Memo staadionilt | Luis Suarez tinistas jälle Ghana ära, aga Uruguay õhtu lõppes pisarates (0)

Foto: Scanpix / Albert Gea / Reuters

Ghana sai tappa ja mängis maha hiilgava võimaluse teha Aafrika jalgpalli ajalugu, ent leidis selles masendavas seisus ikkagi põhjuse juubeldamiseks. Nimelt lõppes õhtu õnnetult ka nende vihavaenlase Luis Suareze jaoks. Oli järjekordne tavapäraselt dramaatiline õhtupoolik 22. jalgpalli MM-finaalturniiril.

Kaks eelmist õhtut on pakkunud maailma jalgpallipublikule võrratult põnevaid olukordi, kus samaaegselt toimuvad alagrupiturniiri viimase vooru kaks kohtumist on teineteisest otseses sõltuvuses. Üks värav ühes mängus võib muuta võistkondade vajadusi teises ja vastupidi. See ainulaane põnevus on MM-i üks maiuspalasid ning seda pakuti ka H-alagrupi viimases voorus.

Ghana ja Uruguay kohtumine algas kahe märksõna all – mõlemapoolne jõulisus ja Ghana ajavenitamine. Aafrika tippkoondis sai ju aru, et viik neile ilmselt sobib (tagant järele teame, et olekski sobinud) ning proovis tempo igal võimalusel alla suruda. Uruguay vajas igal juhul võitu. Ning mõlemad proovisid vastasele karmide vigade tegemisega mõista anda, et hõlpu pole loota.

16. minutil sooritas Ghana esimese pealelöögi, mille Sergio Rochet enda ette pudistas. Pallini jõudis esimesena Mohammed Kudus, kelle Uruguay väravavaht kukutas. Abikohtunik fikseeris esmalt suluseisu, aga VAR kinnitas, et seda polnud. Küll aga oli penaltiviga ja Ghana sai ülisoodsa võimaluse juhtima asuda.

REKLAAM

Vastutuse löömise eest võttis kapten Andre Ayew, kelle penalti oli väga halb. Ebakindlale hoojooksule järgnes madal ja jõuetu plonn mööda maad, mis ei läinud isegi värava nurka. Rochet tõrjus ja Uruguay tähistas vägevalt. Kaks minutit hiljem oli La Celeste väga lähedal, et taas tähistada, aga Darwin Nunezi pealelöögi suutis Mohammed Salisu veidi enne väravajoont peatada.

See Ghanat ei päästnud, vaid Uruguay jõudis ikkagi sihile. 26. minutil lõid kaks Ghana kaitsjad mööda Facundo Pellistri tsenderdusest, mis jõudis Luis Suarezele, kelle pealelöögi väravavaht Lawrence Ati-Zigi tõrjus. Ent lahtise palli kõksas Giorgian de Arrascaeta meetrilt peaga sihile. Kuus minutit hiljem lõi sama mees kaunilt 2:0, jälle Suareze eeltööst. Ghana oli šokis. Seni tribüünil reipaid tantsuviise esitanud orkester vaikis, fännid vaatasid apaatse pilguga tühjusesse.

Teisel poolajal rahuldus Uruguay 2:0 edu kaitsmisega, kuigi see kätkes teises mängus tablool olnud 1:1 skoori tõttu riski – üks värav Lõuna-Korea kasuks oleks Uruguay tabelis kolmandaks ja 1/8-finaalist välja kukutanud (löödud väravate arvu algusel, sest sel juhul olnuks Lõuna-Korea väravate vahe 4:4 ja Uruguayl 2:2).

Foto: Scanpix / John Sibley / Reuters

Jäi arusaamatuks, miks sakslasest väljakukohtunik Daniel Siebert pärast teise poolaja alguses monitori juures käimist Uruguay kasuks penalti määramata jättis, sest kordused viitasid, et Daniel Amartey tegi Darwin Nunezile ilmselge vea. Aga penaltit ei tulnud ja Uruguay jaoks riskantne seis püsis. Uruguay tegi vahetusi, aga kohtumise viimasel veerandtunnil jäädi ikkagi surve alla.

Ghana värav oli esimest korda väga tõsiselt õhus 81. minutil, kui Rochet suutis Baba Rahmani tugeva kauglöögi napilt postist mööda lükata. Veidi pärast seda jõudis Al Janoubi staadionile teada Lõuna-Korea väravast, mis tähendas, et mängupilt muutus vallatuks, kuna Uruguay vajas väravat ja loobus kaitses istumisest. Ghanale andis see omakorda lootust, et äkki neil õnnestub ikkagi viigini jõuda ja edasipääs Lõuna-Korealt endale napsata.

