Eesti koondise kaitsja Ketlin Saar (22) rääkis intervjuus Soccernet.ee-le oma karjäärist, Pärnu JK naiskonna loobumisest ja Tallinna Kaleviga liitumisest.

Saar oli alates noorteklassidest kuni eelmise aasta lõpuni esindanud terve oma karjääri jooksul ainult ühte klubi – Pärnu JK-d. Selles klubis tuli ta kolmekordseks Eesti noortemeistriks ning kuuekordseks meistriks täiskasvanute seas.

Meistriliigas debüteeris Saar juba 14-aastaselt. Seal tuli ta Pärnuga kuni 2017. aastani igal hooajal võitjaks, kuid viimasel kahel hooajal Tallinna Flora järel teiseks. Kuna Pärnu naiskond saadeti laiali, pidi Saar otsima sel talvel endale uue klubi ja liitus Tallinna Kaleviga.

Eesti A-koondise eest on ta praeguseks mänginud 32 korda ja löönud ühe värava (Bahreinile).

Intervjuust selgub muuhulgas, et Saarel pole enam eesmärki välismaale mängima pääseda, et ta sattus mullu keskväljale vaimukatel asjaoludel ning et ta ei uskunud veel hooaja viimase mängu ajal Pärnu naiskonna lõpetamist.

Ketlin, tulid Pärnuga kuni 2017. aastani igal hooajal Eesti meistriks ja vahepeal ei kaotanud te mitu aastat järjest ühtki punkti. Kirjelda seda naiskonda ja teie edu saladust!
Jüri Saare aegne võistkond oli segu kogenud ja noortest mängijatest, kus üks noormängijatest olin mina. Ka sellel ajal oli võistkond jagatud kaheks – pooled Pärnus, pooled Tallinnas –, aga Jüri Saar tegi väga head tööd ja võistkonnas olid väga head mängijad. Mingit saladust ma ei oskagi välja tuua, saladust ei olnud.

Kahel viimasel hooajal sai Flora teist mööda. Mis olid selle peamised põhjused? Kas Nastja Morkovkina ning ka Heleri Saare ja Elis Meetua lõpetamine, Jüri Saare lahkumine või lihtsalt Flora areng?
Flora tegi kindlasti väga head tööd, seda oli näha nende mängupildis. Meil tuli palju muutusi, mistõttu läks aega, et saada uus tuumik mängima ja uue treeneriga koos töötama. Ma arvan, et tegime nii palju, kui suutsime. Ma ei ütle, et me läksime halvemaks, lihtsalt Flora oli ja on väga tugev, me püüdsime neil kannul püsida.

Sa juba mainisid kahes erinevas linnas paiknemist. Seda toodi välja ka naiskonna ühe peamise lõpetamise põhjusena. Kuidas teil treeningud kahes eri linnas välja nägid? Kui suur oli mängijate osakaal Pärnus ja Tallinnas, kas see ajas muutus ka?
Muutus küll, mina ise olin ka ju algusaastatel Pärnus ja kolisin kooliga seoses Tallinnasse. Lõpupoole oligi Tallinnas olevate mängijate osakaal mõnevõrra suurem.

Põhitöö käis meil kahe võistkonnana eraldi – pooled treenisid Pärnus ja pooled Tallinnas. Laagrites ja mõnes mängueelses trennis saime kõik kokku. Viimastel aastatel oli meil kahe erineva võistkonna peale ainult üks treener, Nastja üksinda.

Kui Nastja oli üksinda treener, kas ta käiski siis Tallinnas ja Pärnus kordamööda?
Nii palju kui ta suutis, ta seda tegigi. Ta ei saanud enda kõrvale teist treenerit appi. See oli ka üks tema lahkumise põhjustest, et lõpuks ta lihtsalt ei suutnud enam.

Kuidas Jüri Saare ajal oli?
Tal olid abitreenerid, Jüri Talu ja teisedki. Jüri Saar oli valdavalt Pärnus ja abitreener Tallinnas.

Sa ise lõid meistriliigas eelmisel aastal rohkem väravaid – üheksa – kui kõikidel varasematel aastatel kokku. Su positsioon vist ka muutus, liikusid keskväljale. Milline Su positsiooniajalugu täpselt on, kas noorteklassides olid keskväljal, siis läksid keskkaitsesse ja kuidas edasi oli?
Noorteklassides mängisin jah valdavalt keskpoolikut. Kui Jüri Saar võttis mind esiliiga ja seejärel meistriliiga trennidesse, siis mängisin valdavalt keskkaitsjat. Ka terve mu noortekoondise-karjäär möödus keskkaitses. Viimastel Pärnu aastatel mängisin äärekaitsjat, A-koondisesse võeti mind samuti äärekaitsjana.

Eelmise aasta suve keskel sattusin keskväljale päris vaimukas olukorras. Meil oli kodumäng, ma ei mäleta, kelle vastu, kui Morkovkina unustas mind kõigepealt üldse protokollist välja. Siis soojenduse ajal sai üks meie keskväljamängija vigastada, mistõttu ta oli pooleldi sunnitud panema mind keskväljale mängima. Mängisingi ülejäänud hooaja edasi keskväljal, kus mulle väga meeldib. Ma loodan, et samal positsioonil jätkan ka sel aastal.

Kus Jarmo Matikainen Sind koondises näeb?
Tema näeb mind äärekaitses, me oleme sellest rääkinud ka. Ta usub, et minu mängijaomadused on äärekaitsjale iseloomulikud.

See ei ole probleem, kui mängid klubis ühte positsiooni ja koondises teist?
Kuna ma olen valdavalt terve karjääri kaitseliinis mänginud, ükskõik kas kesk- või äärekaitses, siis see on mulle väga tuttav ja omane. Aga keskväljamäng mulle meeldib. See on minu jaoks uus ja väljakutsuv, samas mulle meeldib sealne vabadus ja palliliigutamise töö. Seal on palli valdamisel ja söötmisel natuke teistsugused põhimõtted, kõik on natuke teistmoodi. Ma arvan, et Eesti tase on sel positsioonil alustamiseks väga hea. Koondise tasemel jään ma seal veel nõrgaks.

Mida Kalevi peatreeneri Maksim Rõtškoviga sellest rääkinud olete?
Temaga olen ka rääkinud, tal on keskväljamängijate konkurents väga tugev. Tal on palju keskpoolikuid ja ta tahab katsetada erinevaid mängijaid erinevatel positsioonidel. Mind on ta proovinud nii ääre- kui ka keskpoolikus. Kindlat kohta mul veel ei ole, aga otsime.

Mängisid siiamaani terve karjääri Pärnu JK-s. Mida see klubi Sulle tähendas? Ilmselt oli see midagi rohkemat kui lihtsalt koht, kus trennis käia?
Jah, loomulikult oli see palju rohkemat kui koht, kus lihtsalt trennis käia. Mu karjäär sai seal alguse ja mõne mängijaga mängisingi algusest lõpuni koos. Treener, keskkond, mängijad – kõik see tähendas mulle palju.

Kas võimaluse korral oleksid seal jätkanud?
Hooaja viimasel mängul ma ausalt ei uskunud seda, et ma ei saa enam järgmisel aastal Pärnu eest mängida. Kui asjad oleksid nii-öelda sujunud, siis võimalusel oleksin kindlasti sinna jäänud.

Millal jõudsid mängijateni esimesed signaalid, et võib-olla lähete laiali? Ja millal lõpliku otsuse teada saite?
Morkovkina ise teatas juba varakult nii meile kui ka klubi juhtkonnale, et tema meiega järgmist hooaega ei alusta. Põhjus, miks ta tegi seda varakult, oli see, et klubi juhtkonnal oleks aega otsida uut treenerit. Me andsimegi selle aja. Aga kui oli käimas juba hooaja ettevalmistus ja lähenes hooaja algus, kuid ei olnud endiselt treenerit ega kohta, kus treenida, siis olid need esimesed signaalid, et midagi on korrast ära ja see ei ole enam jätkusuutlik klubi, kus mängida.

Asi ei käinud niimoodi, et lähme päevapealt laiali. See oli pikk ja kurnav protsess, kus arutati klubi juhtkonnaga ja kus mängijad omavahel arutlesid.

Kui paljud mängijad arutus- ja otsustusprotsessi kaasatud olid?
Need mängijad, kes valdavalt trennidest osa võtsid. Oma kümme mängijat oli kindlasti, kes seda teemat omavahel aktiivselt arutasid.

Kas mängijate seas oli valdav soov ikka jätkata?
Südames alati. Aga kui süda ütleb ühte ja mõistus näeb teist olukorda ning need ei ole omavahel kooskõlas, siis on raske. See oli väga raske otsus. Just see, et tahaks mängida, aga sa ei näe mingit arengut ega seda, et isegi treeneriotsingu vastu mingit huvi näidataks. Kahjuks olid märgid sellised, et tuleb midagi muud otsida.

Millised meeleolud Pärnu naiskonna viimastel turniiridel – Aastalõputurniiril ja saalijalgpalli karikavõistlustel – olid?
Eks alguses ei jõudnud kohe kohale, et enam ei ole klubi, kus mängida. Aga Aastalõputurniir ja eriti saalikarikas oli väga emotsionaalne, kuna see oli meil täitsa viimane kord koos mängida.

Kas pisaraid valati viimasel turniiril palju?
Jah, pisaraid oli väga palju. Nii viimasel turniiril kui ka sellele eelnenud perioodil.

Kas tulevikus erandkorras, näiteks mõneks saalikarikaturniiriks on variant Pärnu võistkonnaga uuesti kokku tulla?
Kunagi ei tea. Me Pärnu mängijatega omavahel ikka rääkisime, et mõnest turniirist äkki saame koos osa võtta. Ma ei saa midagi välistada, aga ei saa ka midagi lubada.

Pärnu läks laiali ja Sina läksid Kalevisse. Kui palju Sul üldse variante oli, kuhu minna?
Ma ise vaatasin Tallinna variante ja Tallinna Kalev jäi lõpuks selleks kohaks, kus ma nägin end mängimas.

Ja miks siis just Kalev?
Ma käisin esiteks muidugi proovimas, et kuidas ma ennast seal tunnen. Kuna ma polnud varem ühegi teise võistkonnaga koos treeninud, siis see oli huvitav väljakutse.

Seal on väga häid ja talendikaid mängijaid. Mulle väga meeldis nende trennide ülesehitus ja sisu. Mängijate kvaliteedist veelgi tähtsam oli minu jaoks nende töötahe ja töökus. Samuti on minu jaoks oluline see, et Kalev saab tänu Balti liigale hooaja jooksul väga palju häid mänge.

Kuidas uute võistkonnakaaslaste ja trennidega kohanenud oled?
Võistkonnakaaslased ja treener on mind väga hästi omaks võtnud. Lisaks trennide ülesehitusele ja sisule meeldib mulle see, et mängijaid käib palju kohal ning alati võetakse treeninguid tõsiselt, nähakse vaeva ja tahetakse meie eesmärkideni jõuda. Olen väga rahul.

Kas Kaleviga lähed märtsis Türki laagrisse ka?
Kahjuks ei lähe. Esiteks jäin sellega natuke hiljaks ja teiseks on samal ajal tegelikult ka koondiselaager, kus mängitakse Walesi ja Fääri saartega.

Koondisega Sa ei saanud näiteks eelmise aasta Balti turniirile minna, põhjusena olid kirjas töökohustused.
Jah, eelmise aasta lõpus jäi kahjuks töökohustuste tõttu koondis natuke varju.

