Kuidas traditsioonide hoidmine Bremeni treenerit ametis hoiab (0)

Juuresolev karikatuur, kus Bremeni jalgpalluritena kujutatud rohelistes särkides kaks noort meest õndsal pilgul joogapoosis mediteerivad ning pikki dresse kandev kolmas tegelane nende peale tatti pritsides karjub, ilmus eilses Kickeris.

Nood tegelased seal peavad maha järgneva vestluse. Vasakpoolne mees: "Vaadake treener, see on meie uus väravalöömise treening." Talle sekundeerib teine: "Just nii nagu Erling Haaland seda teeb!" Mispeale treener karjub: "Aga tema teeb seda alles pärast väravalöömist!"

Too lõbus kompositsioon pole toimetusel õhust võetud, vastates sedasi briti filosoofi Paul Grice'i sõnastatud kahele koomikareeglile: 1) informatsioon peab vastama ootustele, 2) informatsioon peab selle edastaja arvates vastama tõele. Kuidas Kickeri naljapilt nendele nõudmistele vastab, seda kohe ka selgitame.

Alustama peaks profispordile kõige olulisemast – ühe võistkonna sportlikust vormist võrrelduna konkurentide omaga. Statistika on Bremeni suhtes ühemõtteline ja halastamatu. Tabelis ollakse eelviimasel kohal, viimasest kümnest mängust on kaotatud üheksa, sealhulgas ka otsestele konkurentidele nagu Paderborn, Mainz ja Augsburg.

REKLAAM

Nüüd peaks küsima, kuidas klubi ning avalikkus sellistes olukordades tavaliselt käitub? Loomulikult hakatakse otsima vigu ning, meedias kiiremini kui klubis, jõutakse reeglina ideeni peatreeneri väljavahetamisest.

Eelmise aasta 2. novembril, kui hooajast oli peetud üheksa mängu, hindas Bild kõigi Bundesliga treenerite võimalust järgmise kaotuse järel vallandatud saada. Taolise tabeli koostamist innustas fakt, et eelneva kahekümne aasta jooksul polnud ette tulnud olukorda, kus kümnenda mänguvooru eel polnud ametist vabastatud veel ainsatki treenerit. Küllap muutus meedia juba kärsituks. Nagu öeldud, meedia jõuab mõtteni treeneri vallandamisest üldjuhul kiiremini, kui otseselt asjaga seotud peategelane ehk klubi ise.

Toda Bildi koostatud tabelit juhtis maksimaalse kümne punktiga Kölni peatreener Achim Beierlorzer, kes täpselt nädal hiljem ka klubist lahkuma pidi, kuid kes juba üheksa päeva hiljem Mainzi juhendama asus.

Tänaseks on tollesse nimekirja kuulunud treeneritest ameti pidanud loovutama veel Niko Kovac (Müncheni Bayern, toonane vallandamise koefitsient 7), Ante Covic (Berliini Hertha, 5), Sandro Schwarz (Mainz, 1) ja Friedhelm Funkel (Düsseldorfi Fortuna, 1). Joonealusena saagu märgitud, et lisaks neile on hooaja käigus omal soovil lahkunud ka Herthas Covicit asendanud Jürgen Klinsmann.

Eks näita Schwarzi ja Funkeli vallandamiskoefitsient juba iseenesest, kuivõrd meelevaldselt taolised tabelid moodustatud on, kuid antud juhul pole oluline hinnata Bildi toimetuse võimet tulevikku ennustada, vaid osutada, kuivõrd iseenesest mõistetavana treenerite vallandamine tippjalgpalli juurde mitte pelgalt ei kuulu, vaid on lausa kohustatud sinna kuuluma.

Tolle tabeli sisu juurde tagasi tulles tuleb ka märkida, et üheksa treeneri võimalust järgmise kaotuse järel vallandatud saada hindas Bild nulliga ning nende hulka kuulus ka Bremeni treener Florian Kohfeldt. Tol hetkel asus Bremen 10 punktiga 12. kohal ning Kohfeldti kommenteerides öeldi: "Hoolimata viimases neljas mängus saadud viikidest on tal klubis kindel positsioon. Pikendas suvel lepingut 2023. aastani."

Täna, 14 mängu hiljem on Bremenil tabelis 17 punkti ehk teisisõnu öeldes on iga kahe mänguga teenitud üks punkt. Seda on klubi kohta, kes hooaja eel seadis eesmärgiks Euroopasse jõudmise, ilmselgelt vähe ning kui lähtuda profijalgpalli tavaloogikast, nagu märkis nädalapäevad tagasi Bildiga koostööd alustanud nimekas ajakirjanik Marcel Reif uues taskuhäälingus "Reif ist live", oleks Kohfeldt juba kuu aega tagasi pidanud vallandatud saama. Kohfeldt püsib aga ametis ning sellega harjumist võib viimastel nädalatel meedias sageli kohata.

Alustada võikski Reifist, kes oma esimeses saates eelmise nädala esmaspäeval teema üle arutledes sissejuhatuseks häbenemata ütles, et avalikkus on omajagu kohkunud, et Kohfeld ikka veel ametis püsib. Mõned nopped järgnevalt.

Reif ütles: "Kohfeldti ametis jätkamine on tegelikult seksikas, Bremen käitub hoopis teistmoodi, kui seda tavaliselt tehakse, Bremen on jäänud rahulikuks. Kuid ei saa mööda vaadata, et klubi on sportlikkus plaanis vabalangemises ning sellele puuduvad sisukad selgitused. Klubi võib küll praeguse hoiakuga teenida sümpaatiapunkte, kuid neid punkte on vaja hoopis tabelisse. Aga loomulikult ei saa öelda, et treeneri vabastamine kõik probleemid kohe lahendaks."

Nagu öeldud, on Reifi mõtted toodud siin kokkusurutuna, kuid see ei moonuta tema mõtetest õhkuvat nõutust, isegi teatavat segadust. Reeglina väga selge jutu ja arvamusega 70-aastane mees ei oska või ei julge võtta kindlat seisukohta, sest kuigi ühelt poolt kõneleb temas kriitiline spordiajakirjanik, kes reeglina esindab lihtsaid ja traditsioonilisi lahendusi, näeb ta ka ise, et sel korral polegi neid nii lihtne välja pakkuda – lihtsad lahendused, lihtsad ravimeetodid ei taha Bremeni DNA-ga sobituda.

Eelmisel esmaspäeval püüdis Bremeni käitumist selgitada Bildi ajakirjanik Markus Balczuweit, kes tegi seda omajagu dramaatilisel moel, millist lähenemist võiks õigustada tema Bremeni fänniks olemise taustaga. Oma arvamusloos "Fenomen Kohfeldt" sõnastab ta juhtmõtte, öeldes, et traditsioonidest kinni hoidmine, mille üheks osaks on ka treenerite usaldamine, on klubile ja tema fännidele samaaegselt nii needuseks kui õnnistuseks.

Nüüd siis püütakse 2006. aastast Bremenis erinevates vanuseastmetes treeneritööd teinud Kohfeldt paigutada samasse ritta, kuhu kuuluvad klubi legendaarsed treenerid nagu Otto Rehhagel (treener 1981-1995) ja Thomas Schaaf (1999-2013). Soovi 37-aastasest Kohfeldtist kui noorest ja võimekast treenerist kinni hoida suurendab ka fakt, et pärast Schaafi lahkumist on sobiva ja potentsiaalselt pikaajalise treener leidmine omajagu aega võtnud (viis hooaega, kolm treenerit), nii, nagu ka Rehhageli lahkumise järel mõneaastast hoovõttu vajati (neli hooaega, neli treenerit).

Igal juhul on kõik klubist lähtuvad signaalid viimaste nädalate jooksul andnud selgelt märku, et Kohfeldtist ei loobuta ka Bundesligast väljalangemise korral ning näib ka, et jalgpalliavalikus hakkab selle mõttega tasapisi harjuma. Eks sellest kõnele näiteks ka tänane Bremeni piirkonna Bild, kes küsib, kas klubi tõesti koos Kohfeldtiga esiliigasse läheb. Pangem tähele: artiklis ei küsita, kas treener juba praegu vallandada tuleks!

Aga isegi juhul, kui Bremen tõesti esiliigasse peab pudenema, asub taoline reaalsus umbes kolme kuu kaugusel, mis aga tuleb meedial võimalikult atraktiivse materjaliga täita ning nüüd, kui meedia uutmoodi olukorraga kohanduma hakkab, tasub mõnele reaktsioonile juba suuremat tähelepanuväärne osutada.

Minule kätte sattunud materjalidest on seni põnevaim olnud Bremeni piirkonna laupäevane Bild, mis enne kohtumist Dortmundiga oli sisuldasa loobunud mõttest, et Bremen selle mängu sportlike võtetega võita suudaks ning oli leheveerud täitnud materjaliga, mis sportlikest meetoditest loobunud oli. Viidata tasub kahele artiklile.

Neist esimeses klopsis toimetus pildi ja sõna koostööst kokku võimaliku eduvalemi, mille komponentide jälgimine esimese hooga pea täitsa sassi võib ajada, kuid mis väärib tähelepanu juba ainuüksi seetõttu, et toimetus oma vaimupingutuse ka avaldada võttis. Niisiis proovime teemale läheneda võimalikult rahulikult.

Esiteks, valemi tähtsaima komponendi leiame uudisloo vasakust ülanurgast, kus Dortmundi ründaja Erling Haaland joogaasendis mediteerimist etendab, millist vaatepilti noor norralane eelmise nädala UEFA Meistrite Liiga mängul pakkus. Võime toda pilti tõlgendada kui kinnitust keha ja vaimu koostöö tulemusel rohelisel murul kehastunud meistriteosest. Aga kahtlemata võib seda tõlgendada veelgi uhkemini.

Hoopis tähelepanuväärsem on aga, et Bildi Bremeni toimetus tolle Haalandi joogaetteaste oma võistkonnaga siduda suutis. Võib arvata, et kellelegi toimetusest meenus, et Berliini Herthast laenul oleva ründaja Davie Selke kihlatu Evelyn joogat harrastab ning too sähvatus väljendus tulemuses, mis kõrval oleval pildil näha. Evelyn joogamatil ja ka Selke ise (Hertha särgis muuseas) sobivalt kõverates poosides avaldatuna, püütakse lugejat veenda, et Bremeni ründajale kah nood Haalandi trikid teada. Kuigi suur on kahtlus, et Selke fragment on välja lõigatud fotolt, kus ta tõenäoliselt hoopis väljakul trenni teeb, täiesti võimalik, et kükke.

Fotosid toetavas tekstis tsiteeritakse Selket, kes väidab mediteerimisega olevat tegelenud juba aastaid, kuid kuidas see kõik eduks jalgpallimurul peaks pöörduma, sellele jätab toimetus vastamata. Kaks päeva hiljem ei saanud Kicker jagu kiusatusest, tuletades meelde, et Haaland siiski alles pärast väravalöömist mediteeris.

Sealsamas joogaloo kõrval andis Bildi toimetus ruumi veel teiselegi ühisele vaimupingutusele. Nimelt laseb seal väljaande reporter Roman Unger kaardimoor Martina Rosenkranzil Bremeni sportlikele väljavaadetele kaarte laduda. Siin on tulemused. Kaardid ütlesid, et 98 protsendise tõenäosusega kukub Bremen esiliigasse ning Kohfeldt vallandatakse. Neljakümneaastase kaardiladumise kogemusega daam teab ka öelda, et Kohfeldt pole meeskonna kehvas vormis süüdi, kuid ei pääse vallandamisest. Pilt peaks selge olema.

Tunnistame, et on üsna kerge ja ahvatlev nonde tööde üle ilkuma jäädagi, kuid sel juhul tuleks ka küsida, kas meediat tõesti ideede puudus kimbutab või on tegemist koguni allaandmisega, käega löömisega. On ju mõistetav, et ühe klubi kriisist automaatselt tekkiv arutlusruum nõuab enda täitmist, kuid kuna selle täitmiseks, nagu nägime, on välja pakutud ebatraditsioonilisi lahendusi, siis võiks ju mõelda, mis küll sellise lähenemise tinginud on.

Saksakeelne jalgpallimeedia võib oma vaenlase suhtes, isegi juhul, kui see kõigile arusaadavalt väljamõeldud on, järjekindlalt halastamatu olla, mida aga praegune episood kuidagi ei reeda.

Meenutagem nüüd, kuidas Reif ütles, et tavapärastel juhtudel oleks sellises situatsioonis treener juba nädalaid tagasi vallandatud ning selline käitumine klubi juhtide poolt sisaldab reeglina mitmeid eesmärke. Avalikkusele esitletakse seda pühendunud tööna, klubile parimate lahenduste otsimisena, kuid eitada ei saa ka fakti, et treeneri väljavahetamisega vähendatakse automaatselt ka avalikkuse tähelepanu. Täiesti võimalik, et nii suudetakse suurendada töörahu, kuid samavõrra hajutavad jalgpallijuhid sedasi pingeid ka iseendalt.

Võiksime koguni öelda, et treeneri väljavahetamisega saab rahuldada üldsuse harjumuspäraseid ootusi, selles aktis väljendub põgenemine reaalsusesse. Kuid reaalsus, nagu kuuekümnendatel hipid kuulutasid, on neile, kes ei suuda taluda unistust.

Bremen aga pole taolist põgenemisteed ette võtnud, sest nagu Reif ütles, on Bremen jäänud rahulikuks. Ja rahulikuks on jäänud ka avalik arvamus. Bremenit ei suruta reaalsusesse, neil lubatakse unistada.

Saksa jalgpalliajakirjandus ei ole rumal ega fantaasiavaene, mistõttu süveneb kahtlus, kas kirjeldatud pildi- ja sõnamängud endas mitte Kohfeldti kaitsmise positsioone ei sisalda, mis aga omakorda veelgi laiemat, kuigi avalikult defineerimata ülesannat täidab.

Julgen arvata, et sellisena peab see kaitsma profijalgpalli jõudude eest, mis Saksamaal tänasel päeval kõige enam reaalsust kujundama pretendeerib ehk intensiivse kommertsialiseerimise ja traditsioone lõhkuva globaliseerumise eest. Ma ei saa küll kuidagi ümberlükkamatult kinnitada, kuid ometi jääb kahtlus, et Bremenile rahu andmine on peaaegu et programmiline. Kohfeldti kaudu saab sõnastada ühise Ürituse, millega samastuda.

Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Kommentaari lisamiseks palun logi sisse või sisesta nimi ja kontrolltest.
FINAAL
Maailmameistrid! Noor Prantsusmaa parandas kahe aasta taguse vea
RISTNURK
KATARI PÄEVIKUD

Soccernet.ee Kataris!

Interaktiivne blogi ja vahetud muljed Eesti koondise reisilt Katari, kus kolme aasta pärast koguneb maailma jalgpalli koorekiht.

https://www.zone.ee/
MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK