Kaagutajatest ehk Kaarel Vooglaid, miks Liivaku asemel seda teist ei ole!? Astu KOHE tagasi! (21)
ARVAMUS/KOMMENTAAR
Kui nüüd täiesti aus olla, ei kipu käed pärast viimase nädala tulemusi kohe üldse Eesti jalgpalli kaitseks kirjutama. Aga ühel hetkel saab mõõt ikkagi täis.
Minult küsitakse sageli, viimati eile, miks me oleme nii pehmed, miks Soccernet.ee kohalikust jalgpallist nii positiivselt kirjutab. Positiivselt!? Viimase nädala koondisemängude ülevaadete pealkirjad, alustades vanimast:
- Täielik lagunemine. Jälle. See ei ole aktsepteeritav!
- Eesti kaotas jälle. Kuus mängu väravata, üheksa mängu võiduta - seis on väga halb!
- Häbi sai maha pestud, aga rõõmustamiseks põhjust pole
- Järjekordne kuiv kaotus. Kas põhi on käes? Ei tea
Sellest ei piisa? Taskuhäälingu viimased kaks episoodi kannavad pealkirju "Eesti jalgpall on kaelani pa*as, enam pole palju ruumi kukkuda" ja "Kaotamisest on kopp ees". Need pealkirjad on vaid jäämäe tipp - nende taga, neis veidi üle tunni kestvates saadetes räägivad meie inimesed pikalt ja põhjalikult kõigest sellest, mis on halvasti. Ja jah, kui on hästi, siis sellest ka. Viimasel ajal väga hästi ei ole.
Aga me ei saa rääkida asjadest, mida me ei tea. Ausalt, kui keegi meist teaks, miks Eesti jalgpall pasa sisse upub, me ütleks. Kui keegi teaks, kuidas Eesti jalgpall finaalturniirile aidata, me ütleks. Me võime enamasti vaid oletada. Kuulata seda, mida ütlevad asjaosalised, saadud infot analüüsida, viia otsi omavahel kokku. Isegi siis, kui on sitasti, väga sitasti, tuleb jääda objektiivseks. Üritada mõista, miks on sitasti.
Paraku tundub, et fännide jaoks ei ole objektiivsus alati oluline. Kahtlemata teen seda väites liiga paljudele meie jalgpallisõpradele, kes suudavad üldpilti hoomata, hoiavad end informeerituna ja ehk isegi ratsionaalselt mõistavad, miks asjad nii on. Neil on täielik õigus olla pahane ja muutuseid nõuda. Ei saa salata: kes tahab, see argumente leiab. Ei pea isegi väga kaugelt otsima.
Aga siis on veel need teised, justkui teadagi millisest teisest portaalist üle hüpanud isehakanud spetsialistid, kelle elu mõte näib olevat kõigele kaasa kaagutada. Enamasti ujuvad nad välja muidugi siis, kui millegi üle saab parastada. Faktid või täpsus ei ole nende jaoks olulised.
Eesti koondise peatreener Karel Voolaid võib olla Kaarel, võib olla Vooglaid. Vahet ju ei ole. Frank Liivaku asemel võib koondisesse nõuda Nõmme Kalju mängijaid, kes istuvad valitsuse korraldusel isolatsioonis. Vahet ju ei ole. Tagasi võib tahta Tarmo Rüütlit, kahte ründajat, umbkaitset või Indrek Kannikut. Vahet ju ei ole. Isegi Magnus Pehrsson, kellest vabanemist ei jõutud vaid paar aastat tagasi ära oodata, on taas tõusmas kultuskangelase staatusesse. Vahet ju ei ole.
Jah, endiselt, asjad ei ole hästi. Oleks narr arvata, et keegi, kellele Eesti jalgpall päriselt korda läheb, praegust seisu naudib. Eesti jalgpall on täna, nüüd, praegu, 9. septembril 2020 justkui lahtine haav. Plaastriga seda ei ravi. Aga miks on vaja sinna veel sisse sülitada?
Mis haiglast rahuldust see eestlastele pakub, ja nüüd ma ei räägi ainult jalgpallist, vaid üldisest suhtumisest, pidevast ja alatisest maaslamaja tümitamisest? Kui paljud neist, kes hüüdsid aastat seitse tagasi kooris parastavalt "Kraavi-Ott!", seisid läinud nädalavahetusel mõne Lõuna-Eesti künka otsas, võibolla Eesti lippu mässituna, ehk pisargi silmas, mõeldes, et küll meil on tore rahvuskangelane?
Aga jah. Võib ja peabki küsima, millal siis paremaks läheb. Aus vastus oleks, et mina ei tea.
Iga Eesti koondist, kuni kõrgemate mägede vallutamiseni, kui selline asi kunagi üldse juhtuma peaks, võrreldakse üheksa sügist tagasi EM-ist sammu kaugusele jõudnud koondisega. Aga kuskil kaugel rohujuuretasandil avastati umbes samal ajal, et noortetöö on erinevatel põhjustel jäänud totaalselt soiku. Seda on tunnistanud Aivar Pohlak isiklikult. Kas nii oleks tohtinud juhtuda? Ei. Aga nii juhtus. Sedagi ei ravi plaastriga.
Lihtne arvutus näitab, et vanimad noored, kellega toona süsteemsemalt tegelema hakati ja kellega ei oldud juba totaalselt hiljaks jäädud, võisid olla sündinud nii umbes aastal 2003, 2004 või 2005. Eesti U17 koondise mullune edu, projektipõhine või mitte, annab lootust. Aga mine tea, võibolla ei saa neist asja. Võibolla ei saa asja ka näiteks 2010. aastal sündinud poistest ja sügisel 2030 oleme endiselt kaelani pasas.
Või siis sisehallid, Islandi võlusõna, nagu teame. Kas sellest, et Tallinnas on nüüdseks seitse aastat esimene püsti olnud, teeme meiegi hüppe EM-finaalturniirile? Vaevalt. Märgime ära hoopis selle aasta, kui igas maakonnas on lõpuks oma hall, ja liidame sinna vähemalt 15 aastat treeninguid otsa. Võibolla siis näiteks sügiseks 2045 saame pasast välja? Võibolla. Võibolla ei saa ka.
Võluväel ei muutu paremaks miski, seni saame vaid loota ja uskuda, küsida ja soovida, unistada. Aga maaslamaja peksmine ei vii meid kindlasti edasi. See on minu arvamus. Võite vastu vaielda.
Kellegi sõimamine midagi paremaks ei tee.
Alati leiab vigu ja etteheited ka võidetud mängudest.Loodame,et sellised kaotused kasvatavad noortele paksema naha ja nad muutuvad tulevikus seeläbi tugevamateks.
Räägin vaid Tartu linnas isikliku arvamuse põhjal..
Võrreldes 20-25a taguse ajaga on lausa rõõm näha, kui palju lapsi on jalkatrennides maast madalast. Mõni ei oska kõndidagi korralikult ja juba trennis. 20-25a tagasi nägin ma jalgpalliväljakutel vaevu 10-20 tüdrukut mängimas.. nüüd on juba ühes vanusegrupis 30+ tüdrukut. Poistest rääkimata..
Seega.. valikus ei tohiks asi olla.
Ehk peaks mõtlema ka treenerite korralikule koolitamisele/sissetoomisele? Vanaks jäänud jalgpalluritel on kogemusi + mõningad kogemused ,kuid kas see on piisav..
Treeningtingimuste taha ei tohiks pugeda ehk? On tulnud tõsiseid tegijaid kruusaväjakutelt, mehi metsast jne..
Las keegi teeb uurimustöö, milles asi.. Kuid vingumine kindlasti ei aita. Pigem olen uhke, et vähemalt lapsed on trennis ja töö käib..
Ma ei tea õelamaid inimesi, kui on erapooletud inimesed, sest poole on nad valinud salaja enda sees, kuid välja nad seda ei näita, vaid teesklevad mõlema poole ees võltsvagadust, olles silmakirjalikkuse etalonid.
Erapooletus kui nähtus on pigem huvi puudus. Seni, kuni on inimesel huvi, ei ole ta erapooletu.
Ilona
Tundub, et me erame eraldi linnades, aga kodulinnas oli täiesti tavaline, et iga õue peal käis hommikust õhtuni hoovijalgpall. Sinna mahtusid nii 10-18 aastased omavahel palli taguma. Vastupidiselt sellele ajale, ei näe ma tänapäeval kuskil enam seda vana head hoovijalgpalli.
Muidugi on arenenud see, et on tehtud koolide kõrvale mini jalkaväljakud, aga ka need kupitsevad tühjusest. Ja kui seal mingeid noori on näha, siis nad lihtsalt chillivad.
Mingi aeg jalutasin sõbraga Tallinnas ühest koolist mööda, kus on enamvähem mõõtmetes kunstmuru väljak, aga sõber kohalikuna oskas rääkida, et seal vabalajal ei tohi mängimas käia. Mul tekkis korralik vihastus, et mida kuradit?? Teil on lastel tänapäeval sellised võimalused, aga nad ei tohi seda kasutada...
Minu teada meie Eesti koondise kuldne põlvkond, kes Rüütli all tegusi tegid on samamoodi hoovijalkaga üles kasvanud.
Millest sa jahud härra Cas Caro?
Et siis ikkagi lapsed on süüdi!?
tema on ilmselgelt enamuse Eesti jalgpalli toetuskonna silmis suurim kärnkonn selles tiigis. Juhtkond peab lihtsalt vahetuma. Hetkel olevad vanad koerad uusi trikke enam ei õpi ja kindlasti on tegu ka korrumpeerunud seltskonnaga seal. Iga enda mängijatest/ fännidest lugupidav jalgpalliliidu juhiv organ & peatreener oleks juba tagasi astunud peale nii pikka kehva seeriat.
Praegu kuhjus neid negatiivseid emotsioone euromängude ja koondise mängude "full house" tõttu ja selline korralik koslep fännide poolt on arusaadav. Kuid mingist hetkest peab jälle inimlikuks muutuma, mitte jätkama rämeda sõimuga.
Soccerneti ajakirjanikud on olnud väga kriitilised (podcast ja artiklid), kuid samas ei peaks lugeja eeldama ajakirjanike kanonaad pallurite suunas. Kas pakub suurt lõbu ja lahendust mängu artikkel, milles on mängijate hinded nullid ja ühed ning iga ühe taga kirjas "täielik prügi, sitt, pole jalgpalluri moodigi". Ajakirjanik ei saa sellesse emotsiooni langeda nii pikaks ajaks kui hullunud fänn.
Samas ma loodan, et treener ei ütle peale seda seeriat "kutid, unustame ära need mängud ja läheme uuelt lehelt edasi". Ei, kandke seda endaga kaasas! Miks fääri noored kutid jooksevad meie profid üle, miks mängima nii tujutult?
Ei ole mõtet mängida kõrgemal tasemel jalkat, kui ei ole sihti saada paremaks. Tõenäoliselt tuleb teha meeskonna trennile ka ise juurde, sest vastupidavus on lihtsalt treenitav. Olen lugenud, kuidas Klavan isaga harjutas sööte, Ronaldo teeb peale meeskonnatrenni ise juurde, Kante jookseb peale trenni koju jne jne.
Noorte tase on kehv. Kes on nende noorte vanemad - need samad hoovijalgpallurid. Ärge jahuge oma hoovijalgpalli juttu, kui ise oma lastega ei tegele. Tänapäeva noored on millegi pärast enda oskustest põhjendamatult heal arvamusel - kes neid kasvatas nii?
Küsiks alguseks prohvide ilkujate käest,et mida tahate..MM ile ? Vaid võite ?
Sorryd ette ja taha,aga see ongi meie tase,olgu peatreener kasvõi ziisus ise.
Kostja kuskil intekas ütles ilusti...kuni mehed välja mängima ei saa,siis polegi miskit.Siit konnatiigi liigast ei tulegi meistreid.Pole asjatult öeldud,et see liiga üks kehvemaid.Ok.Liiga liigaks.Vaataks siis seda kohalikku liiga poliitikat ka veidi.Nu peab ikke klubide tasandile langema,sest sealt ju hakkab kõik.KTM,Kohalikud pallivõlurid jne.On see õige asi ? Kahtlen väga.Võta või see Aivari Flora.no kamoon,omade mängijatega ja oma noortega,kes tulnud jne jne.Puhas psk jutt.Palju neid omasid seal on ???.Esmalt tehke klubid konkurentsi võimeliseks,siis noored,kellel on stiimulit edasi pürgida,et see välismaalane välja puksida jne.No võtame Levadia.tõid väljast mehi,et konnatiigiliigas mängida ?Oh jah.Isegi Kure on parem(ei taha kedagi solvata)Viljandi,Tammekast ei räägi üldse,need toodavad teistele mängumehi.Samas teevad suuga suuri tegusid,Ei teagi,et selle uue Eesti ajal oleks medal Tartu tulnud.Ok,Raha,see õige magus asi eksole.Pikk jutt sitt jutt,nii ongi.Aga Nullist see asi hakkab ja edasi kulgeb.See Väikse jalgpalli Eesti ei saa kunagi ei kuhugi.Väiksed kobad,mis vahepeal,need kuivatavad fännipisara ja ongi kõik.Teate,et kala mädaneb alati peast.Ei vihja kuhugi poole,aga Valgevenes on ka pukis mees,kes end jumalaks vist peab ja lahkuda ei taha.Muutuseid vaja.Olge terved,kandke maske ja püsige kodus :)
Idee ühisest jalgpalliakadeemiast, kuhu võetakse limiteeritud hulk lapsi alates 7. klassist (päevaõpe) ja 10. klassist (internaat). Akadeemial on suurte jalgpalliklubidega (Itaalia, Inglismaa, Saksamaa, Hispaania) tõhus koostöö, mille tulemusena käivad sealsed treenerid akadeemias regulaarselt õpetamas ja lapsed vastupidiselt välismaal treeningtsüklites kuni 12. klass läbi on, siis tuleb juba hakata profilepingu poole vaatma. ETM ja KTM reeglid kaotame, sest iga teatud vanusest mängija pannakse Eesti PL klubidesse rotatsiooni (nt 1 kuu korraga), kus nad esiteks kogevad erinevusi kohalike klubide treeningmeetodite vahel, samas ei teki olukorda, kus Flora või mõni muu suurem krabab parimad ning akadeemias mittemängivad noormängijad saavad ennast võrrelda akadeemia kasvandikega. Klubide motivatsiooniks võiks esialgu olla rahaline toetus kuni 3 akadeemia kasvandiku mängitamise eest kuniks tase on nii tugev, et akadeemia kasvandik on piisavalt tugev klubi koosseisu täiendama.
Akadeemias omakorda pannakse rõhku kõigele olulisele, sh praegu vajakajäävale üldfüüsilisele treeningule.
Las olla siis mõne klubi ärisuund kasvatada eesti mängijaid ja müüa edasi ning teise suund treidida mängijaid.
1) Küsida miks pole EJL häid mõtteid tulnud.
2) Loota ja unistada, et tuleb Hr. Pohlakul mõni hea idee jälle
3) Minna aknalaua juurde, laskuda põlvili ja soovida kõige vägevama poole, et Eesti Jalgpall saaks häid ideid.
Kui kõik eestlased+liidu inimesed seda igal hommikul teeks, ma olen kindel 10. aastaga Eesti on klubi ja koondise tasemel Euroopa, kui mitte maailma top10 seas. Kus filosoofia juba ammu on.
Las jääb E J L......las jääb koondis........las jääb Meister Liiga......
ps Las jääb kõik nagu on....
....sest ilusad sõnad,asjalikud kommentarid, mõistlikud peatoimetaja artiklit......
NB! Ma ja teised huvilised ei näe siiamani Karvase-Pohlaku avaldust,tunnistamist....jah ,rahvas, mingi asi läks perze.või hakkan vanaks saama?
Mina ei tea, mis linnas sa elad, kuid vähemalt Tartus on väljakud lapsi, noori, harrastajaid täis..
Teeme nii, et loe uuesti mu tekst läbi ja ehk siis saad aru millest ma üldse kirjutasin.. kui ikka ei saa, siis pole sinuga midagi teha.
Samas.. selles sul õigus, et minevikus on tartlased vaid teistele klubidele mängijaid tootnud. Ehk tulevik on teine..
Samas.. selles sul õigus, et minevikus on tartlased vaid teistele klubidele mängijaid tootnud. Ehk tulevik on teine..
