Eesti meeste jalgpallikoondis kohtub täna EM-valikmängus Hollandiga. Tegemist on riikide viienda omavahelise kohtumisega, kusjuures kui mõlemad Eesti senised kodumängud omavad meie jalgpalliloos ülitähtsat rolli, siis võõrsilmängud üldisest mustrist ei eristu.

2002. aasta MM-i valiksarjas kohtuti 2001. aasta 2. juunil samal hommikul mängukõlbulikuks saanud A. Le Coq Arenal ja kuigi Eesti läks nii 1:0 kui ka 2:1 juhtima ning oli ees 82. minutilgi, tuli lõpuks vastu võtta 2:4 kaotus.

Kohtumise avavärava lõi Andres Oper, kui Michael Reiziger (FC Barcelona) eksis Marko Kristali püstsöödu vaheltlõikamisega, mis lubas Eesti ründaja soodsale positsioonile. Oper ei lasknud end segada olukorda päästa proovinud Mario Melchiotist (Londoni Chelsea) ning saatis palli kauni löögiga juba tol hetkel legendaarse Edwin van der Sari (Torino Juventus) selja taha. Telekanal Eurosport valis selle tolle valikmängude vooru kõige kaunimaks tabamuseks.

Aga nagu kogenud mälumängijad teavad, polnud tegu esimese A. Le Coq Arenal löödud väravaga, sest jalgpalliareeni esimene ametlik kohtumine peeti üks päev varem, kui vastamisi läksid Eesti ja Hollandi U21 koondised. Ühepoolse mängu võitsid külalised 5:0, avavärava lõi 27. minutil toona 20-aastane ründaja Dirk Kuyt, kes mängis hilisema karjääri jooksul kuus hooaega Liverpoolis ning võitis Hollandi koondise koosseisus MM-hõbeda ja -pronksi (vastavalt 2010 ja 2014).

Areen, kus Kuyt tolle värava lõi, oli aga sürrealistlik. Kui päev hiljem peetud Eesti – Holland kohtumise videokokkuvõtetest teavad kõik jalgpallisõbrad, et A. Le Coq Arena oli tol hetkel muruplatsi, mille ümber paiknes betoonkarkass plasttoolidega, siis päev varem avanenud vaatepilt oli veel kummalisem. Nimelt polnud enamikke toole jõutud veel oma kohtadele kruvida.

Ning ehitusmehed, kes sellega ametis olid, tegid U21 valikmängu ajaks pausi, et siis tööga jätkata. "Väga uhke on ja saavad homseks valmis küll!" mäletan ühte tol päeval otsatribüünil kõrvu jäänud telefonivestluse fragmenti, kus keegi kohaletulnu raporteeris sõbrale olukorrast "rindel". U21 koondise kohtumine tõi kohale tavapärasest palju rohkem huvilisi, aga põhjus ei peitunud matšis, vaid staadionis.

Päev hiljem olid kõik toolid paika kruvitud ja staadion täis põnevil pealtvaatajaid. Teise poolaja sündmuste toel asendus põnevil olemine erinevate uskumatust väljendavate grimassidega. Kui Indrek Zelinski Eesti 2:1 juhtima viis, mäletan rohkelt kahe käega peast kinni hoidvaid inimesi. Jalgpall oma parimas mahlas ning tegelikult oli vähe neid, kes kaotusest nördida oskasid. Kogu šõu oli olnud nii võimas, et tulemus polnudki väga tähtis.

Kaks kuiva kaotust võõrsil

Kolm kuud hiljem Eindhovenis kaotas Eesti 0:5, kusjuures kõik väravad löödi avapoolajal. Järgmist kohtumist tuli oodata 11 ja pool aastat, kuni 2013. aasta märtsis mingi vastamisi Amsterdamis, praegu Johan Cruyff Arena nime kandval staadionil, mis lõppes 0:3 kaotusega, aga seekord lõid 79% mänguajast palli vallanud võõrustajad kõik väravad teisel poolajal.

Muuseas, tollegi kohtumisega seoses on võimalik koostada üks põnev mälumänguküsimus. Mida tegi Eesti koondis tol 22. märtsi õhtul esimest korda oma ajaloos? Mängis valiksarjapunktide peale katuse all. Nimelt oli Amsterdam Arena katus tolleks mänguks suletud. Eesti oli küll varem pidanud sisetingimustes kaks maavõistlust (1993. aasta veebruaris toimus Soomes, Vantaa jalgpallihallis turniir, mille raames mängiti Läti (0:2) ja Soomega (0:0)), aga valikmängu mitte.

Eesti meeskonna seisukohalt oli kohtumise vast meeldejäävaim moment Martin Vungi 79. minuti võimalus. Toona Sillamäe Kalevis pallinud poolkaitsja pääses silmitsi Hollandi väravavahi Kenneth Vermeeriga. Aega oli ja kõrval ootas söötu Sergei Zenjov, aga Vunk lõi ise. Ja lõi selgelt üle. Amsterdam Arena publik hõikus selle peale varjamatu kahjurõõmuga.

"Eluks ajaks jääb meelde. Hollandi vastu ja säärane võimalus ... Kahju. Väga kurb olen. Keskendusin olukorras väravavahi liikumisele ja tahtsin lüüa vastassuunda ehk tagumisse nurka, mis oli vaba. Aga löök läks üle jala ja seetõttu üle värava. Sergei Zenjovi, kes mul kohe kõrval oli, ma ei kuulnud. Olukord avanes ootamatult," sõnas Vunk pärast mängu.

2:2 viik tuli pärast mitmeid pettumusi

2011. aasta sügisel EM-valiksarjas play-offi ehk Euroopa 20 tugevama sekka – tänase formaadi juures tähendanuks see finaalturniiri! – jõudnud Eesti meeskond oli alustanud järgmist valiksarja korralike ootustega, sest nii Türgi, Rumeenia kui ka Ungari tundusid vastastena, kellelt võib punkte võtta küll. Eriti pärast seda, kui 2012. aasta augustis Tallinnas peetud maavõistluses alistati Konstantin Vassiljevi hiilgavast karistuslöögist 1:0 Poola.

Tegelikkus oli palju nukram. MM-valiksari algas kolme kuiva kaotusega (kodus 0:2 Rumeeniale, võõrsil 0:3 Türgile, kodus 0:1 Ungarile), mida 1:0 võit Andorras mahendada ei suutnud. Järgnesid 0:3 kaotus Hollandile ning 2:0 võit Andorra üle talvisel A. Le Coq Arenal. Suve hakul valikmänge kavas polnud, järgmiseks punktide peale kohtumiseks oli 6. septembri duell Hollandiga Tallinnas.

Seda matši võiks ju pikalt ja värvikalt kirjeldada, aga hõlpsam on vast postitada siia video õige pea esilinastuva filmi "Konstantin Vassiljev, Kastist Väljas" tegijate poolt eile Facebooki postitatud lõiguke.

Ning lisada, et mänguliselt oli tolle 2:2 viigi näol tegemist Eesti koondise ühe parima etteastega läbi aegade.

01.06.2001          A. Le Coq             Eesti - Holland 2:4
05.09.2001          Eindhoven          Holland - Eesti 5:0
22.03.2013          Amsterdam        Holland - Eesti 3:0
06.09.2013          A. Le Coq             Eesti - Holland 2:2