Luup peale | Hein tassis taga, Sappinen säras ees, aga järjekordne nüri mäng tähendab, et D-divisjon on lähemal kui kunagi varem (galerii!) (2)
EESTI MEESTE KOONDIS
1:2 kaotus Põhja-Makedooniale tähendab, et Eesti koondisel pole Rahvuste liiga C-divisjoni 2. grupis viimasest kohast pääsu. Vaatamata Karl Jakob Heina ja Rauno Sappineni heale mängule oli Eesti taas selgelt halvem meeskond platsil.
Kui esimesed kümmekond minutit olid mõlemalt poolt ettevaatlik sudimine, siis ootamatult langes 12. minutil Karol Metsale väga omamoodi suurepärane väravavõimalus. Põhja-Makedoonia väravavaht Damjan Siskovski oli kindel, et tema vastu tehti viga, ent vile vaikis. Seljaga värava poole olnud Metsale langes pall aga ette ja ta proovis püstijalu seistes kuidagi üle pea palli väravasse toimetada, ent napikaks seda lugeda ei saa.
23. minutil kombineeris Eesti paremal äärel väga suurepäraselt ning Konstantin Vassiljev jättis Vladislav Kreida löögile. Floras kaugelt kauneid väravaid kõmmutanud Kreida andis kohe tuld, kuid Siskovski tõrjus kindlalt.
Kui 26. minutil sahises Eesti värava võrk esimest korda, siis suluseisu tõttu tabloole midagi juurde kanda veel ei saanud. Mõni minut hiljem aga küll. Kuigi Stefan Spirovski kauglöök ebaõnnestus täielikult, siis kukkus see täpselt Ivan Trickovskile, kes selle akrobaatiliselt Karl Jakob Heinast mööda suunas.
Teisel poolajal selles plaanis midagi ei muutunud, et jätkuvalt oli parem meeskond platsil Põhja-Makedoonia. Siiski oli ka Eesti mängus täpselt üks positiivne hetk ja selle eest hoolitses taas Rauno Sappinen - mees, kes on löönud kuuest 2020. aastal tulnud Eesti koondise kuuest väravast neli. Hõbepalli vääriks ta juba kvantiteedi poolest, aga nüüd võivad graveerimiskunstnikud juba kindla peale tööle asuda. Kena kaarpall tagumise posti põrkest sisse. Ja täpselt nii Sappinen tahtiski.
Paraku läks pärast seda mäng veelgi enam Põhja-Makedoonia kätte ja oma paljudest võimalustest löödi üks ka ära, kui karistusalas kerkis kõige kõrgemale Vlatko Stojanovski. Sellega oligi kõik tehtud ja D-divisjon on lähemal kui kunagi varem. Soccernet.ee tegi kohtumisest järgmised tähelepanekud:
1. Polnud Käiti, polnud palliga mängu
Nähtub, et Mattias Käidi saapad ikkagi on liiga suured. Kui oktoobris paistis Eesti silma enda kohta sümpaatselt aktiivse palliga mänguga, siis täna panustasid eestlased vaid pikkadele pallidele ja standarditele. Ilusaid ja loovaid söödukombinatsioone polnud mõtet isegi tikutulega taga otsida, sest neid lihtsalt ei olnud.
Kodus toimis Eesti keskväljatrio Vladislav Kreida - Mattias Käit - Konstantin Vassiljev enda tavapärast taset arvestades suurepäraselt. Kuivõrd Käit ei saanud peatrauma tõttu koondisega liituda, siis asendas teda Mihkel Ainsalu. Loogiline valik ja Ukraina kõrgliigamees võiks ju taseme välja mängida, aga siiski mitte. Ainsalu oli taas varjus ja keskvälja ei olnud.
Käiti nägime sageli keskkaitsjate vahel mängu üles ehitamas, aga täna poolkaitsjad pea kordagi ise all rünnakut alustamas ei käinud. Nii ei saanud Eesti palliga loogiliselt mängu üles ehitatud ja panustati pikkadele söötudele või vastase poolel pallivõitmisele.
Sama rõhutasid ETV poolajastuudios nii Indrek Zelinski kui Rimo Hunt. "Meil pole ju platsil selliseid mängijaid, kelle peale ette pikka sööta? Sappinen pole ju üldse sellist tüüpi mängija. Ta tahab palli ikka jalga saada," leidis Hunt. "Mida, pagan, me teeme, kui see asi ei toimi? Miks meil plaan B-d ega C-d pole," sekundeeris Zelinski.
Kõige kõnekam fraas tuli Hundi suust, kui viitas peatreener Karel Voolaidi eilsele kommentaarile, et Käidi saapad veel väga suured ei ole. "Tundub, et hetkel ikka on."
2. Me peame rääkima Rauno Sappinenist
Rauno Sappinen oli teist mängu järjest üks Eesti parimaid (kui mitte parim) mängija ja seda vaatamata sellele, et ta ees liiga palju ründajale tavapärase töö ehk väravaohustamisega tegeleda ei saanud. Kui sageli heidetakse Eesti koondise ründajatele ette, et "jäi rünnakul üksinda, pidi tegema ees musta tööd ja väga silma ei paistnud", siis seda muret Sappineniga pole olnud.
Sappinen tegi samuti hullumeelses koguses musta tööd, aga ta suutis üksinda ees palle Eestile võita, säilitas neid mitme vastase vastu ning leidis ka häid jätke. Tõsi, ta teenis küll sukeldumise eest kollase kaardi, aga selle kohta võib siniste prillidega öelda: Jumal tänatud, et härra Marius Avrami kohtunikukarjäär lõpuvilega läbi sai.
Nii ilusat väravat pole aga Eesti mängijatest ammu keegi teine peale Konstantin Vassiljevi löönud.
3. Karl Jakob Hein tassis ja tassis, kuni enam polnud midagi tassida
Sappinenist enamgi tuleb aga rääkida Karl Jakob Heinast, Londoni Arsenali 18-aastasest väravavahist. Ilma liialdamata võib väita, et Hein tegi täna Eesti koondise väravasuul partii, mille üle oleks rahul ka Arsenali esikiiper Bernd Leno.
Millegi pärast sai Eesti koondise iluväravast rohkem energiat kodumeeskond. Eestil kadus korraga ära surve vastaste kaitseliinile, keskväli ja enda kaitsemäng. Näiliselt jäi mulje, et vahetused aina süvendasid platsil olnud kriisi ning lõppu sellele ei paistnud.
Asi läks lihtsalt laadaks. Jäime lootma Karl Jakob Heinale ehk meie pesamunale. Hein tassiski korduvalt ja korduvalt, aga kui järjekordne tsenderdus meie karistusalas paanikat külvas, siis polnud ka temal enam mitte midagi teha. Hein pole jätkuvalt Eesti koondises nullimängu teinud, aga seda ei saa talle ette heita. Pigem ikka mängijatele, kes on platsil. Ja kahjuks teised väljakumängijad täna Heina ja Sappineni tasemele ei küündinud.
4. Nüüd ongi kõik
Kaotus tähendab, et Eesti koondisel pole enam võimalik alagrupis viimasest kohast pääseda. Jah, me võime Armeeniaga jõuda samadele punktidele, aga tänu omavahelistele mängudele oleks armeenlased meist ees ehk seega püüdmatus kauguses.
Mis saab edasi? Automaatselt ei tähenda kaotus veel D-divisjoni langemist, sest esmalt ootab ees play-out ehk kõik C-divisjoni nelja alagrupi viimased mängivad omavahel. Eesti on esimene koondis, kes koha play-out'is endale ära broneeris. 1. grupis jääb viimaseks Aserbaidžaan või Küpros, 3. grupis Kosovo või Moldova ja 4. grupis on veel kõik lahtine.
Play-out toimub 2022. aasta märtsikuises koondiseaknas.
Protokoll:
15. novembril kell 16.00 Skopjes Todor Proeski Rahvusareenil
Põhja-Makedoonia - Eesti 2:1 (1:0)
29. Ivan Trickovski, 68. Vlatko Stojanovski - 52. Rauno Sappinen
Hoiatused: 34. Boban Nikolov, 45. Stefan Spirovski, 69. Vlatko Stojanovski, 77. Eljif Elmas - 49. Rauno Sappinen, 82. Georgi Tunjov, 90+5. Karol Mets
Mänguolud: +13, päikesepaisteline ilm, muruväljak heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 0
Peakohtunik: Marius Avram
Abikohtunikud: Valentin Avram, Cristian Orbulet
Neljas kohtunik: Iulian Calin (kõik Rumeenia)
Varus: Martin Bogatinov, Tihomir Kostadinov, Gjoko Zajkov, Vlatko Stojanovski, Ljupcho Dorijev.
Eesti: Karl Jakob Hein, Taijo Teniste, Joonas Tamm, Karol Mets, Artur Pikk, Vladislav Kreida, Mihkel Ainsalu (79. Georgi Tunjov), Sergei Zenjov (62. Frank Liivak), Konstantin Vassiljev (55. Erik Sorga), Vlasi Sinjavski (79. Martin Miller), Rauno Sappinen (62. Henri Anier).
Varus: Marko Meerits, Matvei Igonen, Märten Kuusk, Michael Lilander, Nikita Baranov, Markus Soomets, Georgi Tunjov, Martin Miller, Edgar Tur, Frank Liivak, Henri Anier, Erik Sorga.
Mõneks aasta võiks selle rahaga pildilt kaduda, suunata ressurss jalgpalli arengusse - tuua sisse erinevate liigade juurde füüsise treenerid ja U-14 kuni U-17 vanusegruppide juurde palgata treenerid, kes suudavad taktikalised teadmised kohale viia.
Lisaks võiks kõikidele EJL mängijatele teha ka personaalsed treening-toitumisplaanid ERISesse, rõhudes seal juures füüsise ja taktikaliste teadmiste olulisusele.
Miks U14-U17? Sest Eesti knowhow puudub, kuidas jalgpallur areneb laps-noor-mees - jäetakse noore õpetamine vahele ja LIHTSALT loodetakse, et kokku kuhjatud talendikamad lapsed hakkaks teisi loputama. Kohalike hakkavadki, D-liigat ka ehk.. aga C-s juba loputatakse meid.
