Suur intervjuu | Karol Mets: kõik klapib hästi, Rootsi kõrgliiga sobib mulle! (0)

Stockholmi AIK keskkaitsja Karol Mets. Foto: AIK Twitter

Karol Mets on Rootsi kõrgliiga ja sealse tippklubi Stockholmi AIK ukse hoogsalt lahti prõmminud ja ukseava oma säraga täitnud. Kuidas muudmoodi saaks kirjeldada olukorda, kus värskelt klubisse saabunud keskkaitsja on tõusnud kindlaks põhimeheks ja meeskonna esitused üha paranevad?

Talvel oli Mets omadega tupikus, sest 2017. aasta keskpaigast koduklubiks olnud NAC Breda vireles Hollandi kõrgliiga lõpus ning peatreeneriga sassi läinud suhted tähendasid, et Mets ei pälvinud enam mänguaega. Avanenud võimalus liituda AIK-ga oli Eesti koondislase jaoks ühtaegu oodatud ja vajalik variant, mis on osutunud täistabamuseks.

Täna õhtul võõrustab AIK Allsvenskani 10. voorus Falkenbergi ning kui ei juhtu midagi ootamatut, sammub platsile ka Mets, sest eelmised üheksa kohtumist on ta kõik algusest lõpuni kaasa teinud.

Karol, Rootsi kõrgliigas teenis AIK esimesest neljast mängust ühe võidu ja viis punkti, eelmisest viiest mängust aga neli võitu ja 12 punkti, sealhulgas oli kolmapäevane võit Helsingborgi üle teie jaoks kolmas järjestikune. Mis on paranenud tulemuste põhjus?
Hooaja alguses ei leidnud me head rütmi ega saanud oma mängu käima. Võitsime küll mänge ja tegime võõrsil tugeva viigi, aga täit rahulolu meeskond neist tulemustest ei tundnud, sest tulemused ei tulnud loomulikult, vaid pingutades.

REKLAAM

Isegi pärast võidetud mängu fännide ees võiduhüüet tehes polnud emotsioon see õige, sest tulemus oli tulnud koleda mängupildiga. Seega hooaja alguse võtsime mänge ära jõuga, aga eelmise nädala derbivõit Djurgardeni andis palju juurde ning kolmapäeval Helsingborgi vastu mängisime juba väga hästi. Siit on hea edasi minna.

Meeskonnas on palju kõrgetasemelisi mängijaid ja peatreener proovis mehi siia-sinna sobitada, mille tulemusel mängis mõni mitte oma eelistatud positsioonil. Nüüd on aga kõik paigas, kooslus hea ja asjad toimivad.

Millised on esimesed muljed Rootsi liigast. Mis torkab silma, kui võrrelda seda Hollandi või Norra meistriliigadega?
Eks Holland oli üldises plaanis ikka tehniline ja ründavam liiga. Rootsis minnakse mängudele ka kaitsest lähtuva plaaniga. Standardolukordadel on väga suur roll ja neile pööratakse palju tähelepanu. Üldiselt võib öelda, et jalgpall Allsvenskanis on füüsilisem kui Eredivisies.

Hollandis näeb rohkem palliga mängu ning ründavad äärepoolkaitsjad olid sellised teravamad ja väledamad tüübid. Rootsis visatakse palju pikka auti ning lüüakse ka suurele ründajale pikka palli, millele järgneb väga kõva võitlus teisele pallile. Mulle füüsiline jalgpall sobib, sest mulle meeldib duellis olla. Mitte, et ma kõiki duelle võidaksin, aga need meeldivad mulle.

Mille poolest erineb AIK treeningprotsess sinu eelmiste koduklubide omast?
Bredas ei treeninud me nagu jalgpallurid, vaid mingiks muuks spordialaks. Selle pealt on meeldiv tulla heasse keskkonda, kus trennid on normaalse pikkuse ja intensiivsusega, sest olen mängudeks värske ja kenasti taastunud.

Bredas olid trennid terve meeskonna jaoks kurnavad. Kummaline, aga päev enne mängu kaks tundi treenida polnud peatreeneri (Mitchell van der Gaag, kes lahkus ametist omal soovil paar nädalat pärast Metsa siirdumist AIK-sse; Breda jäi tänavu Eredivisies viimaseks ja langes esiliigasse  – O. J.) jaoks mingi probleem.

Mängu-eelses trennis tegime joonejooksu ja väikeseid neli vs neli või viis vs viis intensiivseid mänge. Tulemustest oli näha, et kasuks see režiim meeskonnale ei tulnud. Olgu öeldud, et Breda eelmise peatreeneri Stijn Vreveni käe all oli kõik hästi.

AIK peatreeneril on mängijatest parem arusaam ning pöörame taktikale olulist tähelepanu. Kõik, mis puudutab meditsiini ja taastumist, on AIK-s samal tasemel, mis Hollandis. Kõik, mis vaja, on olemas. Ja kvaliteetne, sest AIK on suur klubi.

Millist formatsiooni AIK kasutab ja milline on su täpne roll?
Kaks mängu proovisime neljase kaitseliiniga, saime võidu ja kaotuse. Seejärel läksime viiemehelise kaitseliini juurde tagasi, kus mina olen kolmese keskkaitseüksuse vasakpoolseim mees. Minu jaoks on väga oluline, et saan just seda positsiooni mängida! Üks põhjustest, miks AIK-sse tulin, oli just võimalus sellel kohal mängida ja end näidata. Mulle meeldib palliga tõusta, otsida võimalusi diagonaalpallideks või söötu keskväljale.

Kuivõrd palju vabadust sul ja teistel meestel ründetegevusel on?
Üpris palju. Enamik aega kulub kaitse lihvimisele, aga rünnaku osas kohustusi ülearu palju pole. Mängijad liiguvad küllalt palju, mis tekitab vastasele peavalu. Näiteks täiesti tavaline, et meie vasakkaitsja liigub keskpoolkaitsesse, et tekitada mingis tsoonis ülekaal ja jätta teine samas vabaks.

Süsteem toimib. Kui kolmapäeval Helsingborgi alistasime, tulime vaheajal riietusruumi 2:1 eduseisus, aga kõigil oli sees tohutult hea tunne ja ütlesime teineteisele, et vastasel pole teisel poolajal mingit variantigi! Mängisime vastase palliga täielikult üle ja see pakkus väga suurt rahulolu. Saime lisaks heale võidule ka hea emotsiooni!

Ei taha ära sõnuda, aga liigume praegu selgelt ülesmäge. Mõistame väljakul teineteist üha paremini ja kõik mehed tegutsevad õigetel positsioonidel. Ning meeskonna sisekliima on väga hea. Paar kogenumat mängijat, eelkõige kapten Henok Goitom, oskavad rasketes olukordades alati midagi õiget öelda ning tabavad ära hetke, millal on meeskonna lähedasemaks muutmiseks mingi trenniväline ühisüritus korraldada. Mängijad käivad AIK-s päris sageli ka vabal päeval koos söömas või juttu ajamas. Oleme omavahel tihedamini seotud ja see tuleb kasuks ka platsil.

Eesti koondisesse tõusis Karol Mets 2014. aasta alguses ning on seejärel olnud asendamatumaid mängijaid. Foto: Brit Maria Tael

AIK on Allsvenskanis domineeriv meeskond, Breda seda polnud, Stavangeri Viking pigem samuti mitte. Seega oled olukorras, kus sa pärast FC Florast lahkumist pole olnud. Milliseid väljakutseid AIK staatus sulle personaalselt esitab?
Olen natuurilt mängija, kes on palliga tugevam. Teisel Bredas veedetud hooajal oli meeskond väljakul pideva surve all ja ma ei saanudki palli ega oma tugevusi näidata, sest olen ju söötev mängija. Esimesel Hollandi-hooajal saime liigas küll kõigest 14. koha, aga olime mänguliselt head. Teisel enam mitte, mis tähendas, et ma ei saanud oma potentsiaali realiseerida. Vajasin muutust.

AIK-s tunnen praegu, et sobin hästi oma positsioonile ja rolli. Kõik klapib väga hästi. Ma ei otsi kogu aeg kõige lihtsamaid sööte, vaid riskin ja teen ka vigu. Luba riskimiseks on olemas, aga hetki tuleb osata valida. Viimases mängus eksisin 90+2. minutil diagonaaliga ning siis mainiti pingilt kõva häälega, et sellisel hetkel polnud vaja sellist söötu anda. Õppimist jagub, tuleb kahe jalaga maa peale jääda.

AIK on valitsev Rootsi meister. On see vastaste hoiakust väljakul kuidagi tunda kah?
Kõik tahavad meile täiega ära panna! Pusitakse ikka väga kõvasti. Eriti meie koduväljakul, kus vastasel pole midagi kaotada ja tullakse kõvasti panema. Eestis kõrgliigas ju tead, et lõpuks lööd ikkagi väiksematele klubidele selle värava ära. Aga siin võib juhtuda, et see niinimetatud väike saavutab edu ja hoiab seda 70.-80. minutini ning surve muudkui kasvab.

Stockholmi derbit peetakse Põhjamaade kõige tulisemaks, suuremaks ja põhimõttelisemaks. Räägi palju natuke 12. mai mängust Djurgardeniga, mille te 2:0 võitsite. Mis kohtumisele eelnes ja järgnes?
Kui nädal algas, siis tehti meeskonna uutele välismaalastele ühemõtteliselt selgeks, et see on Rootsi kõige suurem mäng. Treener rõhutas enne igat trenni, et proovige saada nii hea emotsioon kui võimalik ja teha kõike erilise tähelepanuga, et see kanduks nädala lõppu edasi. Muidugi on säärane käitumine ja mõtlemine alati tähtsad, aga tol nädalal eriti.

Kui palju tribüünidel toimunud möll sinuni jõudis?
Ega mängu ajal ikka tribüünile väga näe, muretsen muude asjade pärast. Aga derbis läksin Djurgardeni publikuga raksu ja nautisin seda emotsiooni pealt täiega!

Olukord oli selline, et nende mängija oli vigastusega maas. Meie mees lõi palli auti, aga paar sekundit hiljem jooksis üks Djugardeni mängija mulle küünarnukiga selga. Ebaviisakas värk ja läksin talle seda ütlema. Meie diskussioon tekkis aga täpselt Djugardeni ultrade ees. Publik pakkus muidugi talle tuge ja iga mu järgnenud pallipuude sai suure vilekoori. Käib jalgpalli juurde.

On derbirivaliteeti kuidagi linnapildis näha või tunda?
Kui olin äsja Stockholmi saabunud, käisin juuksuris Söderhalmi linnaosas, mis on Hammarby kants. Järgmise päeva trennis uuris läbi ja lõhki AIK hingega füsioterapeut, et kus juuksuris käisin. Vastuse peale kostis ta: oot-oot, see pole ju meie linnaosa. Minu jaoks oli see uus kogemus ja ei oska öelda, kui palju seal nalja või tõtt oli. Igatahes praegu olen juuksuri osas leidnud teise lahenduse. Aga mingeid keelutsoone ei ole, kui soovin Djurgardeni linnaossa Östermalmi näiteks sööma minna, siis probleemi pole.

Millised on meeskonnale seatud eesmärgid? Rootsi liigas, eeldan, tiitli kaitsmine. Aga mängite ju ka Meistrite liigat, mille alagrupiturniirile on AIK jõudnud oma ajaloos vaid korra, 1999. aasta sügisel. Euroopa liigas on AIK viis hooaega järjest eelringidesse toppama jäänud.
Meistrite liigat pole meeskonnas seni arutanud ja ausalt öeldes ei mõtle veel selle peale. Võib-olla räägiti mingid asjad hooaja-eelsetes treeninglaagrites sirgeks, aga praegu pole ma kuulnud, mille peale Euroopas läheme. Rootsis tahame muidugi tiitlit kaitsta.

Kui tähtis oli AIK-ga liitumisel sinu jaoks võimalus mängida Meistrite liiga eelringe?
See on väga atraktiivne võimalus. Muidugi on alagrupiturniirile jõudmine väga keeruline, aga kunagi ei tea, mis vastased vastu satuvad. Kindlasti mõjutas eurosarjas osalemine minu otsust ja andis veelgi suurema tõuke just AIK-sse tulla. Jalgpalluri jaoks on Meistrite liiga eelring järjekordne võimalus ja väga huvitav väljakutse.

Lõpetuseks paar sõna Stockholmi elu-olu kohta. Mis on esmased muljed Rootsi pealinnast?
Elan Solna linnaosas, mis on hästi rahulik. Hollandis elasin keset vanalinna, kus käis kogu aeg paras möll ja valitses müra. Seega hea vaheldus. Ning klubi hoolitseb suurepäraselt selle eest, et ma ei peaks end olmemuredega vaevama. Teisel päeval sain korteri ja neljandal-viiendal auto. Kõigi lihtsamate asjade eest, mis võiksid pead vaevata, on hoolitsetud.

Ning Stockholm on ilus ja põnev. Vaba päeva ma enamasti kodus ei veeda, vaid kipun ikka linna uudistama. Ning kui on ühe trenniga päev, siis olen kella kahest vaba. Aega on ja tegevusi leiab. Avastan enda jaoks Stockholmi.

* * *

Karol Metsa nimekaim meeskonnakaaslane on Rootsi koondist üle 100 korra esindanud Sebastian Larsson. Foto: Sebastian Larssoni Instagram

Larssoni vägev kvaliteet ja norralaste mälestused Piirojast

Karol Metsa kõige tuntum klubikaaslane Stockholmi AIK-s on Sebastian Larsson, kes kuulus 2004-2018 Inglismaa tippklubide (Arsenal, Birmingham City, Sunderland, Hull City) ridadesse ning oli põhikoosseisuliige, kui Rootsi koondis jõudis mullusel MM-finaalturniiril veerandfinaali.

"Väljaku kõrval on Sebastian väga rahuliku ja positiivse olemisega, ma pole teda tavaolukorras kordagi närvi minemas näinud. Viskab nalja ja on hästi mõnus jutukaaslane," räägib Mets. "Ning väljakul on Larssonil tööeetika tohutult hästi paigas. Ta on kogu aeg maksimaalselt keskendunud, nõuab palju endalt ja teistelt samuti. On selgelt näha, miks ta Premier League'is mängis. Tööeetika on lihtsalt niivõrd hästi paigas."

Meeskonna ründeliinis on kapteni Goitomi paariliseks Norra koondislane Tarik Elyounussi, kes mängis 2006-08 ja 2011 koos Raio Piirojaga Fredrikstadis. "Olen Raiost rääkinud nii Tariki kui ka teiste Norras mänginud meestega. Kõik teavad teda kui kompromissitut võitlejat ja meeskonnamängijat. Kuuleb ainult kiidusõnu. Kui me Eestis kutsume Raiot legendiks, siis norralased samuti!

Meie kaitsja Magnar Ödegaard on pärit Sarpsborgist (Fredrikstadi derbirivaal – O. J.) ja on tema vastu Norra liigas mänginud. Rääkis ka loo, kuidas Sarpsborgil oli üks väga hea ründaja, kes läks omavahelise mängu esimestel minutitel Raioga õhuvõitlusse. Kokkupõrge lõppes ründaja nokaudiga ja tema mäng oli läbi, Raiol polnud häda midagi," räägib Mets.

* * *

Kunstmurul mängitakse, aga ei treenita

Sarnaselt teiste Põhjamaadega leidub ka Rootsi kõrgliigas mitmeid meeskondi, kelle koduväljakud on kunstmurukattega. Karol Mets avalikustas, et AIK end sellest häirida ei lase, vaid teeb kõik treeningud tavamurul.

"Umbes pooled võõrsil-mängud peame kunstmurul, aga enne seda me kunstmurul ei harjuta, vaid läheme mängudele murutrennide pealt, mis on minu jaoks positiivne, sest siis pean kunstmurul tegutsema ainult selle 90 minutit. Mulle säärane mudel sobib, sest kunstmurul treenida ma ei taha," sõnas Mets.

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Kommentaari lisamiseks palun logi sisse või sisesta nimi ja kontrolltest.
FINAAL
Maailmameistrid! Noor Prantsusmaa parandas kahe aasta taguse vea
RISTNURK
KATARI PÄEVIKUD

Soccernet.ee Kataris!

Interaktiivne blogi ja vahetud muljed Eesti koondise reisilt Katari, kus kolme aasta pärast koguneb maailma jalgpalli koorekiht.

MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK