Nädala sees euromängudele valusal moel joone alla tõmbama pidanud FCI Levadia näitas Narvas sisu, saades sealsest Transist jagu 4:1 ja kindlustades Premium liiga tabelis liidrikohta. Mängu saatus otsustati ära avapoolaja mõnekümne minuti sees, kui löödi kolm väravat.

Trans alustas kohtumist teravalt ja Karl Andre Vallner pidi külalised efektse jalatõrjega päästma, kuid palli sai ikkagi esimesena väravasse Levadia. Rasmus Peetson võttis Zakaria Beglarišvili nurgalöögi karistusalas maha, pettis ühe kaitsja ära ja saatis välisküljega teele madala löögi, mis vinditas täpselt võõrustajate väravavahi Maksim Pavlovi haardeulatusest välja ning tagumise posti kõrvale.

Kümmekond minutit hiljem anti karistusalas sama palju vabadust Robert Kirsile ning tulemuski oli sama – pall maandus teistkorda võrgus. Eeltöö tegid seekord Milijan Ilic ja Frank Liivak. Kulus veel kümme minutit ja seekord oli Liivak ise vormistaja rollis – Kirsi kauglöögi tõrjus Pavlov hästi, ent pudistas palli seejärel püüdmise järel lahti ja esimesena oli jaol Liivak.

3:0 eduseis rahustas Levadiat ning jahmatas Transi, mis tähendas, et avapoolaja viimased kümme minutit erilisi sündmusi kaasa ei toonud. Teise poolaja alguses üritas Trans küll ridamisi võimalusi luua, ent üritamiseks see suuresti jäigi ja Vallneril tööd nappis. Levadia rünnakud olid veidi lubavamad, aga neljas värav õnnestus neil ära lüüa alles 78. minutil, kui vahetusest sekkunud Mark Oliver Roosnupu suurepärase eeltöö vormistas 4:0 seisuks Kirss.

Auvärava sai Trans siiski kätte, sest üleminutitel kukutas Ilic karistusalas Martin Käose ja Kristo Tohver määras penalti, mille Aleksandr Zakarljuka mängu viimase löögiga kindlalt realiseeris. Nullimängust viimasel sekundil ilma jäänud Levadia võttis siiski kindla võidu, mis aitas neil tabelis esikohta tsementeerida. Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud:

1. Levadia rünnak hea, kaitse ikka murekoht

Pole kahtlustki, et Levadia ründeliinis on kuhjaga nii kvaliteeti kui ka sügavust. Seekord pingilt sekkunud Roosnupp ja pingile jäänudki Bogdan Vaštšuk oleksid pea igas teises Premium liiga meeskonnas algkoosseisumehed, Beglarišvili korjab enda saldosse järjepidevalt nii väravaid kui ka sööte, Kirss on võib-olla elu parimas vormis ning ääred Liivak ja Ernest Agyiri suudavad igas mängus teravusi luua. Elutervet meeskonnasisest konkurentsi arvestades pole ime, et iga väljakule pääsev mees soovib end tõestada ning selle pealt sünnivad ka väravad.

Samasugune konkurents on tegelikult olemas ka kaitseliini kohtadele, ent seal ei mõju see meestele miskipärast sama virgutavalt, vaid kohati hoopis krampiajavalt. Skoori avanud Peetsoni avapoolaja eksimusi vabandab tõsiasi, et nagu mängu järel selgus, vahetati ta välja haigusevimma tõttu – Levadia leeris ongi mingi batsill liikvel, sest neljapäevases eurokohtumises kannatas samasuguse tervisehäda all kiirelt välja vahetatud Vaštšuk ja peatreeneri Marko Savici sõnul kummitasid mured ka Marko Putincaninit.

Kuid teistel meestel ei tohiks eksimusteks vabandusi olla. Paljutki saab muidugi panna vähese kokkumängu arvele, sest Ilja Antonovi trauma sunnib peatreenereid Savicit ja Vladimir Vassiljevit loomingulistele lahendustele. Avapoolajal mängis paremkaitses Peetson ja teisel Maksim Podholjuzin, kellest kummagi jaoks pole see loomulik positsioon. Kui lisada siia asjaolu, et Maximiliano Uggest ja Milan Mitrovicist koosnenud keskkaitsepaar tegi teisel poolajal koos üleüldse teist ja liigas alles esimest mängu, selgitab see üht-teist.

Samas tehakse väljakul ka individuaalseid vigu, millele selgitusi raskem leida. Trans võinuks parema realiseerimise korral Levadiat mitmel puhul karistada, külaliste õnneks jäi see sündimata. Vanale tõele “rünnak võidab mänge, kaitse tiitleid” toetudes tuleb Levadial tagaliinis asjad kiiremas korras paika saada, et tabelis kätte võideldud edu kaitsta.

Kuid tänu Flora päev varasemale viigile Paidega on see edu nüüd kuuepunktiline, mis tähendab, et isegi juhul, kui Flora võidab kaks varuks olevat kohtumist, saavad nad tõusta Levadiaga vaid ühele pulgale, mitte aga mööda. Ning kuivõrd Flora jätkab eurokohtumistega ja nii mõnigi nende mäng seetõttu veelgi edasi lükkub, on kahes järgmises voorus Kuressaaret ja Tammekat võõrustaval Levadial suurepärane võimalus vahet suuremaks käristada, mis mõjuks neil kahtlemata psühholoogiliselt julgustavalt.

Samuti tõestas Levadia jälle seda, mida on varemgi tänavuse hooaja jooksul näidatud: tagasilöögid neid verest välja ei löö. Üle ühe, maksimaalselt kahe halva esituse järjest endale ei lubata ning nüüd, kus eesmärke koduse tiitli näol vaid üks, on sellele keskendumine ehk ka veidi lihtsam.

2. Trans peab sihiku paika panema

Kuna Euroopas esinevate ja ainult Premium liigaga piirduvate klubide mängukalender on olude sunnil tasakaalust väljas, pidas Trans pärast 4. juulit vaid kaks liigamängu, millest teises pandi 1:0 Viljandi Tulevikku alistades punkt nelja kohtumise pikkuseks veninud kaotusteseeriale. Hea hoog jõudis aga vahepealse kahe nädalaga ilmselt raugeda, sest vahepealne karikamäng Esiliiga B-sse kuuluva Ida-Virumaa Alliance’iga oli hoopis teisest puust kui Premium liiga tipuga madistamine.

Transilgi on vaja kaitses kokkumängu harjutada, sest leedulane Edgaras Žarskis on alles värske mees, Vitali Kalenkovitš on paremkaitsjana jõudnud veel vähe tegutseda ja ka Irie mängukeeld lõi kaardid veidi sassi. Seda arvestades saadi kokkuvõttes isegi üsna kenasti hakkama, küll aga jäädi lootusetult hätta rünnakute lõpetamisega. Vallneri väravani jõudis lõpuks 90 minutiga vaid kaks pealelööki, samas kui Levadia saatis oma kuuest täpsest löögist neli võrku.

Transi kaks järgmist liigamängu näitavad hästi ära, kas neil tuleb keskenduda jälitajate neliku ees kuuenda koha kindlustamisele või on mõtet mõelda ka esiviisikusse kerkimisest. Järgmisena minnakse vastamisi TJK Legioniga, kes edestab neid praegu nelja punktiga, ning seejärel Nõmme Kaljuga, kellest jäädakse maha üheksa punktiga.

3. Mis on lahti Narva väravasuul?

Talvel Narva Transiga liitunud Richard Aland, kelles nähti sel hooajal esikinnast, alustaski vastavas rollis. Kuid viimastes mängudes on Transi postide vahel seisnud hoopis klubi enda kasvandik, mõne nädala eest 18-aastaseks saanud Maksim Pavlov. Noor mees on suures plaanis usaldust õigustanud, sest sünnipäevadebüüdil tulid nii nullimäng kui ka võit ning ka Levadia vastu ei väristanud ta kätt ega jalga.
Samas sündis Levadia kolmas värav just Pavlovi väikese vääratuse järel. Tegu on kahtlemata koolirahaga, mida noor mees peabki maksma ja mille võimalikkusega Transi peatreener Igor Põvin teda usaldades teadlikult riskib. Trans on viimastel aastatel otsinud end puurilukke pealinnast ja näiteks Aleksei Matrossov lahkuski lõpuks klubist, sest ei saanud piisavalt mänguvõimalusi. Ehk on nüüd õige aeg noort oma poissi usaldada?

Kui nii läheb, jätab see aga küsimärgi Alandi kohale. Päev varem mängis ta II liigas Transi duubli eest 90 minutit, Premium liiga kohtumiseks ei pääsenud aga koosseisugi. Transi pingil istus täna hoopis veel üks tulevikulootus, 17-aastane Daniil Dobrovolski. Kas see tähendab, et Artur Kotenkoga ja Marko Meeritsaga kümnesse tabanud Trans on kahe järgmise väravavahiga alt läinud? Sai ju Andreas Vaikla mullu lepingu enneaegse lõpetamiseni viinud trauma ja nüüd on ka Aland vähemalt ajutiselt talle mõeldud rollist kõrvale jäänud.

4. Mängu parim – Robert Kirss

Hooaja algusest saadik on põnevust tekitanud küsimus: kes lõpetab väravaküttide tabeli tipus? Zakaria Beglarišvili on penalteid raudkindlalt võrku lüües jõudnud 14 tabamuseni, Henri Anieril on neid 13 ja Rauno Sappinenil 12. Ent vaikselt on nimetatud kolmiku kannule hiilinud ka Kirss, kellel on koos kahe Narva võrku löödud palliga nüüd kirjas juba 11 väravat.

Eesti kõrgliigas üle kahesaja kohtumise pidanud Kirsil on selle ajaga arvele kogunenud enam kui poolsada väravat, mis igati soliidne number. Ent ühe hooaja lõikes ei olegi ta varem kahekohaliste numbriteni jõudnud, mis tähendab, et juba praegu võib tema vormi nimetada elu parimaks. Samas vaimus jätkates – ja Levadia ründemängu hoogsust arvestades pole põhjust, miks Kirsi hoog ei võiks jätkuda – koguneb talle hooaja lõpuks väravaid juba paarkümmend, mis oleksid kahtlemata Eesti liiga lõikes tippründaja numbrid. Kas sügisel võib tõdeda, et minevikukuulsuste ja anonüümseks jäävate välismaalaste asemel tasunuks Levadial juba varem Eesti meestele panustada?

Protokoll:

1. augustil kell 19.00 Narva Kreenholmi staadionil

JK Narva Trans - Tallinna FCI Levadia  1:4 (0:3)
90+3. pen. Aleksandr Zakarljuka - 15. Rasmus Peetson, 24., 78. Robert Kirss, 35. Frank Liivak

Väravasöödud: 90+3. Martin Käos - 15. Zakaria Beglarišvili, 24. Frank Liivak, 35. Robert Kirss, 78. Mark Oliver Roosnupp
Hoiatused: 58. Nikita Zagrebelnõi - 56. Marko Savic (peatreener), 90+2. Milijan Ilic
Mänguolud: +20, pilves tuuline ilm, muruväljak rahuldavas seisukorras
Pealtvaatajaid: 294
Peakohtunik: Kristo Tohver
Abikohtunikud: Silver Kõiv, Sten Klaasen
Neljas kohtunik: Karl Koppel

Trans: Maksim Pavlov, Vitali Kalenkovitš, Roman Nesterovski, Edgaras Žarskis, Tabrezi Davlatmir, Nikita Mihhailov, Mihhail Belov (70. Eduard Golovljov), Nikita Zagrebelnõi (82. Raivo Saar), Aleksandr Zakarljuka, Arseni Kovaltšuk (72. Martin Käos), Gleb Pevtsov.
Varus: Daniil Dobrovolski, Maksim Tšerezov, Martin Käos, Artjom Škinjov, Raivo Saar, Sergei Kondrattsev, Eduard Golovljov.

Levadia: Karl Andre Vallner, Rasmus Peetson (46. Milan Mitrovic), Maximiliano Ugge, Maksim Podholjuzin, Milijan Ilic, Brent Lepistu, Zakaria Beglarišvili, Marko Putincanin, Frank Liivak (72. Mark Oliver Roosnupp), Ernest Agyiri, Robert Kirss (78. Hannes Anier).
Varus: Artur Kotenko, Milan Mitrovic, Trevor Elhi, Mark Oliver Roosnupp, Bogdan Vaštšuk, Karl Rudolf Õigus, Hannes Anier.

Tabeliseis: