Eesti koondis lõpetas oma teekonna Rahvuste liiga D-divisjonis suure võiduga, kui võõrsil alistati 4:0 San Marino. See tähendab, et Eesti võitis oma alagrupi täisedu ehk 12 punktiga.

• Vaata Jana Pipra galeriid mängust siit või artikli alt!

Eesti algus mängule oli kohutav. Kuuendal minutil pääseti küll korraks võõrustajate karistusalasse, ent Henri Anier lõi pallist ning Rauno Sappinen seejärel väravast mööda. Et edaspidine veel hullemaks läheb, ei osanud oodata. Ometi see esiti juhtus.

Eesti tegi meeletult praaki. Söötudega, pallivedamistega. Mängus ei olnud elementi, mis oleks laitmatult toiminud. Isegi valeaut suudeti visata. Avapoolaja kõige põnevamaks momendiks oli kujunemas hetk, mil võistkondade peatreenerid Thomas Häberli ja Fabrizio Costantini omavahel sõnelema läksid, kui Fabio Tomassini oli Karl Jakob Heinale sisse lennanud ning vea teinud.

Pooletunnise mängu järel suutis Eesti aga San Marino lõpuks kaitsesse suruda. Täpsust tegutsemises nappis aga endiselt. Kuniks Eesti 38. minutil rünnakule pääses (ei ole üldse vale sõnakasutus), Bogdan Vaštšuk kasti tagant söödu veel Anierile jätkas ning ründaja juba teravaks kippunud nurga alt palli Elia Benedettini selja taha lükkas - 1:0 Eestile!

Juhtvärava järel jõudis külalismeeskond üpris lähedale juba ka teisele, ent Sappinen suunas Konstantin Vassiljevi karistuslöögist antud tsenderduse kasti keskelt jalaga parema posti kõrvalt mööda. Vaheajale seega üheväravalises eduseisus. Pallivaldamine kuulus küll Eestile 63:37, ent seitsmest löögikatsest vaid üks oli sihitud raamide vahele. Tulu ei toonud ka viis nurgalööki.

Teise poolaja esimene kõneainet tekitanud moment toimus Eesti värava all. Markus Soomets söötis Danilo Rinaldi üks-ühele Heinaga ja kuigi väravavaht tõrjus palli napilt posti kõrvalt mööda, ei saanud San Marino nurgalööki, sest Marina Striletska oli äärel tõstnud lipu suluseisu märgiks. Olukord tekitas suurt segadust ka sanmarinolastes, sest pall jõudis Rinaldini ju Soometsalt, aga kohtunikud olid suluseisu määramise väärilist mängu sekkumist näinud hetk varasemas olukorras.

56. minutil võttis aga Eesti mängust pinged ära, kui Henri Anier säilitas Karol Metsa pika söödu ja jätkas selle Henrik Ojamaale, kes kasti tormas. Ojamaa konksutas end vasakule jalale ja tsenderdas viiekasti joonele, kust paremäär Taijo Teniste peaga palli värava nurka suunas - 2:0!

San Marino lootis kohe järgmisel rünnakul penaltit saada, ent Soometsa õlapaitus Tomassinile oli selleks liialt pehme. 66. minutil lõi Eesti oma kolmanda: Mets andis ette madala püstsöödu, mille Anier jättis efektse hüppega Rauno Sappinenile jooksule. Poola kõrgliigaklubi Gliwice Piasti tormaja silkas kasti, tõmbas palli omale paremale jalale ja keerutas selle võrku.

72. minutil sai Hein oma esimese püüdmise, kui Manuel Battistini Eesti kastis lubamatult vabaks jäeti. Selle olukorra järel oli aga selge, et San Marino enam mängu tagasi ei saa. 78. minutil lükkas Mets keskväljalt Anieri jooksule. Kohtumise avavärava autor möödus Benedettinist ja lõi tabloole 4:0 - tõsi, esimese hooga nägi abikohtunik Svitlana Gruško olukorras suluseisu, aga VAR-i mehed Dennis Higler ja Clay Ruperti tõmbasid jooned õigetesse kohtadesse ning tuvastasid, et kõik oli määrustepärane.

Kohtumise lisaminutitel pidi Benedettini tõrjuma nii Georgi Tunjovi lähilöögi kui Ojamaa ristnurga otsimise, ent kui Soomets kasti tagant madala palli väravast mööda lajatas, oli selge: Eesti lõpetab Rahvuste liiga hooaja 4:0 võiduga. D-divisjoni täiseduga läbimine tagab Eestile järgmiseks Rahvuste liiga hooajaks koha C-tasandile. Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud:

1. (Pool)pikad söödud äärtesse

Esimesel poolajal tagus Eesti lolli järjekindlusega tagaliinist (pool)pikkasid palle äärtesse. Tegu oli selge treenerite juhisega, sest just äärtest pidi San Marino olema eeltöö kohaselt kõige haavatavam.

Avapoolajal need käigud aga ei toiminud. See üksluine rammimine tekitas lausa küsimusi, kas tõesti ei võiks proovida maast kombineerivate söötudega vastast üle mängida. Seda ju pea ei üritatudki.

Teine poolaeg näitas aga, kui oluline on jalgpallis kannatlikkus. Nii teine kui kolmas värav sündisid justnimelt äärtesse antud pikematest söötudest. Mõlema olukorra arhitektiks oli seejuures Karol Mets, kes andis väravasöödu ka neljandale väravale. Avapoolajal küsimusi tekitanud plaan osutus 90 minuti lõikes viljakaks.

2. Kauaoodatud hetked

Seekordne mäng San Marinoga täitis mitmed ootused. Esiteks sai Eesti ise revanši 2014. aastal tehtud hädise viigi eest, kuigi kohtumise algus oli veidi kurjakuulutav. Teiseks sai Taijo Teniste oma 93. koondisemängus kirja alles oma esimese värava.

Kolmandaks ja neljandaks said Nikita Baranov ja Georgi Tunjov oma esimese võimaluse näidata end Thomas Häberlile. Viiendaks teenis Rocco Robert Shein oma esimese mängu punktide peale kohtumises.

Palju linnukesi on nüüd kirjas. Kas ja milline saab nende laiem mõju tulevikus olema, näitab aeg. Ent kui Teniste parandas oma pikas karjääris ühe iluvea, siis nii Baranovi, Sheini kui ka Tunjovi sekkumised olid sellised, mis jätsid sisse positiivse tunde: neid tahaks edaspidigi sinisärgis väljakul näha. Kui Baranov tõestas lihtsalt, et kvaliteet pole kuskile kadunud, siis noored keskväljamehed näitasid olulisi samme vahepealsest küpsemisest.

3. Õudselt alanud õhtust ei saanud õuduste õhtut

Serravalles mängitud esimesed 30 minutit ajasid hirmu nahka. Siinkirjutaja viibis sel staadionil ka 2014. aastal, kui Eesti sama vastasega 0:0 viiki leppis. Kõik tundus meenutavat seda kaheksa aasta tagust novembriõhtut. Eesti olek ja katsed olid hambutud. San Marinoga mängiti esimese hooga nagu võrdne võrdsega.

Isegi kui löögile pääseti, nappis täpsust. Avapoolaja lõpuks oli vaid üks üritus läinud raamide vahele - õnneks ka võrku.

Ent see, mille tõi teine poolaeg - kolm lisaväravat ja 4:0 võidu (pealelöögid 20:2 ja raami 7:1 Eesti kasuks, lisaks pallivaldamine 66% ulatuses külalistele) - on lõpuks suurepärane saavutus. Eesti lõi ära väravad, mida neilt oodati. Eesti tegi korrektiivid, mida neilt oodati. Eesti läbis D-divisjoni täiseduga, mida neilt oodati. Eesti tõusis C-tasandile, mida neilt oodati.

Kui reedese Malta mängu järel oli Thomas Häberli mõtteaineks teine poolaeg, siis sedapuhku esimene. Pole mõtet kahelda, et ta sellele ei mõtleks ega sellega tegeleks. Eesti 4:0 võit, isegi maailma kõige nõrgema koondise vastu, on midagi, mille üle ei pea olema pettunud. Jah, esituste kallal tuleb tööd teha, seda näitasid kõik matšid, ent kuniks tulemused saadakse kätte, on kõige olulisem osa vundamendist valatud ning nagu teame, maja ehitamiseks on tarvis esmalt justnimelt vundamenti.

Protokoll:

26. septembril kell 21.45 San Marino olümpiastaadionil

San Marino - Eesti 0:4 (0:1)
38., 80. Henri Anier, 56. Taijo Teniste, 66. Rauno Sappinen

Hoiatused: 47. Michael Battistini  - 18. Henrik Pürg
Mänguolud: +16, päikesepaisteline ilm, muruväljak heas seisukorras
Peakohtunik: Katerõna Monzul
Abikohtunikud: Marõna Striletska, Svitlana Gruško
Neljas kohtunik: Anastasija Romanjuk (kõik Ukraina)
VAR: Dennis Higler
AVAR: Clay Ruperti (mõlemad Holland)

San Marino: Elia Benedettini, Simone Franciosi, Mirko Palazzi, Alessandro Tosi, Tommaso Zafferani (46. Manuel Battistini), Lorenzo Lunadei, Michael Battistini (66. Enrico Golinucci), Alessandro Golinucci (66. Marcello Mularoni), Andrea Grandoni (46. Alessandro D'Addario), Fabio Tomassini (84. Matteo Vitaioli), Danilo Rinaldi.
Varus: Aldo Simoncini, Simone Benedettini, Alessandro D'Addario, Luca Ceccaroli, Enrico Golinucci, Matteo Vitaioli, Mattia Stefanelli, Manuel Battistini, Luca Censoni, David Tomassini, Adolfo Hirsch, Marcello Mularoni.

Eesti: Karl Jakob Hein, Henrik Pürg (61. Nikita Baranov), Joonas Tamm, Karol Mets, Taijo Teniste (61. Martin Miller), Bogdan Vaštšuk (68. Rocco Robert Shein), Markus Soomets, Konstantin Vassiljev (83. Georgi Tunjov), Henrik Ojamaa, Henri Anier, Rauno Sappinen (83. Erik Sorga).
Varus: Matvei Igonen, Karl Andre Vallner, Artur Pikk, Rasmus Peetson, Rocco Robert Shein, Georgi Tunjov, Erik Sorga, Vlasi Sinjavski, Robert Kirss, Ken Kallaste, Martin Miller, Nikita Baranov.

Lõplik tabeliseis: