Eesti aja järgi pühapäeva varahommikul kell neli võõrustab Fidži rahvuskoondis oma pealinnas Suvas Eesti koondist, kes on nende esimeseks vastaseks Euroopast. Suva ja kogu Fidži on lahingust nii kõva vastasega unistanud, kuid kardab, et sellest matšist võib kujuneda luupainaja.

Pole ilmselt vaja toonitada, et olud Eestist teiselpool maakera on vastupidised kodumaale - on suvi, päeval sooja 30 kraadi ringis ning õhk niiske nagu Tallinna loomaaia troopikamajas. See muudab varatalviselt Maarjamaalt Fidžile sõitnud koondislaste tegutsemise raskeks. Lisaks tuleb kahe päevaga kohaneda 11-tunnise ajavahega, kuigi inimkeha vajaks 15 000-kilomeetrisest reisist taastumiseks umbkaudu kümmet päeva. Eesti mehed peavad pühapäeval sõna otses mõttes ületama inimvõimete piire.

Aga sama eksootilised kui on olud meile, oleme meie vastastele. Fidži on FIFA edetabeli 175. riik. Siinsed vutisõbrad ei ole näinud oma Bula poisse ("bula" tähendab kohalikus keeles tervitust, aga ka häid soove, naeratust, armastust ja kõike muud head, mida üks sõna endaga kaasas kanda saab - bula on ülipositiivne elustiil ja selle järgi on rahvuskoondis omale hüüdnime saanud) madistamas eurooplastega. Ka minusugune tavaline vuntsidega valge mees on kohalike jaoks vaatamisväärsus, keda tervitab tänaval iga teine; kes saab rõõmsaid viipeid ja kellele hõigatakse "Bula!" isegi autoaknast.

Mis siis veel Eesti koondislastest rääkida. Koondislastel olid juba lennujaamas vastas kitarridega mehed - osade hinnagul juhuslikult, osade hinnangul sihilikult -, kohalikud ajakirjanikud ning lehvitusi ja hõikeid on Sinisärgid napi kahe päeva jooksul saanud mitmeid kümneid kui mitte sadu.

Eesti kui hirmkõva vastane

Kuigi paljud eestlased isegi oma koondist just kõrgtasemeliseks ei pea, siis fidžilaste jaoks on Eesti müstiline suurus. Ikkagi Euroopast ja FIFA edetabelis lausa 80. kohal! Viimati külastas saareriiki esisajasse kuuluv võistkond 37 aastat tagasi, siis kaotati Mehhikole 0:2. Seega on kohalikel kaugete külaliste vastu suur aukartus.

"Nad tulevad siia hiiglasliku kogemustepagasiga ja see on meie jaoks suur võimalus. Kui aus olla, siis me kindlasti hakkame kannatama. Arvan, et see mäng võib kujuneda tõeliseks luupainajaks, kuid ma usaldan oma mängijaid," rääkis fidžilaste 45-aastane prantslasest peatreener, aastaid PSG naiskonda abistanud Christophe Gamel.

Lisaks on Gamelil probleeme vigastustega ja amatöörmängijate töökohustustega, seega ei ole tal kasutada ideaalne valik. Esialgu pidi eemale jääma ka Fidži kõige kuulsam pallur, Austraalia profiliigas mängiv ründaja Roy Krishna, kuid kuna tema koduklubi Wellington Phoenix'i liigamatš jäeti viimasel hetkel ära, organiseeris Fidži vutiliit oma kaptenile, koondise eest 32 mänguga 20 väravat virutanud Krishnale lennuki ja praeguse info kohaselt peaks ta olema pühapäeval valmis platsile jooksma.

Martin Reim tunnistas, et Krishna liitumine on võõrustajatele suureks abiks: "Jah, kindlasti ka nende koondisele on tähtmängija väga vajalik. Aga meie ülesanne siin mängudes on pigem oma mängu edasi andmine nendele uutele poistele ja noorematele. Iga mänguga seda parandada, õppida nendest vigadest ja keskendume vähem vastasele ning rohkem oma mängule ja mänguplaanile. Üritame nende mängudega selle võimalikult selgeks saada, et järgmine aasta oleks koondise valikus neid mängijaid rohkem."

Kohalikud pelgavad vihma, külalised loodavad pilvi

Kui tavapäraselt eelistavad vutimeeskonnad mänguks sarnast ilma, siis antud juhul erinevad kahe tiimi soovid kardinaalselt. Eesti loodab mõistagi pilvist ilma, et päike põhjamaalaste keresid ei kuumutaks. "Praegu päikest ei ole õnneks nii palju. Kui [eelmisel aastal] Saint Kittsis olime, siis seal päike paistis iga päev. Praegu on rohkem pilvi. Loodame, et homme mängu ajal tuleb ka pilvine ilm, mitte ei paista päike," ütles Eesti poolkaitsja Sergei Mošnikov matši eel.

Gameli on viimase aja vihmahood aga hoopis muretsema pannud: "Peame oma mängu kontrollima, kui vihma sajab, sest söödukiirus on siis suurem ja see võib meie jaoks negatiivne olla. Aga see ei ole meie jaoks probleem, kui me isegi ka kaotame. Peaksime mängima uhkusega ja näitama, et Fidži jalgpall areneb."

Võõrustajate juhendaja rõhutas, et pallikaotuste puhul peavad nad kiirelt ümberorganiseerima end, sest vastasel juhul tekib segadus - Eestil on lihtsalt väga kiired üleminekud kaitsest rünnakule.

Ka Reim teab, et pallikaotuste puhul on vastane haavatav ja seetõttu tahaks ta mängida kõrge pressiga, kuid mõistab, et ilmastikuolud ja aklimatiseerumata kehadega vutimeestega ei saa seda soovitud mahus teha. "Nii palju kui nende mängu oleme näinud, siis hing ihkaks seda kõrget pressi teha, aga peame vaatama, et seal ise sellega näppu ei lõika. Ilmselt isegi vaatamata [karmile ilmale] me kohati seda üritame teha, aga kindlasti mitte terve mäng," avaldas Reim.

Tugevad kui ragbimehed, kuid enda eest väljas olevad vastased

Nii Eesti mängijad kui ka peatreener Reim toonitasid Fidži pallurite füüsilist võimsust, kuid leidsid ka kohti, kust neid rünnata. "Eile oli koosolek, kus analüüsisime Fidži mängijaid ja mängu. Saime teada, mis on nende tugevused – nad on väga kiired ja füüsilised mängijad. Samamoodi saime aimu nende konkreetsetest nõrkustest," rääkis ründaja Rauno Sappinen, "taktikalises plaanis nad sageli väga ühtse meeskonnana ei tööta. Pigem eelistavad asju individuaalselt teha."

Talle sekundeeris Reim: "Oleme nende saareriikide mänge näinud, aga need on kõik suht omavahel neil mängitud. Küll Uus-Meremaaga on ka need kõik koondised mänginud ja sealt sai natuke parema arusaamise sellest tasemest. Me kõik teame ju Fidži ragbikoondist (kuuluvad maailma absoluutsesse paremikku - K. E.). Need mehed on suht sarnase kujuga, vähemalt füüsiliselt – tugevad, jõulised, kiired. Selles osas on nad väga sportliku kehaga.

Lõunamaalastele omaselt on palliga tehnika olemas. Võib-olla see meeskonnamäng ei ole see, mida Euroopas oleme harjunud nägema. Ja tihtipeale sealt videotest tuli ka, et ei saa pihta, mida nad mänguliselt üritavad. Aga neil on siin erinevatel saartel palju Euroopa treenereid ja eks see tase on võrreldav sellega, kui Kariibidel käisime. Kuigi reitingus on võib-olla 100 kohta vahet, siis kindlasti kerge olema ei saa – eriti esimene mäng."

Reim alustab kogenumate palluritega

Kuna Eesti koondisest puuduvad mitmed põhitegijad, rivistuses on koguni kaheksa debütanti, selja taga on väsitav reis ja koosolekuteks on aega vähe olnud, kavatseb Eesti Fidžile vastu astuda kogenumate sõjaratsudega. "See esimene mäng on kõige hullem. Peame täna lõunapaiku enne treeningut täpselt selguse saama, mis kellegi mängija seis on – kui palju magada sai jne. Vastavalt sellele ka homse mängu koosseis tuleb. Et enam-vähem elujõus inimesed väljakul oleksid," ütles Reim.

Treener kinnitas, et peas on tal küll ideaalne variant koosseisust olemas, kuid enne kui ta arstidelt ja füsiodelt ei ole kõigi seisundi kohta kinnitust saanud, ei saa ta oma plaane kivisse raiuda. "Kui vähegi võimalik, kasutaks neid mängijaid, kes on koondises rohkem olnud ja teavad, mis tegema peab. Siis on kergem alustada ja teistel ka hea kõrvalt näha ja sellest õppida," avaldas juhendaja.

