Sügisel Kataris toimuval MM-finaalturniiril tehakse revolutsiooni, sest esmakordselt tippturniiri ajaloos mõõdetakse mängijate suluseisus olemist reaalajas tehnoloogia abil.

FIFA kinnitas, et MM-il võetakse kasutusele poolautomaatne süsteem, mille eesmärgiks on kiirendada suluseisuotsuse langetamist. Palli keskel olev sensor saadab 500 korda sekundis välja signaali, et määrata täpne palli tabamise hetk. Kõigi MM-staadionite katusele kinnitatakse 12 ainuüksi selleks mõeldud kaamerat, mis on FIFA kinnitusel "sajaprotsendiliselt sünkrooni viidud". Need kaamerad jälgivad esiteks palli, teiseks aga iga mängija puhul 29 kehapunkti, mille järgi suluseisus olemist määratakse.

• FIFA ametlik selgitusvideo

Kaamerad saadavad andmeid edasi 50 korda sekundis, et arvutada välja iga mängija täpne positsioon väljakul. Mängija sattumine suluseisu käivitab videokohtunike ruumis märguande, mida videokohtunikul on võimalik väljakukohtunikule edastada. Eelnevalt kontrollivad kohtunikud siiski olukorra käsitsi üle, võttes aluseks automaatselt määratud suluseisujoone ja sööduhetke.

Süsteemi katsetati mullu Araabia meistrivõistlustel ja klubide MM-il. Tagantjärele leiti, et tehnoloogia abiga õnnestus vähendada VAR-i abil suluseisu määramiseks kuluvat aega keskmiselt 70 sekundilt 25 sekundile. "Oleme väga positiivselt meelestatud. See süsteem on töövalmis," sõnas FIFA kohtunikekogu esimees Pierluigi Collina.

Aastatel 1998-2003 kuus korda järjest maailma parimaks kohtunikuks valitud ning 2002. aastal ka Brasiilia ja Saksamaa vahelist MM-finaali vilistanud Collina sõnul ei maksa siiski karta, et robotid päriskohtunike töö üle võtaksid. "Mõistan, et selliseid väiteid kasutades saab häid lehepealkirju, aga asi pole siiski nii. Otsuseid langetavad endiselt kohtunikud. Poolautomaatne tehnoloogia aitab vaid määrata, mis hetkel on mängija suluseisus. Seda, kas tegu on vastasmängija segamisega, samuti käega mängu või rikkumise sooritamist, hindab endiselt kohtunik," vahendab BBC Collina sõnu.

Tema sõnul on tehnoloogial vaid üks eesmärk - aidata kohtunikel langetada õigeid otsuseid. "Kohtunikud saavad seeläbi parema võimaluse olukorda hinnata. Aga arutluseks jääb alati ruumi," lisas Collina.

Semi-automated offside technology to be used at FIFA World Cup 2022™. System provides an automated offside alert to the video match officials team. 3D animation improves communication to in-stadium fans and television viewers.
👉 https://t.co/sSWofZErPK#FootballTechnology pic.twitter.com/D1e0ZrBvVb

— FIFA Media (@fifamedia) July 1, 2022

Tema sõnul kehtib suluseisude määramisel jätkuvalt lihtne tõde - mängija kas on suluseisus või mitte, kahetimõistmist ei saa selles punktis olla. Itaallane võrdles uut süsteemi juba aastaid tippliigades kasutusel oleva väravajoonetehnoloogiaga ja ehkki ta möönis, et üliharva võib ka tehnika alt vedada, pole see tema meelest suur probleem.

"Eelmisel hooajal jättis tehnoloogia Inglismaa kõrgliigas ühe värava lugemata, aga tegu on ühe valeotsusega tuhandete õigete kõrval," viitas ta mängule, kus Aston Villa väravavaht Orjan Nyland palli üle joone puterdas, väravat aga ei loetud. "Oleme saavutanud selle tehnoloogia abil väga kõrge täpsuse. Kui pall on millimeetri jagu üle joone või sellest jääb millimeetri jagu puudu, on kõik väga rahul, et seda nähti. Suluseisudega on sama lugu. Kui suudame ükskõik kui napilt tuvastada, et mängija on või pole suluseisus, peaksime samuti tehnoloogiat kiitma," leidis ta.

Itaallane meenutas kriitikutele, et suluseisu ongi märksa raskem määrata kui väravat. "Pole võimalik kärpida otsuse tegemise aega viiele sekundile. Seda ei maksa oodata. Aga oleme suutnud jõuda 70 sekundi pealt 20-25 sekundi peale. See on tähtis areng. Uus süsteem on kiirem ja täpsem," lõpetas Collina veendunult.

MM-il mõistab õigust kokku 129 kohtunikku, neist 36 on väljakukohtunikud. Lisaks sõidab MM-ile 69 joonekohtunikku ning 24 videokohtunikku. Neid kõiki koolitatakse täiendavalt kaks nädalat enne turniiri algust Kataris, et kõik saaksid vajalike süsteemidega harjuda.