Mis tööd Sa teed? Kas lisaks õpid veel ka kuskil või ainult töötad?
Ma lõpetasin eelmise aasta kevadel kooli, hetkel koolikohustust enam ei ole. Töötan ühes ettevõttes büroojuhina ja kuna ettevõte on väike, siis kahjuks langes tollele ajale väga palju kohustusi, oli vaja ilmtingimata kohal olla.

2014. aastal Pärnu Postimehele antud intervjuus rääkisid, et miks mitte pärast kooli lõppu ka välismaale mängima minna, kui tekivad variandid. Kas välismaa variante pole tulnud?
Ütlen ausalt, et praegu mind enam väga ei kisu välismaale mängima. Ära iial ütle iial, aga hetkel näen ma oma mängijakarjääri Eestis. Eriti veel nüüd, kui on uued väljakutsed ja uued eesmärgid, seda huvitavam on siin olla.

Kaks aastat järjest – 2014, 2015 – valiti Sind Eesti parimaks naisjuunioriks, noortekoondistes olid kapten. Keith Boanas ütles kunagi, et ta näeb Sind tulevikus Eesti A-koondise kaptenina, kui Sa samamoodi jätkad. Kas pärast keskkooli lõppu on Sinu karjäär läinud edaspidi ka nii hästi, nagu oleksid soovinud? Kas tööasjad ja muud asjad ei ole seganud?
Ütleme nii, et Eestis on naisjalgpalluril väga raske ilma kooli ja ilma tööta hakkama saada. Kooli, töö ja jalgpalli vahel tasakaalu leida ei ole väga lihtne. Aga ma ei ole jätnud jalgpalli tagaplaanile, olen andnud endast jalgpallile nii palju kui võimalik, sest see on see, mida ma tahan teha. Samas ei saa seda teha ilma samal ajal tööl käimata.

Kas selle büroojuhi tööga oled rahul?
Jaa, see mulle meeldib. Olen seal alles kaks aastat töötanud, aga olen väga rahul, sest see on tegelikult ka paindlik töö. Ma jõuan trennidesse kohale ning saan võimalikult palju koondises ja klubilaagrites osaleda.

2018. aastal ütles Morkovkina ajakirjale Jalka Sinu kohta, et oled "kohati liiga intelligentne" ja tal on "kohati raske aru saada emotsioonist", millega Sa väljakule lähed. Mis Sa ise nendest iseloomustustest arvad?
"Kohati liiga intelligentne" tähedab seda, et ma ei ole nii jõuline mängija, kui võiksin olla. Ma tahan pigem mängida palliga puhtalt, aga jalgpallis ei ole need kaks asja teineteist välistavad – peab olema ka jõuline ja ma tahaksingi olla palju jõulisem mängija.

Emotsioonide kohapealt ma nii palju ei oska öelda, aga enne mänge olen ma alati keskendunud ja võib-olla on seetõttu raske midagi välja lugeda. Aga neid treenerite iseloomustusi oli jah väga huvitav lugeda.

Millised on Sinu ootused uueks hooajaks, kuidas läheb Kalevil Flora ja teiste naiskondade vastu? Mida eeldad või ennustad?
Ei oska isegi midagi eeldada ega ennustada. Flora on jätkuvalt tugev, seda me teame. Kuna Kalev on saanud nüüd Pärnust mõne täienduse ja Saku samamoodi, siis on veel salapärane, et mis tulla võib. Ei oska ja isegi ei taha praegu ennustada. Aga ootused ja lootused on väga kõrged ning näeme Kalevis tööd ja vaeva.

Just eile (teisipäeval – toim.) tuli uudis, et Flora keskkaitsja Liis Lepik teeb jalgpallist pausi. Kas see on teile suur eelis?
(Naerab). Flora leiab sinna kindlasti asenduse, auk sinna ei jää. Aga samas on see kindlasti Florale ja naiste jalgpallile suur kaotus. Loodame, et ta tuleb tagasi. Kahjuks on sellised asjad jah Eesti naiste jalgpallis paratamatud.