Ta ei oska räppida, aga see ei olegi tähtis (4)
VÄLISMAA
Ada Hegerberg võitis 14 kuud tagasi ajaloo esimese naiste Ballon d'Ori, Martin Ödegaard näitab Real Sociedadis, et vara-vara-vara oli teda maha kanda, Ole Gunnar Solskjaer juhendab üht maailma suurimat klubi ja Norra ringhäälingus hakkab peatselt jooksma ilmselt kõigi aegade parima vutiteemalise sarja "Heimebane" kolmas hooaeg. Ah, ja üks täiskasvanud laps vallutab rekordkiirusel Euroopa väljakuid. Norra jalgpall on läbi elanud halvemaidki aegu.
Ma ei tea, miks ma olen seda endale teinud, aga mulle tundub, et olen Erling Braut Haalandi näinud rohkem räppimas kui väravavõrke puruks tagumas. Diskograafia väga ulatuslik ei ole. Üks laul, Haalandil üks värss. Saan süüdistada ainult iseennast, aga kui sa oled kunagi end sarnasest olukorrast leidnud, saad sellest aru.
Avastad YouTube'is mingi toreda video, mida on ka kolm ja pool aastat pärast üleslaadimist lisaks sinule näinud ainult käputäis inimesi, naerad omaette ja paned selle kinni. Aga see video hakkab internetis oma elu elama. Paari nädala pärast on sellel juba sada tuhat, siis pool miljonit, varsti poolteist miljonit klikki. Nüüd käid iga natukese aja tagant huvi pärast vaatamas, kui paljud selle veel avastanud on. Ja ühtlasi võid selle siis ju uuesti käima jätta. Nii ta läheb.
Kaks esimest räppivat poissi pole küll Kendricku ega paraku isegi 6ix9ine'i nime väärilised, aga nad on okeid, igavlevad teismelised soojal Norra suvepäeval, miks-mitte-see-ära-filmida-ja-üles-laadida-p*hhui stiilis okeid. Siis tuleb Erling Braut Haaland, Nike'i sokk Nike'i plätus ja ei ole üldse okei, sest peale selle, et ta ei oska oma käte ja jalgadega suurt midagi peale hakata, jääb paraku vajaka ka ingellikust lauluhäälest.
Tegelikult saab igaüks aru, et see on naljavideo. Aga kui tahta, võib selle tagant veel midagi leida. Sul peab olema roppu moodi enesekindlust, et selline video üles panna. Ja sul peab olema veel ropumalt enesekindlust, et see üles jätta ka siis, kui sinust on vaat et üleöö saanud jalgpallimaailma kuumim nimi.
Seda, et teiste inimeste arvamus talle eriliselt korda ei lähe, tõestas Haaland põhjapanevalt ka aasta pärast räpivideo filmimist. Molde ja Vikingi vahelises kõrgliigamängus oli seis 2:2, kui 17-aastane ründaja realiseeris kümme minutit enne lõpuvilet külmavereliselt üks-üks olukorra ja tõi Moldele vajalikud kolm punkti. Bryne poisina oli see tema jaoks eriliseks väravaks, sest Stavangeri meeskond on tema kasvatajaklubi suurimaks rivaaliks. Nõnda jooksiski Haaland tabamust tähistama Vikingi fännitribüüni ette, lisades vürtsi paari provokatiivse žestiga.
Kuigi Haalandi käitumine sai Norra meedias omajagu kriitikat, nägi siis Moldet juhendanud Ole Gunnar Solskjaer olukorda teise nurga alt. "Ta ongi ju kõigest 17! Talle peab olema lubatud emotsioone näidata, sest see värav tähendas tema jaoks palju. Norra jalgpallile on temasuguseid ausaid mängijaid vaja," rääkis koondise legend VG-le.
See mäng tõstis Haalandi kodumaal lõplikult kõigi väljaannete huviorbiiti ja nädalapäevad hiljem pidi peatreener jälle kaamerate ees noort hoolealust iseloomustama. "Ta on kaheksa kuuga võtnud juurde 10-12 kilo: peamiselt lihasmass, aga ka oluline annus enesekindlust," tõdes Solskjaer kavalalt.
Selles, et tahtmist ennast tõestada jagus Haalandil juba väikesest peale, ei pea kahtlema. Jah, Solskjaer aitas teda vormida, süstis temasse tipuründaja tapjainstinkte, aga töö algas ikkagi kodust. Erling Haalandi isa on Alf-Inge Haaland, kes esindas Norra rahvusmeeskonda 1994. aasta MM-finaalturniiril ja mängis kümme aastat Inglismaa kõrgliigas, enne kui korduvad põlvevigastused tema karjääri varakult lõpetasid. Alf-Inge toonane koondisekaaslane Jan Age Fjörtoft küsis mõned päevad tagasi Erlingu vägitegudest rääkides naljatlevalt, et mida muud saakski oodata mehelt, kes eostati Leedsi Elland Roadi riietusruumis?
Kui Alf-Inge Haalandi, Ole Gunnar Solskjaeri ja Jan Age Fjörtofti põlvkonna krooniks jäi 1998. aasta MM-il Brasiilia alistamine ja seeläbi kaheksandikfinaali pääsemine, pole Norral pärast seda olnud suurt midagi ette näidata. Aastal, mil Erling Braut avaldas sõpradega humoorika räpivideo, langes koondis maailma edetabelis kõigi aegade madalaimale, 83. kohale. Aga praegu on midagi õhus. Igas liinis on esile kerkinud üks tõeline staar.
Haaland, Martin Ödegaard, talvel Sheffield Unitedi rekordostuks saanud Sander Berge ja juba pikalt Glasgow' Celticu põhimeheks olnud Kristoffer Ajer on kõik 22 või veel nooremad. Rääkimata naiste koondisest, kes on aastaid kuulunud maailma absoluutsesse tippu. Selles, et pead on tõstnud mitmekülgsuse eest palju kiita saanud valik mängijaid, võib tähtsat rolli mängida üks maailmas ainus omalaadne dokument.
***
2007. aastal uuendati Norras oluliselt Barneidrettsbestemmelsenet ehk reeglistikku, millega on kinnitatud laste õigused spordis. See kaheksaleheküljeline dokument on iseenesest väga lihtne - nii lihtne, et sellest saavad aru isegi kooliealised. See selle mõte ongi.
Barneidrettsbestemmelsene annab kuni 13-aastastele lastele otsustamiseks täielikult vabad käed. Oled kaks aastat tegelenud korvpalliga, aga tahad päevapealt liituda mõne ujumisklubiga? Palun väga. Alustasid hooaega ühes jalgpallivõistkonnas, aga nüüd tunned, et sulle ikkagi ei sobi see keskkond? Vali endale lihtsalt uus sats ja võid juba homme nende trenni minna. Eesootavad võistlused tekitavad sinus seekord ärevust ja sa jääksid pigem koju? See on sinu õigus, keegi ei saa sind sundida.
Enne U12 vanuseklassi on keelatud spordivõistluste tulemuste ja erinevate edetabelite avaldamine, riiklikud meistrivõistlused algavad Norras alates U14 vanuseklassist ning alles siis võib osaleda ka rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. "Lapsed võivad omavahel võistelda, aga me ei taha neid paremusjärjestusse panna," rääkis Norra olümpiakomitee profispordi osakonna direktor Tore Övebro PyeongChangi taliolümpial rahvusvahelisele meediale.
"Enne 13-aastaseks saamist ei ole mingeid esikolmikuid. Usume, et see aitab lastel jääda lasteks, sest siis saavad nad keskenduda lõbutsemisele, sõpradega koos olemisele ja arenemisele. Suurim motivatsioon spordi juurde jäämiseks on see, et sportida saab koos sõpradega ja seejuures end hästi tunda."
Nõnda kuulubki Norras mõnda spordiklubisse 93 protsenti kuni 18-aastastest lastest. Üheksakümmend kolm protsenti. Mastaapide mõistmiseks väike võrdlusmoment Eestiga: Norra rahvaarv (5,3 miljonit) on Eestist neli korda suurem, aga kui Eestis tegeleb organiseeritud tasemel jalgpalliga 21 000 inimest, on see arv Norras 370 000. Jalgpalli mängivaid naisi on Norras näiteks 40 korda rohkem kui Eestis.
Mõistagi ei tohi unustada, et Norral on vahendid. Ja mitte vähe. 2015. aastal valmis Norras juba tuhandes täismõõtmetes kunstmuruväljak. Norra koondise kapten Stefan Johansen on sündinud Vardös, kohas, kus polaaröö kestab pea kaks kuud ja mis on geograafiliselt rohkem ida pool kui Istanbul. Aga seal, 2000 elanikuga linnakeses, on katuse all täissuuruses jalgpalliväljak. Kas Johansenist oleks saanud Norra kapten, kui seda poleks sinna ehitatud? Kõrge elatustase võimaldab lastel tegeleda mistahes soovitud spordialaga, samal ajal pole paljudes arenguriikides peale jalgpalli, kui sedagi, muud valida.
Teine hea näide on praegu maailma rannavõrkpallipaaride edetabelis koos Christian Sörumiga esikohal olev Anders Berntsen Mol. Tema kasvas üles Lääne-Norra fjordides, Strandvikis, 30 kilomeetri kaugusel Bergenist. Mitte just päris see koht, kus ootaksid maailma parima rannavõrkpalluri esilekerkimist. Aga väike Anders Berntsen oli oma valikus kindel ja tema isal Kaarel ei jäänudki üle muud kui Taanist laevatäis liiva kohale tuua ja ise pojale väljak ehitada.
Tähtis on ka mõtteviis. Norra koolides koosneb kehalise kasvatuse tundide taga olev filosoofia kolmest osast: õppeperspektiiv ehk füüsilise poole arendamine; terviseperspektiiv ehk ülekaalulisuse ja muude füüsilise ning vaimse tervise probleemide ennetamine ning elustiiliperspektiiv ehk friluftsliv: tervislike eluviiside kinnistamine.
Friluftsliv tähendab spordiklubide ja koolide kontekstis seda, et laps peab noorena tegelema võimalikult paljude erinevate spordialadega ja võimalikult palju aega veetma väljas värske õhu käes. Selleks viiakse juba algkoolilapsed pikkadele jalutuskäikudele, suusaretkedele, matkama. Välja, välja.
Ilmselgelt on mitmekülgne lähenemine aidanud ka Erling Braut Haalandi. "Ta tegeles enne 14-aastaseks saamist suusatamise ja kergejõustikuga ning mängis palju käsipalli - koondise treener vihjas, et ta võiks selle ala juurde jäädagi. Tahtsin, et ta mängiks ka tennist," rääkis intervjuus Dagbladetile Haalandi isa. Üht Twitteris ringlevat pilti uskudes on Haaland viieaastaste poiste maailmarekordiomanik paigalt kaugushüppes. Teisipäevases mängus Pariisi Saint-Germaini vastu läbis Haaland Sky Italia sõnul 60 meetrit ajaga 6,64 ja sai seepeale väljakutse hiljuti sel distantsil Norra rekordi püstitanud sprinterilt Even Meinsethilt.
Erling Håland also has the world record for the standing long jump among 5 year olds.
— Sean Eubanks (@ElyytFIFA) February 19, 2020
Bet you didn’t expect this stat today. pic.twitter.com/UBqPPCVl6N
Ja kui mõni noor jalgpallur jõuabki Norras läbilöögini, tuleb teda selle eest premeerida. Martin Ödegaard tegi koondisedebüüdi juba 15 aasta vanusena. "Kutsusime ta rahvusmeeskonda kahel põhjusel," meenutas Jan Age Fjörtoft möödunud aasta lõpus The Athleticule. "Esiteks tahtsime, et ta saaks olla selle võistkonna osa, et ka meie õpiksime teda tundma. Samuti on tähtis, et teistele noortele sportlastele oleks keegi eeskujuks, keegi, kelle saavutuste poole püüelda. Seda tehes on tähtis, milline on nende suhtumine. Ajer, Berge, Ödegaard ja Haaland on kõik neli väga erinevat mängijat, aga üks asi on neil ühine: nende suhtumine on fantastiline."
Selles videos, mida olen nüüd paraku näinud juba enam kui kümme korda, ei laula Erling Braut Haaland väga hästi. Ta ei tantsi ka väga hästi. Aga üks on kindel: tal on seal oma sõpradega lõbus. Ta ei unustanud olla laps, tavaline teismeline. Ja see elujõud kannabki teda praegu rekordilt rekordile.
Tahtsin täpsustada - miks on lollus? 6,64 murul joosta on tõesti väga kiire. Kas küsimus on reageerimisaja lisamine lahutamine, et oleks võrreldav sprinterite aegadega?
