Luup peale | Ilmetu 0:0, paari sümpaatse seigaga. Aga jutud helge(ma)st tulevikust ei aita, vaja on muudatusi ja tulemusi (2)

Eesti koondis mängis võõrsil Gruusiaga 0:0 viiki. Foto: Jana Pipar / jalgpall.ee

Eesti jalgpallikoondis jäi tänavuses Rahvuste liigas võiduta, kui tegi viimases mängus võõrsil 0:0 viigi Gruusiaga. Alagrupis viimaseks jäämine oli selge juba enne avavilet. Kohta C-divisjonis tuleb kaitsta 2022. aasta kevadel peetavatel üleminekumängudel.

Karel Voolaidi saldoks Eesti koondise peatreenerina jääb seega neli viiki ja 10 kaotust 14 kohtumisest. Tänase matšiga lõppes 2019. aasta suvel Martin Reimi asendajaks nimetatud Voolaidi leping ning on võimatu, et jalgpalliliit seda pikendaks. Tulemused ja mängude käigus tehtud otsused lihtsalt ei luba seda.

Märtsis algavas MM-valiksarjas on Eestil uus peatreener, kes võtab üle koondise, kes on püsinud võiduta 16 kohtumist järjest ja kes suutnud viimasest 20 punktide peale peetud kohtumisest võita ühe, viigistada viis ja kaotanud 14.

Kas selle Rahvuste liiga hooaja esimene ja ainus nullimäng ning võõrsilt teenitud viigipunkt annavad võimaluse minna talvele vastu väikesegi hingerahuga ning sisendavad MM-valiksarja eel, et äkki ei ole jubedalt kraavi kandunud vankri järgmisel aastal tee peale tagasi aitamine lootusetu ülesanne? Arvamusi on ilmselt erinevaid, aga kahtlejaid on kindlasti palju rohkem kui uskujaid.

REKLAAM

Neid kahtlejaid ei saa ümber veenda juttudega Euroopa kümne parema sekka kuuluvast filosoofiast või lubadustega helgest tulevikust, vaid ainult tulemuste ja/või hea mänguga. Siinkohal on oluline rõhutada, et esimene neist – tulemus – saadi täna kätte, mis tähendab, et Eesti esituse masendavaks nimetamiseks pole põhjust. Jah, see mäng oli kole ja kohati suisa lootusetust tekitav, aga mingi tulemus saadi ikkagi kätte. Midagi jäi ka näppude vahele. Praeguses seisus, oleme ausad, asi seegi.

Kohtumise esimene poolaeg möödus Gruusia selge mängulise ülekaalu tähe all, aga Eesti õnneks ei suutnud võõrustajad seda eduseisuks keerata. 12. minutil tulistas kaugelt Jaba Kankava ja Karl Jakob Hein pillas, aga sai siis palli ikkagi enda valdusse. Suures plaanis oli aga mäng ülikindlalt Gruusia haardes ja Eesti kaitsesse surutud.

18. minutil olid täpsed söödud Gruusia kasuks 172:28 ja 24. minutil oli pallivaldamise seis 73:27. 26. minutil patustas Markus Soomets valesööduga, mis päädis teravusega Eesti kastis. Löögile pääses Valeri Qazaišvili, aga tulistas palli värava eest läbi. Kolm minutit hiljem pääses löögile septembris Tallinnas kohtumise ainsa tabamuse autoriks olnud Nika Katšarava, aga keerutas üle värava.

36. minutil hiilgas tehnilise osavusega Vlasi Sinjavski, mängides küljejoone juures vastase üle moel, mis oli nii efektne kui ka efektiivne! Paraku juhtus see enda, mitte vastase karistusala lähistel... 70 meetrit ülevalpool, kus Sinjavski suudab vastasele tõelist meelehärmi tekitada, ta palli omanikuks ei saanud.

Eesti koondise kapten Konstantin Vassiljev. Foto: Jana Pipar / jalgpall.ee

Poolaja lõpus pidid nii Vladislav Kreida kui ka Märten Kuusk vastast takistama kollase kaardi hinnaga, aga Hein rohkem sekkuma ei pidanud. Teise poolaja esimesed 30 minutit kuulus mäng endiselt Gruusiale. 49.-52. minutini oli võõrustajatel kasutada kolm nurgalööki, aga nendega sai Eesti hakkama (kahel puhul oli klaarijaks Soomets).

