Kuumas juunis ja juulis mängiti Premium liigas jalgpalli viie vooru jagu, lisaks õiendati ära ports vanu arveid. Sellele lisaks toimetasid kolm klubi ka Euroopas, kuid kuidas mõjutas see hoogu kodumaal? Soccernet.ee kuu sümboolne koosseis selgitab tõe.

Kõige paremat minekut näitas Tallinna FC Flora, kes tunnistas ainult võite ning jätkab Premium liiga tabeli tipus. Seetõttu mahub sümboolsesse koosseisu koguni viis florakat. Lisaks jätsid oma jälje maha kaks FC Kuressaare ning Tallinna FCI Levadia meest, ründejõudu andsid juurde Nõmme Kalju FC ja JK Tallinna Kalev.

Just kolmeses kaitseliinis pakuvad enim kindlust Flora mehed, kes lubasid endale sel korral lüüa vaid kolm väravat. Keskväljal aitavad sööte jagada Levadia peamised niiditõmbajad, äärtel toimetab nooruslik uljus. 

Ehk pisut üllatuslikult on Kuressaare esindatud koguni kahe mehega, kuid seda siiski asja eest. Saarlased olid tegusad mõlemal rindel ning seega on üks pallur turvamas kaitses, teine loomas teravust ees. Väravate skoorimise rõõm on jäetud pigem tuttavatele meestele. Toimetusesisese hääletuse tulemusel sündis üsnagi ründav koosseis, mis mängib 3-5-2 asetuses.

Soccernet.ee juuni- ja juulikuu sümboolne koosseis:

Karl-Romet Nõmm (Flora) - Flora pidas juunis ja juulis kokku kuus matši ning kõigil kordadel oli just Nõmm postide vahel. Kuigi Kuressaare ja Pärnu Vaprus suutsid pisut üllatada, siis neli nullimängu aitasid Floral kindlustada oma kohta Premium liiga tabeli tipus. Sealjuures oli Nõmme jaoks tegemist kahtlemata proovilepaneva perioodiga: kui kiirelt kaob meelest Soome eurokrahh? Premium liigas on tänavu tõusnud selgelt liiga üheks tugevaimaks väravavahiks.

Marco Lukka (Flora) - Joonas Tammelt teatepulga üle võtnud Lukkal polnud tegelikkuses juba tuttavate putsade täitmisega erilisi raskusi. Muidu peamiselt Ken Kallastega võidelnud Lukka oli tagasi keskkaitses ning teenis mänguaega kuuest kohtumisest viies. Kuigi ärevamaid hetki tuli teinekord ette, siis Lukka aitas omadel asjad suuresti korras hoida ning saada kirja vaid võidud. Teda iseloomustas erakordne rahulikkus ja järjepidev õigete otsuste tegemine.

Märten Pajunurm (Kuressaare) - Pole kuidagi võimalik mööda vaadata sellest, millist mängu on Kuressaare viimastel aegadel näitama hakanud. Suurimaks lõviteoks 1:1 viik Levadiaga, viimati prooviti punkte varastada ka Floralt. Saarlaste niite tõmbab altpoolt just Pajunurm, kes oskab end ikka ja jälle õigetesse kohtadesse ette sättida, olles liiga parimaid vaheltlõikaid. Lisaks tõi tema tabamus vajaliku võidu Legioni üle ning rünnakul panustas ta ka ohtlike pealelöökide ja püstsöötudega.

Ken Kallaste (Flora) - Kõikides kohtumistes algkoosseisu kuulunud Kallaste aitas omasid ka rünnakul, saades kirja kaks tabamust. Pisut sarnaselt Nõmmele oli ka Kallastel peale Seinäjokiga peetud teist euromängu väike peeglisse vaatamise koht. Tundub, et selle pildiga jäi Flora vasakkaitsja rahule, sest koduliigas näitas ta kohe kindlat minekut. Oma nõudlikkusega seab alati ka kaaslastele kõrged standardid.

Daniil Kuraksin (Flora) - Tõenäoliselt Flora üks väledamaid mehi, kes on valmis pahandust tekitama igale mängijale. Enamasti kollitab ta äärekaitsjaid, kuid kõige suuremas hädas on ikka väravavahid. Seda juhtus sel korral neljas mängus, olulisim oli vast tabamus Legioni võrku, mis tõi Florale 1:0 võidu.

Mark Oliver Roosnupp (Levadia) - Nagu ikka, siis suvel õitseb pea kõik, ka Roosnupp. Ka eurotandril askeldanud Levadia pidas sel perioodil viis kohtumist, millest võidukalt lõppesid neli. Roosnupp oli sealjuures üks särtsakamaid mehi, saades kirja kolm väravat ning sama palju resultatiivseid sööte. Oma mitmekülgsusega lisas Levadia mängu olulist paindlikkust.

Zakaria Beglarišvili (Levadia) - Beglarišvili oli Levadia kindla perioodi peaarhitekt, mängides rolli kokku kaheksas tabamuses 14-st. Ja asi polnud vaid resultatiivsuses, aga ka selles, millist kvaliteeti keskväljameister jätkuvalt näitab. Meeldetuletuseks on soovituslik üle vaadata näiteks tabamused Kuressaare ja Tammeka võrku.

Sander Laht (Kuressaare) - Laht aitas Kuressaare viikingilaeva vedada eestpoolt. Panna pall Paide võrku? Saab. Levadiale ka? Muidugi saab! Ja tänu sellistele koerustükkidele ongi Kuressaare hetkel Premium liiga viiendal pulgal. Lahe arvele kogunes juunis ja juulis neli täismängu ja kaks mainitud üliolulist tabamust, mis tõid saarlastele viigipunktid. Ründepanuse kõrval on Laht järgmise sammu astunud ka oma kaitsetöös, mis oli varasemast võrreldes innukam ja põhjalikum. Aga Kuressaares vist teisiti ei saagi.

Ioan Jakovlev (Kalev) - Jakovlev on Stiven Raideri kannul Kalevi kõige töökam mees ning ka soojadel suvekuudel rassis noor äär mehemoodi. Vaid ühes mängus loetud minutid enne lõpuvilet välja vahetatud Jakovlev ei löönud küll ühtegi väravat, kuid see-eest aitas hoolega kaasa. Näiteks neli väravasöötu 5:2 võidumängus Narva Transi üle - muidugi Jakovlevi jalatöö. Lisaks resultatiivne sööt ka juunikuust. Väle ja osava triblajana oli ta ka tippklubide kaitsjate jaoks tõeline peavalu.

Sergei Zenjov (Flora) - Zenjov on Flora ründemängu üks kogenumaid lülisid, kellelt tuleb väravaid ja sööte ikka ja jälle. Eriti vajalik oli tema resultatiivsus 2:0 võidumängus Nõmme Kalju vastu, omasid aitas ta pinnal hoida ka südika Kuressaarega mängides. Zenjovi arvele kogunes viie kohtumisega kolm väravat ja kolme värava eeltöö.

Alex Matthias Tamm (Kalju) - Kalju noor ründeäss on jätkuvalt heas hoos, püsides kindlalt ka Premium liiga parimate väravaküttide tabeli esirinnas. Tamm tegi skoori kolmes järjestikuses kohtumises, kui Kalju alistas Kalevi ja Kuressaare ning mängis Transiga 1:1 viiki. Kokku sahisesid väravavõrgud viiel korral, sööte kogunes üks.

Sümboolse koosseisu valimisel ei ole Soccernet.ee toimetus liialt kinni kindlates positsioonides ega formatsioonides - meeskonna asetus võib igakuiselt muutuda, samuti ei ole iga mängija tingimata liinisiseselt asetatud positsioonile, kus ta möödunud kuul liigas mängis.