Tulemuseks arulage mängupilt, mis meenutas Rahvaliiga matši viimast 10 minutit, kus kaitses mängivad ainult need, kes rünnakule ei jaksa joosta. Mõlemad meeskonnad teenisid 5 vs 3 ja 6 vs 4 rünnakuid, ent ei suutnud neid realiseerida. 90+9. minutil sai Uruguay karistuslöögi 26 meetri kaugusel, aga Ati-Zigi püüdis. Mäng oli läbi, mõlema meeskonna MM lõppenud. Soccernet.ee tähelepanekud Al Janoubi staadionilt:

Pöördehetk | Ghana penalti. Intsident juhtus 16. minutil, aga VAR-i protseduur võttis aega kaua. Penalti löömiseni jõuti alles 21. minutil ning eks kogu selle aja oli Ayew ju saanud oma rasvas praadida. Ilmnes, et ära küpsemiseks sellest piisas. Penalti määramisel hakkasid Ghana fännid staadionil lootusrikkalt kohisema.

Ühe hoobiga oli võimalik tabada mitu kärbest – astuda suur samm 1/8-finaalis suunas, surmata 12 aasta tagused deemonid ja Luis Suarezele ka isiklikult kätte maksta. Andre Ayew väga halb penalti aga jättis Ghana kõigest ilma. Esimese poolaja lõpuni polnud Aafrika meeskonda väljakul nähagi. Vaheajal võeti välja Ayew ja tema noorem vend Jordan. See elavdas Ghanat natuke.

Üllatus | Lõvikonserv oli söömata. Ghana tuli mängule bravuurikalt. Nende kodumaad ehtisid plakatid 2010. aasta Suarezi tõrjest, mille juurde oli suurelt kirjutatud "Revenge" ("Kättemaks"). Ghana põles soovist teha 12 aasta eest juhtunu osas vigade parandus, aga valis selle jaoks väga vale hoiaku ja muutis enda ülesande juba esimese poolajaga keeruliseks.

Eelmised kaks kohtumist (2:3 kaotus Portugalile ja 3:2 võit Lõuna-Korea üle) osutasid selgelt, et Ghana tugevus on ründe- ja nõrkus kaitsemäng. Ometigi tehti otsustava lahingu eel panus oma nõrgemale küljele. Miks polnud mängijad maiustanud lõvikonserviga, et julgust juurde saada?

Lõvikonservi puudus ei vaeva ainult Ghana mängijaid, vaid ka treenereid, leidis Soccernet.ee ajakirjaniku läheduses istunud Aafrika ajakirjanike paneel. "Miks Ayew üldse koondises on? Ghana probleem on täpselt sama, mis mitmes muus Aafrika tippriigis – treenerid hoiavad liialt kinni tuntud mängijatest ega anna noorele talendile võimalust. Minu kodumaa Nigeeria koondist vaevab täpselt sama mure," rääkis üks ajakirjanik.

Staar | Luis Suarez, muidugi! Selle auhinna võis igasuguse kahtluseta välja anda juba enne kohtumise avavilet, sest mäng oli läbinisti seotud Suareze persooni ja tema 2010. aasta nutika kangelasteoga. Ghana ajakirjanikud uurisid Uruguay ründajalt eilsel pressikonverentsil, kas ta ikka teab, et teda peetakse MMi veerandfinaali lisaaja viimasel minutil käega väravajoonelt tõrjutud löögi tõttu kurjuse kehastuseks? Suarez kehitas õlgu ja vastas: "Ega mina seda penaltit mööda löönud."

Ghana võtab Suarezi küsimust isiklikult ja vaevalt see kunagi päevakorrast kustub. Uruguay tunnetab seda ja vaevalt oli see juhus, et just Suarez eile pressikonverentsile saadeti ja täna kaptenipaela kandjaks nimetati. Jäine ja apaatne pilk Andre Ayew näol mängu-eelse kätlemise ajal oli kõnekas. Ta ei tihanud Suarezile silma vaadata.

Aga see tähendas, et ühe sõja oli Uruguay võitnud juba enne, kui lahing üldse algas. Ghana kartis uuesti sama mehe ja vastase taha koperdada, kes neile 12 aasta eest rahvusliku katastroofi – Aafrikas võetakse jalgpalli nii tõsiselt, et see kujund on täiesti asjakohane – kaela tõi. Ja midagi kartes tippspordis üldjuhul suuri võite ei saavutata.

Suareze persoonist piisas, et Ghana verest välja lüüa. See teeb 66. minutil omade ovatsioonide ja vastaste vilekoori saatel vahetusse kutsutud 35-aastasest ründajast igasuguse kahtluseta mängu suurima staari. Ta oli Ghana ära tinistanud täpselt nii nagu 12 aastat tagasi. Tõsi, kui toona lõppes staari õhtu punase kaardi ja rõõmutantsuga, siis täna pisaratega, mida näidati ka staadioni suurel ekraanil.

Ghana fännid hakkasid seepeale juubeldama, mis on kahtlemata nende õigus, aga ühtlasi nii hapud viinamarjad, et siga ka ei söö. Sa oled just mänginud maha hiilgava võimaluse teha Aafrika jalgpalliajalugu (mitte kunagi varem pole ühelgi MM-il kolm Aafrika koondist sõelmängudele jõudnud, mis Ghana edasipääsu puhul juhtunuks), aga eirad seda reaalsust ja keskendud rivaali saatusele. Ghana sai tappa täna ja sai tappa sel MM-il, sest jäi alagrupis viimaseks.

Ilus hetk | Viimase vooru maagia. Kolmapäeval ootas Tuneesia, et Taani viigistaks, mis ei aitaks Taanit ennast, küll aga Tuneesiat ja kukutaks Austraalia. Seejärel ootas Mehhiko, et Argentina lööks Poolale veel ühe ja neid aitaks. Neljapäeval vajas Saksamaa, et Hispaania lööks Jaapani vastu viigivärava.

Sellist draamat pakuvad ainult jalgpalli finaalturniirid, kus kehtib reegel, et alagruppide viimase vooru kohtumised peetakse paralleelselt. Teistel pallimängudel seda ei tehta, mis vähendab sportlikku ausust ja röövib publikult ainulaadse võimaluse. FIFA-l tasuks kindlasti loobuda plaanist, et 2026. aasta MM-il oleksid kolmeliikmelised alagrupid. Seal sellist lõpupinget ei näeks, mis oleks kurb.

Tulemus:

Ghana - Uruguay 0:2 (0:2)
26., 32. Giorgian De Arrascaeta

Hoiatused: 86. Kamaldeen Sulemana, 90+9. Alidu Seidu - 19. Darwin Nunez, 60. Luis Suarez, 87. Sebastian Coates, 90+10. Edinson Cavani, 90+10. Jose Maria Gimenez
Realiseerimata penalti: 21. Andre Ayew
Peakohtunik
: Daniel Siebert (Saksamaa)

Ghana: Ati Zigi, Seidu, Amartey, Salisu, Baba, Partey, Abdul Samed (72. Kyereh), Kudus (90+8. Fatawu), A. Ayew (46. Sulemana), Williams (72. Semenyo), J. Ayew (46. Bukari).
Varus: Ibrahim, Nurudeen, Lamptey, Odoi, Mensah, Aidoo, Djiku, Owusu, Fatawu, Kyereh, Bukari, Afriyie, Sulemana, Sowah, Semenyo.

Uruguay: Alvarez, Varela, Gimenez, Coates, Olivera, Pellistri (66. de la Cruz), Valverde, Bentancur (35. Vecino), de Arrascaeta (80. Cannobio), Nunez (80. Gomez), Suarez (66. Cavani).
Varus: Muslera, Sosa, Godin, Vina, Caceres, Bebanz, Vecino, de la Cruz, Torreira, Canobbio, Ugarte, Gomez, Torres, Cavani.

Tabeliseis:

Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
3
2
0
1
6:4
6
2.
3
1
1
1
4:4
4
3.
3
1
1
1
2:2
4
4.
3
1
0
2
5:7
3

SEOTUD MÄNGUD
Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Kommentaari lisamiseks palun logi sisse või sisesta nimi ja kontrolltest.
FINAAL
Maailmameistrid! Noor Prantsusmaa parandas kahe aasta taguse vea
RISTNURK
 
Jalgpalluritel on ikka süda sees
TOREDAD VIDEOD
Jalgpalluritel on ikka süda sees (0)
 
Oeh, mis siin toimub?!
JALGPALLIMOOD
Oeh, mis siin toimub?! (0)
KATARI PÄEVIKUD

Soccernet.ee Kataris!

Interaktiivne blogi ja vahetud muljed Eesti koondise reisilt Katari, kus kolme aasta pärast koguneb maailma jalgpalli koorekiht.

https://www.zone.ee/
MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK