Õhtuleht uuris, kuidas naised võistkonnaaladel meeste treenimisega hakkama saaks ja sõna said nii FC Flora naiskonna peatreener Aleksandra Ševoldajeva kui FCI Levadia paremkaitsja Markus Jürgenson.

Spordist ei ole eriti palju näiteid tuua, kus naised meeskondi peatreenerina juhendanud. Kõige kõrgema lennuga on vast prantslanna Corinne Diarce, kes töötanud aastaid Prantsusmaa esiliigas.

"Naised on sageli emotsionaalsemad. Aga treenerite puhul ei tohiks see olla pimestav ja reaalsustaju võttev. Tähtis on emotsionaalne intelligentsus, sest juhitud emotsionaalsus tuleb nii spordile kui ka inimesele laiemalt kasuks," sõnas Aleksandra Ševoldajeva, kes arvas, et saaks ise näiteks poolprofessionaalse meeskonna juhendamisega hakkama küll.

Jürgensonilt küsiti, mis tundeid tekitaks, kui uueks peatreeneriks oleks naine. "Kindlasti oleks see üllatav, sest maailma jalgpallist mulle sellist olukorda praegu ei meenu. Aga kui teoreetiline peatreener oleks oma ala spetsialist, ennast treenerina sellel tasemel tõestanud, piisavalt kehtestamisvõimeline ning mõistaks 25 maskuliinse ja egodega mehe mõttemaailma, siis pole vahet, kas ta on naine, mees või keegi kolmas. Küsimus pole soos," vastas ta.