Neljal puhul proovis Gruusia karistusala tagant, kolmel puhul oli sihik natuke ebatäpne, 74. minutil pidi tõrjuma Hein, kes sai sellega ka hakkama. Lõpu eel Eesti veidi elavnes. 78. minutil lõi peale Sergei Zenjov, aga mööda. 89. ja 90+1. minutil olid Eestil kasutada karistuslöögid vasakust äärest, mõlemad teenis vahetusest sekkunud Frank Liivak.

Vassiljevi tsenderdused olid päris head, aga pealelöögini Eesti kummaski olukorras ikkagi ei jõudnud. Samamoodi läks ka 90+3. minutil teenitud nurgalöögiga. Lõpuvile fikseeris mõlema meeskonna jaoks läbinisti unustamisväärse 0:0 viigi. Soccernet.ee tähelepanekud:

1. Kas on nii, et Märten Kuusk > Karol Mets?

Punktide peale peetavas mängus tuli Märten Kuusk Eesti koondise eest esimest korda platsile oktoobris Põhja-Makedoonia vastu. Algus oli nii halb, kui vähegi võimalik, sest kohtumise 3. minutil lõi ta unustamatu omavärava. Too eksimus Kuuske maha ei murdnud, vaid sealt edasi on asjad liikunud selgelt ülesmäge.

Esmalt tolles samas mängus Põhja-Makedooniaga. Kolm päeva hiljem Armeenia vastu oli Kuuse esitus juba hoopis parem. Võõrsil Põhja-Makedoonia vastu ta võimalust ei saanud, sest peatreener Karel Voolaid eelistas oktoobrikuu mängud vahele jätnud Karol Metsa, kes korjas aga lõpuvile järel saadud kollase kaardiga endale tänaseks mängukeelu.

Kuusk sai uuesti võimaluse ja kasutas selle 100% ära. Täpselt nagu FC Floras, oli ta meeskonna selge mänguline liider, kes pingutas, juhendas, korraldas ja nõudis, innustades kaaslasi. Näiteks standardolukordade kaitsmisel polnud Eesti ridades täna paanikat ja selle elemendiga saadi hakkama. Pühapäeval Skopjes Põhja-Makedoonia vastu ajas üks häda teist taga.

Kui vaadata tehnilisi oskusi, pole mingit kahtlust, et Karol Mets on Märten Kuusest parem jalgpallur. Isegi olulisel määral. Eks näis, kas Rootsi kõrgliiga Saudi-Araabia oma vastu vahetamine muudab midagi, aga pigem mitte. Ja järsku ei juhtu kindlasti midagi.

Eesti jalgpallikoondis. Foto: Jana Pipar / jalgpall.ee

Aga jalgpall ei ole mäng, kus 2+2=4, vaid on olemas ka mittemõõdetavad nüansid, mis võivad olla hoopis määravamad, kui oskus anda 50-meetriseid ülitäpseid diagonaalpalle. Fakt on see, et täna, kui Metsa asemel mängis Kuusk, ja Eesti tegi selle Rahvuste liiga parima partii kaitses. Gruusia ei tekitanud mitte ainsatki 100%-list väravavõimalust.

Mets on vasakujalgne ja Kuusk paremajalgne, ent mänginud viimased kolm aastat vasakpoolse keskkaitsjana. Kas on võimalik lahendus, kus Kuusk mängiks koondises parempoolset keskkaitsjat ja Mets, kelle palliga mängu oskused on Eesti keskkaitsjate seas parimad, oleks vasakpoolne?

See on küsimus, mida järgmine koondise peatreener peab asuma lahendama, kaaludes ka Joonas Tamme ja Nikita Baranovi, mõne aja pärast loodetavasti ka Henrik Pürgi pakutavaid omadusi. Aga Indrek Zelinski ei öelnud tänase mängu järel ETV stuudios asjata, et näeb Kuuses koondise kapteni materjali. Tema pingile jätmine oleks lubamatu raiskamine.

2. Räägime natuke oleksitest, võttes näiteks Ainsalu vs Soomets dilemma

Oktoobris koos Vladislav Kreidaga keskvälja põhjas kauni üksteisemõistmise leidnud Mattias Käidi puudumisel vigastuse tõttu pidi peatreener seekord otsima sinna uut lahendust. Pühapäeval Skopjes oli selleks Mihkel Ainsalu, kelle esitus paraku ebaõnnestus, nagu tal sel sügisel alati on läinud.

Täna sai oodatult võimaluse nädala eest võõrsil Itaalia vastu koondisedebüüdi teinud Markus Soomets, kelle esitus polnud kaugeltki veatu, aga liigitus selgelt sümpaatseks. Just see energilisus ja agressiivsus, mis Ainsalu pühapäevasest esitusest puudus, oli Soometsal olemas.

Jah, ta tegi avapoolajal rahvusvahelise jalgpalli kontekstis täiesti lubamatuks liigituva sööduvea ning flirtis teisel poolajal teenitud kollase kaardi järel paaris episoodis teise hoiatusega, mille tõttu ta ka kohtumise lõpusirge eel pingile vahetati. Aga tempo Soometsale üle jõu ei käinud, teises koondisemängus on väike saavutus seegi.

Ning paratamatult viis see mõtted pühapäeva. Mis oleks olnud, kui Ainsalu asemel mänginuks Soomets? Kas Eesti oleks suutnud Põhja-Makedoonia natukenegi verest välja lüüa ja mitte initsiatiivi loovutada? Ja sealt võib juba edasi mõelda, kas see aidanuks saavutada parema tulemuse ja nii edasi ja nii edasi.

Oleksid ja jalgpall käivad kokku, Nublu sõnu laenates, nagu Saaremaa ja tuulik. Ning oleks narr neid eirata. Vastupidi, nende üle tuleb mõtiskleda, teha järeldused ja proovida targemana edasi minna. Hetki, kus üks väike muudatus siia või sinna oleks andnud Eesti koondise tänavusele Rahvuste liiga hooajal hoopis teise varjundi, leidub veel.

Mis oleks, kui Joonas Tamm oleks septembris kodus Gruusia vastu lõpus väga hea võimaluse väravaks löönud ja Eesti oleks alustanud 1:1 viigiga? Mis oleks, kui Premier League'i kohtunik David Coote oleks teinud õige otsuse ja Jerevanis kohtumise algfaasis Ken Kallastele tõsise ja rõveda vea teinud armeenlase eemaldanud ning Eesti saanuks ülejäänud kohtumise mängida arvulises ülekaalus?

Mis oleks, kui Eesti poleks kodus Põhja-Makedoonia vastu viimase 10 minutiga 3:1 edu maha mänginud? Mis oleks, kui kolm päeva hiljem kodus Armeenia vastu oleks selge mänguline ülekaal suudetud viigi asemel võiduks vormida? Need oleksid pole vabandused, aga need käivad jalgpalliga kaasas ja näitlikustavad, millisest (väikestest) detailidest võib kinni olla edu ja ebaedu.

Võistkonnad, kes suudavad moel või teisel (tehnilise filigraansuse, võistkondliku kvaliteedi, vaheda mõistuse, sisemise tahte, standardolukordade või millegi kuuendaga) enda kasuks pöörata, ongi edukad. Ja need, kes ei suuda, ei ole. Eesti on kahjuks nüüd juba kolm aastat kuulunud nende viimaste sekka.

Gruusia - Eesti kohtumine. Foto: Jana Pipar / jalgpall.ee

3. Kreida pääseb mängukeelust

Tänase kohtumise pidid vahele jätma Karol Mets ja Georgi Tunjov, kes teenisid Põhja-Makedoonia vastu tänavuses Rahvuste liigas oma teise kollase kaardi. Täna tabas sama saatus poolkaitsjat Vladislav Kreidat, aga mängukeelust ta pääseb.

Ei MM-valiksarja esimest mängu (märts 2021) ega Rahvuste liiga C-divisjoni väljalangemiskohtumiste (märts 2022) esimest mängu ei pea Kreida vahele jätma, sest Rahvuste liiga juhendi punkt 49.03 sätestab nimelt, et nii kollased kaardid kui ka nende kuhjumisest tekkinud eesootavad võistluskeelud tühistuvad alagrupifaasi lõppedes.

4. Eesti parim – Märten Kuusk

Marek Lemsalu avaldas ETV stuudios lootust, et Karl Jakob Heina, Märten Kuuse, Vladislad Kreida ja Rauno Sappineni näol on nüüd Eestil igas liinis olemas uus ja värske liider. Hein on 18, Kreida 21, Kuusk ja Sappinen 24 aastat vanad. Eks näis, kas ja kes neist väljendatud lootustele järgmistel aastatel vastata suudab. Aga punktis 1 kirjeldatud põhjustel oli täna Eesti parim Kuusk.

* * *

C-divisjoni teise alagrupi teises tänases mängus alistas Armeenia 1:0 Põhja-Makedoonia ja tõusis seeläbi lõpptabelis esimeseks ning järgmiseks Rahvuste liigaks B-divisjoni. Tabeliseis: Armeenia 11 punkti, Põhja-Makedoonia 9, Gruusia 7, Eesti 3.

Protokoll:

18. novembril kell 19.00 Boris Paitšadze Dinamo Arenal

Gruusia - Eesti 0:0

Hoiatused: 43. Vladislav Kreida, 45+2. Märten Kuusk, 60. Markus Soomets
Mänguolud: +8, vihmane ilm; muruväljak väga heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 0
Peakohtunik: Irfan Peljto
Abikohtunikud: Senad Ibrisimbegovic ja Davor Beljo
Neljas kohtunik: Admir Šehovic (kõik Bosnia ja Hertsegoviina)

Gruusia: Giorgi Loria, Otar Kakabadze, Davit Hotšolava (46. Gia Grigavala), Guram Kašia, Jaba Kankava, Valeri Qazaišvili, Saba Lobžanidze (85. Beka Mikeltadze), Nika Katšarava (79. Elguja Lobjanidze), Nika Kvekveskiri, Zuriko Davitašvili (66. Giorgi Papunašvili), Jemal Tabidze.
Varus: Giorgi Makaridze, Lazare Kupatadze, Solomon Kverkvelia, Murtaz Daušvili, Elguja Lobjanidze, Giorgi Aburjania, Gia Grigalava, Beka Mikeltadze, Giorgi Papunašvili, Valerian Gvilia, Giorgi Navalovski, Laša Dvali.

Eesti: Karl Jakob Hein, Taijo Teniste (81. Michael Lilander), Joonas Tamm, Märten Kuusk, Artur Pikk, Vladislav Kreida, Markus Soomets (79. Martin Miller), Konstantin Vassiljev, Sergei Zenjov (79. Pavel Marin), Vlasi Sinjavski (86. Frank Liivak), Rauno Sappinen (86. Henri Anier).
Varus: Marko Meerits, Matvei Igonen, Edgar Tur, Henri Anier, Erik Sorga, Frank Liivak, Michael Lilander, Martin Miller, Henri Järvelaid, Pavel Marin, Mihkel Ainsalu, Henrik Pürg.

SEOTUD LOOD
SEOTUD PILDID
SEOTUD MÄNGUD
2 kommentaari

AinUlttauntau   •  
(194.150.65.***)
Mis oleks kui Vassiljev ei eksiks kunagi? Mis oleks kui Sido poleks omale löönud? Mis oleks kui Zenjovi varvas oleks 5cm pikem olnud? Mis oleks kui Iirimaale ise 4 ära löönud? Tra Eesti oleks euroopa meister.

Turkmenistani diktaator püstitas ausamba oma lemmik-koerale. OJ väärib EJL truu teenimise eest vähemalt samasugust! Paigutada kas SN toimetuse kõrvale või Ale coq Arena hoovi.
V V   •  
(91.129.100.***)
OJ - sul katus täitsa ära sõitnud?

See oleksite rida vist on top3 kui madalale sa võid laskuda oma kirjatöödes. Kirjuta parem üks artikkel, et kui Pohlak poleks EJL p**** keeranud viimased 15 aastat, siis me võiks praegu EM'il mängida.

Täielik nali kuidas üks "ajakirjanik" võib oma leivaisa pressiesindaja ja kummardaja olla. Piinlik.

Kommentaari lisamiseks palun logi sisse või sisesta nimi ja kontrolltest.
FINAAL
Maailmameistrid! Noor Prantsusmaa parandas kahe aasta taguse vea
RISTNURK
 
Jalgpalluritel on ikka süda sees
TOREDAD VIDEOD
Jalgpalluritel on ikka süda sees (0)
 
Oeh, mis siin toimub?!
JALGPALLIMOOD
Oeh, mis siin toimub?! (0)
KATARI PÄEVIKUD

Soccernet.ee Kataris!

Interaktiivne blogi ja vahetud muljed Eesti koondise reisilt Katari, kus kolme aasta pärast koguneb maailma jalgpalli koorekiht.

https://www.zone.ee/
MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK