pärast mitte väga ammust nihet selgelt kaitsva, igavama stiili suunas, isegi ainsaid - Brasiilia jalgpalli võlusid. Aga see ei tähenda siiski, et kuningad oleks nõus oma krooni loovutama.

Tõelisi üllatusmeeskondi saatis Brasiilia kõrgliigas edu viimati aastal 2001, kui toonases Serie A finaalis kohtusid esmakordselt nii kaugele jõudnud Atletico Paranaense ja varem täiesti tundmatuks suuruseks olnud Sao Caetano. Pärast seda ei ole võitjate nimekiri pakkunud midagi uut. Kõik, kes on triumfeerinud viimase 18 aasta jooksul, on seda teinud vähemalt kahel korral. Rio osariigi meistrivõistlustel rändas tiitel viimati suure neliku küüsist välja 1966. aastal, põlised rivaalid Cruzeiro ja Atletico on Minas Geraisi osariigi viimasest 50 tiitlist omavahel jaganud 44.

Eelmisel aastal maksis Serie A klubidele teleõiguste eest pea 300 miljonit eurot, sellest veerand rändas Flamengo ja Corinthiansi taskusse. Kõige suurematel on kõige rohkem raha ja kõige suuremate jaoks on läbikukkumine välistatud. 2013. ja ka sellele järgnenud aastal Brasiilia meistriks tulnud Cruzeiro on üks nendest kõige suurematest. Kõrgliiga kõigi aegade edetabelis on nad Sao Paulo järel teisel kohal ja koos nende, Flamengo ja Santosega üks neljast, kes ei olnud iial Serie A-st välja langenud. Kuni detsembrini.

*

Muidugi jõudis Maria Salome da Silva hommikul jälle tööle, nii nagu ta oli seda teinud viimased 25 aastat, seistes Mineirao staadioni väravate ees oma harja, sinisärgi ja suure naeratusega. Dona Salome tundis kõiki mängijaid. Cruzeiro võrkpallimeeskonna kauaaegne diagonaalründaja Filipe Ferraz näitas talle teel riietusruumi käsikäes kõndides telefonist tihti oma laste pilte. Dona Salome vastas talle iselaadse kavalusega: "Aga nägid hoopis seda, kui ilus täna veeautomaat on? See on minu klubi ja ma lõin selle sinu jaoks särama, et sina saaksid meie jaoks särada!" Ferraz rääkis Universo uudisteportaalile sedagi, et mängijad olid aastaid Dona Salomele vihjanud, et ta võiks pensionile jääda, aga daam ei tahtnud sellest midagi kuulda.

Kahel eelmisel hooajal Cruzeiros mänginud libero Serginho postitas sotsiaalmeediasse tihti Dona Salomega filmitud humoorikaid videoid. Ühel neist toonitab vanadaam, et on Serginho armuke ja keelab välismängule sõitval palluril Tinderi kasutamise, teisel ütleb Serginho Dona Salomele naeru lõkerdades, et nii noor neiu ei tohiks nõnda lühikesi seelikuid kanda.

Kuigi Dona Salomed võis tihti näha võrkpalluritega nalja viskamas ja neile tribüünil kaasa elamas, oli jalgpallil tema südames veelgi suurem koht. Seljakotiga, kus enamuse ruumist võttis vähemalt üks Cruzeiro maskotiks olev kaisurebane, rändas ta teiste fännidega nii Riosse, Sao Paulosse kui ka kaugemale. Ühel korral, kui buss poolel maal katki läks ja pettunud toetajad pidid viis tundi tee ääres ootama, hoidis Dona Salome kõigi tuju üleval: "Kurat, ma palvetan selle bussi liikuma!" Ja kui buss tõesti jälle liikuma hakkas, istus Dona Salome tagasi oma istekohale, tähistatud numbriga üks.

Mõned sügised tagasi luges da Silva temast tehtud portreesaates kokku kõik kohtumised, millel ta oli Cruzeiro mängijaid toetanud, ja leidis, et pärast Mineirao staadioni avamist 1965. aastal oli ta pidanud vahele jätma kõigest 22 kodumatši. Tol novembriõhtul, mil Dona Salome Atletico huligaanide eest põgenes ja komistas, immitses tema põlvest ilma igasuguse kahtluseta punase asemel sinist. Ma keeldun vastupidist uskumast.

*

Brasiilia jalgpallihooaeg algab osariigi meistrivõistlustega, mis venitab tippklubide kalendriaasta küll umbes 75-mänguliseks, aga on võidujanulistele fännibaasidele heaks võimaluseks oma rivaalidele ninanipsu viskamiseks. Cruzeiro alustaski hooaega hiilgavalt. Nad ei kaotanud esimesest 21 mängust ühtegi, võites Copa Libertadorese alagrupiturniiril viis matši kuuest ja alistades Minas Geraisi meistrisarja finaalis oma tulised vihavaenlased. Serie A hooaja alguses aprillis pidasid paljud eksperdid Cruzeirot Flamengo kõrval üheks peamiseks tiitlipretendendiks. Siis tabas klubi katastroof.

Mai lõpus leidis meediagigant Globo mitmeid kuid kestnud uurimise tulemusena, et Cruzeiro juhid on klubi rahadega ümber käies rikkunud nii FIFA, Brasiilia alaliidu kui ka riigi seadusi ja võlgu suurendanud enam kui saja miljoni euro jagu. Raha oli laenatud vasakule ja paremale, päris inimestele ja fiktiivsetele firmadele; rikutud oli kolmandate osapoolte omandiõiguste reegleid; mõned mängijad ja töötajad ei olnud juba kuid palka saanud, samal ajal ületasid näiteks jalgpalliosakonna asepresidendi Itair Machado de Souza ja peadirektor Sergio Nonato dos Reisi töötasud kordades ja kordades sama suurusjärgu klubide samade ametnike omi.

Nagu sellistele paljastustele tihti järgneb, väitis Cruzeiro president Wagner Pires de Sa, et süüdistused on talle kaela kutsunud valimistel kaotanud vastased, kes avaldasid koos riigimeedias töötavate käsilastega võltsuudiseid. Ja nagu sellisele pudrule ja kapsale tihti järgneb, ei suutnud meeskond enam väljakul keskenduda. Pärast Globo raporti avalikustamist ei suutnud Cruzeiro koduliigas võita üheksas kohtumises järjest ning langes septembris väljalangemistsooni. Kolm aastat klubi juhendanud endine koondise loots Mano Menezes sai augusti alguses kinga ja tema asemele toodi legendaarne eksväravavaht Rogerio Ceni, kes pidas vastu ainult kaheksa mängu. Talle järgnenud Abel Braga sai omakorda toolil istuda 14 kohtumises.

Hilissügisel leidis Cruzeiro end hetkeks, võitis neljast mängust kolm ja tõusis paariks nädalaks punasest tsoonist välja, aga unustas seejärel täielikult, kuidas väravaid lüüakse. Ei aidanud ka endise koondise tipuründaja Fredi panus. Hooaja viimase kaheksa mänguga jõudis sügavale musta auku vajunud Cruzeiro sihile kõigest ühel korral.

*

Paralleelselt oma klubi vormiga halvenes järsult ka Dona Salome tervis. Poja Roberto sõnul tabasid ema suvel mitmed südameprobleemid, aga see ei takistanud vanadaamil tööle ja Cruzeiro mängudele ilmumast. See oleks sama, kui manitseda linde talvel mitte lõunasse lendama või õiel mitte pungast võrsuda. Loodus talitab oma seaduste järgi. Novembriks, kui Cruzeiro langemine hakkas üha kindlamaks muutuma, oli ka Dona Salome näiliselt otsuse vastu võtnud.

"Kui Cruzeiro peaks välja langema, ei pea mu süda enam vastu," meenutas Dona Salome naaber Loly intervjuus, mida on kuu aja jooksul Brasiilia meedias ümber kirjutatud kümneid kordi. "Siis ma lihtsalt suren. Ma ei sündinud, et näha mu meeskonda esiliigas, kohas, millest nad väärivad nii palju paremat. Kui nad langevad, suren ka mina."

Detsembri alguses toimunud hooaja viimases mängus, mille Cruzeiro pidi lootuse säilitamiseks võitma, aga kaotas, sai da Silva talle enam kui pool sajandit koduks olnud Mineirao tribüünil südamerabanduse ja suri kaks päeva hiljem haiglas. Teades brasiillaste lembust kõige märgilise, sümboolse, dramaatilise vastu: võimalik, et Loly ilustas veidi juurde, aga isegi sel juhul... Cruzeiro langes ja Dona Salome suri. Justkui need kaks organismi oleks alati ühte hingetõmmet, ühtset sinist verd jaganud.

Kui Roberto avalikkust ema surmast teavitas, avaldasid Cruzeirole kaastunnet paljud Brasiilia klubid. Isegi Atletico konto, mis oli otsustava mängupäeva lõpus teele pannud mitu parastavat Twitteri-postitust, värvus mustaks. Cruzeiro kirjutas ise: "Meie igavest Dona Salomed jäävad leinama poeg, kolm lapselast ja üheksa miljonit orbu." Juba sama päeva õhtul kaunistas Mineirao kompleksi Dona Salome seinamaaling, kroon peas, kaisurebane ustavalt kaenla all.

Paraku peab tõdema, et Cruzeiro hüvastijätt on teatud määral silmakirjalik. Jah, Dona Salome tõrjus Filipe Ferrazi soovituse pensionileminekust tagasi, kindlasti seetõttu, et ta oli ihult ja hingelt cruzeirense, aga ka põhjusel, et tal oli lihtsalt elamiseks raha vaja. Kui palju oleks klubi pidanud kulutama, et Dona Salomel, nende endi kasutatud sõnul kõigi fännide emal, lubada rahulikult vanaduspõlve veeta? Ühe juhatuseliikme kuupalga?

Financial Times kirjutas jõulude ajal ilmunud kriitilises artiklis, et kui Brasiilia klubid suudaksid võõrabi kasutades oma juhtimissüsteemi nullist üles ehitada ja oma majandusliku tegevuse professionaalsele tasemele viia, oleks riigi jalgpallimaastikul praeguse 300 000 töökoha asemel kolm miljonit. Jalgpall võiks riigi sisemajanduse kogutoodangust moodustada praeguse 0,2 protsendi asemel 1,1 protsenti. Miljonid töökohad! Aga Brasiilia jalgpall on kinni samas augus, kus nad on peadpidi olnud juba pikki aastaid. Ja neid väheseid siniverelisi, keda peaks iga hinna eest hoidma ja kaitsma, jääb seetõttu üha vähemaks, vähemaks.