Samas tunnistas ta, et Okeaania turneel kavatsetakse kasutada palju vahetusi ja kindlasti saavad mängijad võimaluse enda näitamiseks: "Kindlasti peame kõiki vahetusi kasutama, see on loomulik. Ja kindlasti kõik mängijad saavad piisavalt mänguaega, et end proovile panna." Reim lisas siiski, et kellelegi mänguaega kinkima ei hakata, vaid selleks tuleb ise valmis olla.

Mängueelsel treeningul jooksis teistest eraldi poolkaitsja Mihkel Ainsalu, seega tema ilmselt pühapäeval oma debüüti kirja ei saa. Muus osas on koondise algrivistuse ennustamine paras pähkel ning käike võib oodata igasuguseid ja erinevaid.

Kokkuvõtvalt lähevad pühapäeval vastamisi kaks erinevat maailma, millest mõlemal on probleeme, muresid ning küsimärke tekitavaid faktoreid. Üks on siiski kindel: Eesti oma vastast alahinnata ei tohi.

"Muidugi palju videode põhjal ei tea, sest nad ei ole Euroopas mänginud. Eks homme vaatame [milliseks vastaseks Fidži kujuneb]. Aga peame valmis olema! Mingid koolilapsed need raudselt ei ole, kindlasti oskavad jalgpalli mängida. Eks näis, mis saab," ütles Mošnikov.

19. novembril kell 15 (Eesti aja järgi kell 4) Suvas ANZ rahvusstaadionil

Fidži - Eesti

Peakohtunik: Nick Waldron (Uus-Meremaa)
Abikohtunikud: Glen Lochrie (Uus-Meremaa), Sione Manapuna Leaaetoe Teu (Tonga)
Neljas kohtunik: Salesh Kumar (Fidži)

Eesti võimalik algkoosseis:

Eesti koosseis:

Väravavahid
1 Marko Meerits (26.04.1992) – Vaasa PS (FIN) 8/0
12 Andreas Vaikla (19.02.1997) – IFK Mariehamn (FIN) 2/0
22 Matvei Igonen (02.10.1996) – FCI Tallinn 0/0

Kaitsjad
31 Joonas Tamm (02.02.1992) – Tallinna FC Flora 13/3
33 Karl Mööl (04.03.1992) – Nõmme Kalju FC 5/0
2 Hindrek Ojamaa (12.06.1995) – JJK Jyväskylä (FIN) 2/0 
21 Madis Vihmann (05.10.1995) – Tallinna FC Flora 2/0
13 Trevor Elhi (11.04.1993) – Nõmme Kalju FC 1/0 
18 Sören Kaldma (03.07.1996) – Paide Linnameeskond 0/0
26 Marek Kaljumäe (18.02.1991) – Kemi PS (FIN) 0/0 
5 Michael Lilander (20.06.1997) – Paide Linnameeskond 0/0
27 Joseph Saliste (10.04.1995) – Tallinna FC Flora 0/0 
6 Deniss Tjapkin (30.01.1991) – Nõmme Kalju FC 0/0

Poolkaitsjad ja ründajad
8 Henri Anier (17.12.1990) – FC Lahti (FIN) 44/8
16 Sergei Mošnikov (07.01.1988) – Kemi PS (FIN) 32/2
11 Rauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora 13/2
23 Frank Liivak (07.07.1996) – FK Sarajevo (BIH) 6/1
10 Brent Lepistu (26.03.1993) – Tallinna FC Flora 6/0
9 Albert Prosa (01.10.1990) – FCI Tallinn 5/1 
7 Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 3/0
20 Mihkel Ainsalu (08.03.1996) – Tallinna FC Flora 0/0
17 Mark Oliver Roosnupp (12.05.1997) – Tallinna FC Levadia 0/0

Peatreener: Martin Reim
Abitreenerid: Janno Kivisild ja Andres Oper
Väravavahtide treener: Mart Poom
Füüsilise ettevalmistuse treener: Ott Meerits
Arst: Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid: Marius Unt ja Helvis Trääder
Mänedžer: Miko Pupart
Varustaja: Timo Künnapas

Fidži koondis koosneb peamiselt koduliigas pallivatest amatööridest.