Rogic meenutas oma mentorit ja teist isa: mingil hetkel oli Antic kuulsaim serblane Novak Djokovici kõrval (0)

Endine Tallinna Levadia ja FCI Tallinna peatreener Aleksandar Rogic meenutas Soccernet.ee-le eile 71-aastaselt siit ilmast lahkunud Radomir Anticit, kellega koos käis ta 2010. aasta MM-il. Karjääri jooksul kõiki kolme Hispaania tippklubi juhendanud Anticit peab Rogic oma mentoriks ning teiseks isaks.

Rogic oli Antici abiline nii aastatel 2008 - 2010 Serbia rahvuskoondise juures kui ka hiljem Hiinas Shandongi Luneng Taishani ja Hebei Zhongji meeskondades. Antici vägevast karjäärist saab detailsemalt lugeda siit.

"Olles temaga aastaid koos töötanud ja igapäevaselt kontakti hoidnud, sai temast mulle justkui iidol, mentor ning pereliige ja nägin teda oma teise isana - kohe kindlasti jalgpallilise isana," sõnas Rogic. "Mulle isiklikult ning mu perekonnale oli see väga kurb uudis, sest meie perekonnad olid väga lähedased.

REKLAAM

Tal oli väga tugev iseloom ja suured teadmised nii jalgpallist mänguna kui ka meelelahutusest, mida see üle maailma väljakul ning väljaspool seda pakub. Minu jaoks olid kõik need aastad temaga koos töötamist ja elamist justkui teine ülikooliaeg. Ta oli jalgpallientsüklopeedia, kel olid väga selged ideed ning põhimõtted.

Antic oli tõeline autoriteet, kuid samas oli ta tavaliste inimestega väga lähedane ning rahvale meeldis ta väga. See oli see, mida inimesed tema puhul tunnustasid – mitte ainult jalgpalliteadmised, saavutused ja karjäär. Ta ei olnud staar, keda inimesed ei võinud puudutada. Ta tuli normaalsest väikesest perekonnast, kes elas tagasihoidlikku elu ja ükski saavutus ei suutnud teda nendest väärtustest eemaldada. Ta oli suurepärane inimene ja see on elus veel tähtsam sellest, kui hea treener sa oled."

Vaatas jalgpalli 24 tundi päevas. Luton Townist, Real Madridini. Serbia madamalatest liigadest Nõmme Kaljuni

Rogis jätkas: "Antic on jalgpalliajaloo ainus treener, kes töötas nii Real Madridis, Barcelonas kui Atletico Madridis. Kui ta suutis olla õige persoon kolme Hispaania kõige tugevama klubi jaoks ning olla neis klubides ka väga populaarne, siis see ütleb kõik tema iseloomu kohta. Ta veetis sisuliselt kogu karjääri tipptasemel, kus on surve väga tugev ja kus on väga suured mängijad ja egod.

Ta oli liidritüüpi treener, kes oli alati väga positiivne, seades palju tähelepanu sellele, kuidas luua positiivne keskkond ja atmosfäär, kus oleks ühtne meeskond, et mängijad saaksid väljakul olemist nautida ning samal ajal tulemust teha.

Ta oli inimene, kellele ei meeldinud kunagi karjuda, kuid samas oli alati tema juuresolekul teada, mida tuleb teha ja mida ei tohi. Seda kõike tegi ta alati naeratades, kuigi mõningates oma reeglites ning põhimõtetes oli ta väga jäik. Ta asetas treeneripositsiooni alati sinna, kus ta kaasaegses jalgpallis olema peab ning ma olen igal pool – nii Poolas kui ka Eestis – töötanud alati tema seatud põhimõtete järgi.

Jalgpall on mäng, kus teadmistel pole piiri ja alati on võimalik midagi uut teada saada. Ta oli väikeste detailide osas väga hea. Räägin sellega seoses ühe loo, mis ilmestab seda, kuidas ta jalgpalli armastas. Kui ma töötasin Levadias, vaatas ta, ma arvan, absoluutselt iga meie mängu. Kuid samal ajal vaatas ta ka Nõmme Kalju ja Flora mänge ning oli nende osas väga tähelepanelik. Lisaks vaatas ta maailma tippjalgpalli, aga ka USA, Hiina, Serbia madalamas liigas palliva kodukülameeskonna ning oma endise koduklubi Luton Towni kohtumisi. Õppisin temalt, kuidas vaadata samal ajal nelja mängu, ta vaatas jalgpalli 24 tundi päevas. Mõistsin, et jalgpallitreener peab 24 tundi jalgpallile keskenduma, vastasel juhul ei ole mõtet treeneriks hakatagi.

Enne mängu ettevalmistust tehes andis ta alati endast maksimumi. Ta ütles alati, et treenerid on jalgpallis ainsad, kes mängivad enne mängu algust. Mängijad mängivad mängu ajal, ajakirjanikud ning reporterid mängivad pärast mängu, tehes järeldusi ja kokkuvõtteid. Treener peab tegema järeldusi enne mänge. Kui mäng algab, on juba liiga hilja. See on veel üks pärand, mille ta maha jättis.

Antic oli liiga suur inimene, treener ja eeskuju, et saaksin teda endaga võrrelda. Ta oli minu ja mu perekonnaga väga lähedale ja õpetas mulle jalgpalli ning elu kohta palju. Ta õpetas, kuidas üks treener peaks käituma, kuidas peaks kaitsma oma elukutset ning kuidas peaks organiseerima oma elu selle töö ümber, et anda mängu parim võimalik panus. Samal ajal oli ta mulle suureks eeskujuks oma olekuga, jäädes edukuse, kuulsuse ja rikkuse juures tagasihoidlikuks ja kahe jalaga maa peale, elades väga eraklikku ja vaikset elu ning tehes kõik oma perekonna heaks. Samas olid tema koduuksed avatud kõigile."

Skype'i kõned iga kolme päeva tagant

"Ta elas Madridis. Kõik see, kuidas ta elas, oli väga selgelt ning täpselt paika pandud. Iga suve veetis ta Serbia mägedes, mis talle väga meeldisid. Kõik jaanuarid oli ta Marbellas, kus ta jälgis kõikide sealolevate meeskondade treeninglaagreid. Meie rutiin oli, et suvel veetsime aega Serbias ning jaanuaris Marbellas. Loomulikult räägin ma ajast, kui me ei töötanud enam koos.

Kuid viimasel kahel suvel oli Eestis väga tihe graafik ning jaanuaris olin Gdynia Arkaga Türgis treeninglaagris. Seega ei näinud ma teda alates hetkest, mil tulin Eestisse (2017 suvi – M. P.), kuid me rääkisime üksteisega Skype'i kaudu keskmiselt korra iga kolme päeva tagant. Rääkisime nii enne kui pärast minu mänge, vaatasime igal nädalavahetusel väga palju mänge ning esmaspäeviti analüüsisime need koos läbi ja vahetasime informatsiooni.  Me rääkisime ka teistest meeskondadest ja treeneritest.

Ta oli mõned kuud haige, kuid ma lootsin, et kõik saab korda. Ma ootasin, et ta tuleks haiglast välja ning jätkaksime jalgpallist rääkimist. Tegime seda praktiliselt iga päev tunde ja tunde, sest ta oli jalgpallifanaatik, kes jälgis jalgpalli imelise kirega," meenutas endine Levadia peatreener.

Ajast Serbia koondises ja 2010. aasta MM-ist

"Tuleb mõista seda, et ta andis mulle võimaluse saada Serbia rahvuskoondise abitreeneriks, kui ma olin alles 27-aastane," rääkis Rogic. "Ta kohtus minuga esimest korda vaid kaks kuud varem. Ma olin eelnevalt olnud treener Maltal ühes poolprofessionaalses meeskonnas ja ühes loengus Belgradis andis ta oma telefoninumbri kõikidele tudengitele.

Ma hoidsin numbri alles ning ühel hetkel helistasin talle ja küsisin talt nõu mõne pisiasja kohta enda riietusruumis. Ning nii juhtuski. Ta kuulis minust toona esimest korda, töötades ise samal ajal tipptasemel Hispaanias, ning leidis 20 minutit, et mu küsimustele vastata. Kaks kuud hiljem kohtusime Serbias, näitasin talle oma arvutis kõike, millega tegelen. Ta toetas mind ja oli mu töö osas väga positiivne. Veel kaks kuud hiljem sai temast rahvuskoondise treener ning ta kutsus mind oma abitreeneriks.

Kaks aastat hiljem läksime koos MM-ile. Ma arvan, et olin üks MM-i noorimaid treenereid ning olin noorem kui enamik meie mängijaid. Tol ajal oli Serbia koondis täis suuri tähti ning ma töötasin väga nimekas seltskonnas. See, kuidas Antic andis mulle enesekindlust ja tuge, ning see, kuidas ta ei seadnud mind kordagi surve või kahtluse alla, oli väga suure mõjuga. 

Ta võttis koondise üle väga keerulisel hetkel. Kahe aasta jooksul pani ta kokku fantastilise meeskonna, kes mängis fantastilist jalgpalli. Ta oli treener, kes ühendas kogu riigi. Kogu riik oli meeskonna selja taga. Staadionid olid alati välja müüdud ning publikut oli mängudel 50-60 tuhat. See oli esimene kord, kui mängisime MM-il Serbiana (2006. aasta MM-il mängiti Serbia ja Montenegrona, enne seda Jugoslaaviana – M. P.) ning uute mänguvormide ja sümbolitega.

Terve riik oli eufoorias ja elevuses ning Antic oli tol hetkel Serbias Novak Djokovici kõrval üks kuulsamaid mehi. MM-il osalemise tunne on midagi sellist, mida on keeruline kirjeldada. See oli imeline aeg Serbia jalgpalli ja riigi jaoks, nagu oli ka talle treenerina, sest ta oli veetnud pea kogu elu välismaal. Ta oli mängijana olnud Belgradi Partizanis, kuid treenerina kunagi siia ei jõudnud. Seega tahtis ta sügavalt midagi Serbia jalgpallile tagasi anda ja Serbia koondise peatreeneriamet oli tema vanuses (60) just see.

Tol hetkel oli ta oma teadmiste ja karjääri tipus ning tegi imelist tööd. MM-il võitsime 1:0 Saksamaad, kes neli aastat hiljem tuli maailmameistriks ning tol turniiril nägime, et Saksamaa on valmis jõudma kõige suuremate eesmärkideni. Tolle aja Serbia koondis oli 40 aasta kõige paremal tasemel."

Millise pärandi Antic maha jättis?

Rogic: "Ta oli Belgradi Partizani kapten, lõi Fenerbahce eest värava Türgi kõige suuremas derbis Galatasaray vastu, mis tõi neile meistritiitli, seetõttu on ta ka Türgis väga populaarne ja armastatud. Siis siirdus ta Luton Towni, kelle eest lõi hooaja viimases mängus värava Manchester City vastu, mis päästis neile koha Inglismaa kõrgliigas. Hispaanias oli ta ühel hooajal parim välismängija. Seega oli ta legend juba mängijana ning seejärel tegi ta treenerina endale veel suurema nime.

Tema ümber koondusid paljud suured Serbia treenerid, kellest said treenerid pärast tema käe all mängimist ning õppimist, nagu näiteks Slavisa Jokanovic (endine Fulhami peatreener – M. P.), endine Chicago Fire'i peatreener Veljko Paunovic, Milinko Pantic Atletico Madridi B-meeskonnast. Diego "Cholo" Simeone on samuti tema poiss, sest ta oli kapten, kui Antic oli Atleticos.

Barcelonas andis ta esimesed mängud Carles Puyolile ning Victor Valdesile. Ta muutis Xavi Hernandezi positsiooni, sest enne oli ta kaitsev poolkaitsja, kuid Antic liigutas ta rohkem ettepoole. Ta nägi alati midagi sellist, mida teised ei osanud näha. Ta otsis alati positiivset ning seda olen ka mina üritanud silmas pidada – proovi leida alati midagi positiivset. Ära vaata, mida mingid mängijad ei suuda teha, vaata, mida nad suudavad teha. Ja kui mängija ei oska midagi teha, siis leia teine mängija, kes suudab seda teha. Selline positiivne perspektiiv aitab enesekindlusele ning -usule kaasa.

Eile, kui ta suri, oli see Serbia meedias kõige olulisem uudis ning seda praegusel katastroofilisel koroonaviiruse kriisi ajal. Ma sain väga palju sõnumeid Eestist, Poolast, Rumeeniast, Ungarist, USA-st, Hispaaniast ja igalt poolt mujalt.

Vaadake, ma räägin praegu Eesti väljaandega. Kas te kujutate ette, kuidas seda kajastatakse veel Serbia ajalehtedes? Iga portaal ja ajaleht teeb tema elust ning karjäärist mahukaid reportaaže. Serbias hinnatakse teda läbi aegade parimate treenerite sekka ning ta väärib kõike seda positiivset, mida inimesed praegu pakuvad. Ma saan väga palju kõnesid intervjuudeks ja mul pole eriti lihtne hetkel rääkida, aga ma tõesti väga tahan, nagu ka paljud teised kolleegid, teda avalikult kirjeldada ja ülistada, milline suurepärane inimene ja treener ta oli."

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Kommentaari lisamiseks palun logi sisse või sisesta nimi ja kontrolltest.
FINAAL
Maailmameistrid! Noor Prantsusmaa parandas kahe aasta taguse vea
RISTNURK
KATARI PÄEVIKUD

Soccernet.ee Kataris!

Interaktiivne blogi ja vahetud muljed Eesti koondise reisilt Katari, kus kolme aasta pärast koguneb maailma jalgpalli koorekiht.

https://www.zone.ee/
MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK