Pikk ette (ja ise järele) | Uus liider ja väärtuslikud eurokohad - keda ohustab liigne emotsionaalne investeering? (1)
PIKK ETTE JA ISE JÄRELE
Soccernet.ee taskuhäälingu "Pikk ette (ja ise järele)" värskes osas on luubi all eelkõige Premium liiga tippude omavahelised heitlused. Saate tegid Kasper Elissaar, Ott Järvela ja Kristjan Jaak Kangur.
Levadia sai Paide Linnameeskonnalt revanši ja tõusis tabeli tippu, ent kui palju pandi sellesse võitu emotsionaalset energiat ja kuidas ennast nüüd kiirelt järgmisteks mängudeks samamoodi häälestada? Mis Paidele saatuslikuks sai ja miks on mõne mehe latt aastatega kõrgeks kerkinud? Mille pealt nopib võrdsetes mängudes võite tiitlikaitsja Flora ja mis neid praegusest tabeliliidrist eristab?
Nõmme Kaljut vaevab endiselt Natho-probleem, ent kuidas seda lahendada? Mis on lahti Tartu Tammekaga ja miks pole Kuressaaret sel hooajal nii nauditav vaadata kui mullu?
Saate teises pooles teeme juttu lõpplahenduse lävele jõudnud eurosarjadest. Inglismaa klubid on Meistrite liigas viimastel aastatel järjepidevalt edukad - kas tegu on juhuse või sihipärase töö tulemusega? Ning miks on Hispaania liiga hetkel Euroopa ägedaim meistrisari, mida jälgida?
Legion kui hea meeskond, millel on hea tasakaal ja võrdne tippudega - kuidas saab meeskond hea tasakaaluga olla kui järgmises lauses räägite et keegi peale Andrejevi väravaid ei löö ja hiliste üleminekutega on "joppanud", võrdne tippudega????? Kuidas on võimalik olla võrdne kui mängud kaotatakse "tippudele"? Mängupilt on ju jätkuvalt kesine ja väga algeline lihtsalt parem kui eelmine hooaeg ja natuke rohkem nauditav varasemast.
Ootaks natuke realistlikumat ülevaadet eesti jalgpallist ja rohkem reaalset kriitikat, muidugi ka kiidusõnu nende suunas, kes seda väärivad.
Varsti tulemas euromängud ja hetke juttude pealt tekib pidev "hype", et Eesti klubid ikka kõvasti arenenud ja mängupildid paranenud. Kui võõrsil Eesti koondis, kus enamus premium liiga mehed, ikka korralikult üle mängitakse teiste mitte nii suurte jalgpalli riikide poolt ja "euroedu" pole kellelgi ette näidata, siis mis heast mängupildist või tasakaalukast meeskonnast me räägime?
Viimase remargina toon välja väljendi "euroedu" - alagrupi turniirile saamine on edu ja suur saavutus? Eesti on küll väike riik, aga sellegi poolest võiks natuke kõrgemaid eesmärke seada. Väikese riigina on meil olümpiavõitjaid päris palju ja selles võtmes oleks teistes sportides Baltikumi meistrikate võitmine võrdväärne "euroeduga", mida enamustes spordiuudistes isegi ei kajastata.
Tänud huvitava podcasti eest ja jään järgmist ootama,
