Järvela märkmik | Premium liigat ootab kibe võitlus, Aafrika tõmbab koomale, maailmarekord (5)
ARVAMUS/KOMMENTAAR
Kas vähem jalgpalli võib olla parem kui rohkem jalgpalli? Aafrika näitel see nii tõesti on, sest ülepakkumise tingimustes võib müüdava kauba väärtus drastiliselt kahaneda. Samas naiste jalgpall on olukorras, kus iga koondise tippvõistlus on kui kauaoodatud oaas.
"Järvela märkmik" on esmaspäeviti ilmuv rubriik, kus Soccernet.ee ajakirjanik Ott Järvela paneb kirja nädala jooksul erinevatel jalgpalliteemadel tekkinud mõtted. Mõned lühemalt, mõned pikemalt. Rangeid raame pole, krutskeid ei välista.
Kuigi A. Le Coq Arena muruväljak on hetkel nii kaunis ja roheline, et pane või kohe pall mängu, on Premium liiga alguseni jäänud ikkagi veidi üle kuu. Ning murustaadionitele liigub Eesti kõrgliiga alles pärast esimest ringi. Kui jätta kõrvale sportlikud prognoosid, siis milliseks tõotab 2020. aasta hooaeg Premium liigale kujuneda?
Võrdluses 2019. aasta omaga päris keeruliseks, sest mullusega püstitatud standardite kordamine ja ületamine pole sugugi lihtne. Eesootav keskkond pole nimelt sama sõbralik. Tippjalgpall on meelelahutus, mis võistleb koos teiste (jalgpalli)võistlustega aja ja tähelepanu nimel, mida spordi- ja/või jalgpallihuvilised on otsustanud tippspordi jälgimisele eraldada.
2020. aastal ootab Premium liigat mullusest hoopis karmim konkurents. Nii koduses jalgpallis, rahvusvahelises jalgpallis kui ka üldises spordipildis, kus rivaalideks on vastavalt U17 EM-finaalturniir, EM-finaalturniir ja Tokyo suveolümpiamängud. Kõik need kolm võistlust haaravad endale tubli ampsu jalgpalli- või sporditähelepanu. Ning tõenäoliselt tuleb see mingil määral Premium liiga arvelt.
Parim rohi võitluses nimetatud vastastega oleks sportlik põnevus, mida 2019. aastal jagus küllaga, sest tiitliheitlus püsis täiesti lahtisena septembrini, eurosarjakohtade intriig oktoobrini ning väljakukkumine täitsa viimase vooruni.
Kui ilmselgetel põhjustel suursoosikuks peetav Flora juhtub kohe hooaja alguses gaasi põhja lükkama ja tabelit kindla vahega juhtima asuma, muutuks Premium liigal tähelepanu köitmine taas mitme kraadi võrra raskemaks, sest ažiotaaž nr 1 puudutab alati tiitlilahingut. Just sellega on võimalik võistluse juurde tuua uusi huvilisi.
Tiitlivõitlusele järgneb tükk tühja maad ja alles siis tulevad järgmised intriigid, mis aga reeglina mõeldud pigem sisetarbimiseks. Küsimus, kas Tartu Tammeka suudab taas Narva Transi edestada ja vähendada mahajäämust esinelikust, on põnev Premium liiga paadunud huvilistele, mitte juhuvaatajale.
Premium liiga mängude külastatavus tõusis eelmisel aastal 29% (2018. aasta keskmine külastatavus 296, 2019. aasta oma 382). Sarnase protsendi kordamine tundub ebatõenäoline. Pigem tuleks isegi 10%-15% tõusuga rahul olla.
Rahvusvahelise jalgpalliliidu (FIFA) presidendil Gianni Infantinol on selja taga ülesastumistest päris tihedad päevad. Täna kõneles ta Rahvusvahelise Spordiajakirjanike Liidu (AIPS) aastakonverentsil Budapestis erinevatest jalgpalli ees seisvatest väljakutsetest. Jutuks tulid nii kokkuleppemängud, rassism kui ka vajadus investeerida naiste jalgpalli arendamisse.
Aga kuna oluline osa AIPSi aktiivsest liikmeskonnast tulevad Aafrika riikidest, kulus arvestatav osa Infantino tunnisest etteastest selle mandri jalgpalli puudutavate probleemide lahkamisele. "Peame tegutsema, et [tipp]jalgpall ei kuuluks ainult mõnedele riikidele. Eelmise MM-finaalturniiri kaheksast veerandfinalistist kuus olid Euroopa riigid. Vahe Euroopa ja ülejäänud maailma vahel üha paisub," märkis Infantino spordiajakirjanikele.
Kaks päeva enne seda oli Infantino esinenud Marokos toimunud Aafrika jalgpalliliidu (CAF) seminaril, kus tegi mitmeid ettepanekuid Aafrika jalgpalli olukorra parandamiseks. Näiteks soovitab Infantino luua Aafrika klubidele võistluse, mille 20 osalejat oleksid igal aastal samad ja ülejäänud lisanduksid vastavalt jooksvatele tulemustele. Püsiosalejatega loodetakse on tõsta Aafrika klubijalgpalli professionaalsust. Samuti kavatseb FIFA eraldada raha Aafrika kohtunike taseme tõstmiseks.
Aga Infantino kõige enam tähelepanu pälvinud ettepanek puudutas Aafrika meistrivõistlusi. FIFA president avaldas arvamust, et senine kahe-aastane tsükkel tuleks asendada nelja-aastasega ehk viia Aafrika meistrivõistlused samasse rütmi Euroopa, Lõuna-Ameerika ja Aasia omadega, mis toimuvad iga nelja aasta tagant.
"Aafrika meistrivõistlused toodavad EM-finaalturniirist 20 korda vähem tulu. Seega tuleb küsida, kas nende iga kahe aasta tagant pidamine on kommertslikult mõttekas? On see arendanud Aafrika jalgpallitaristut? Äkki tasuks mängida iga nelja aasta tagant," lausus Infantino üle Aafrika Rabati saabunud delegaatidele.
Ettepanekuna vormistatud jutt oli ilmselt siiski käsk. CAF-i otsus tõsta tšempionaat tagasi jaanuarisse ehk keset Euroopa klubihooaega oli FIFA jaoks küll vajalik, et ei tekiks konflikti klubide MM-iga (nende uus rahalehm), aga kui see igal teisel aastal Euroopa (tipp)klubidest keset kibedat hooaega 24 rahvuskoondise jagu mängijaid kuuks ajaks ära tõmbab, hakkavad need klubid mässama.
Konflikt Euroopa tippklubidega, mis on erinevatel põhjustel niikuinii koguaeg õhus, oleks FIFA jaoks probleem. Seega kui Infantino ettepanek leiab toetust – selles pole põhjust kahelda, sest pikalt korruptsiooniga hädas olnud CAF-i juhitakse viimased pool aastat sisuliselt FIFA peakorterist –, aitab see õgvendada koondisekalendrit, millega FIFA teeniks klubide silmis plusspunkte, mida saab ära kasutada muude küsimuste lahendamisel.
Samas ei saa Infantino plaani lugeda Aafrika jaoks kahjulikuks. Jalgpalli teleturul valitseb juba mõnda aega ülepakkumine, mille tingimustes on oma toodangu edukas mahamüümine üha keerulisem. Müügiobjekt peab olema eriline ja särav. Iga kahe aasta tagant toimuv tšempionaat on palju tavalisem kui iga nelja aasta tagant peetav. Vast väheneb ka nende mängijate hulk, kes Aafrika meistrivõistlustel mängimisele klubi juurde jäämist eelistavad.
Kellele muudatus meeldiks? Klubidele, sest mängijate koondisekutsete arv väheneks. FIFA-le, sest koondisekalender hõreneks. Mängijate võimalus Aafrika meistriks tulla väheneks poole võrra, aga plussiks oleks paremad võimalused tööturul, sest pikk koondisekutse iga kahe aasta tagant keset hooaega on põhjus, miks aegajalt eelistatakse Aafrika jalgpallurile mõne teise kontinendi oma.
CAF-ile meeldiks muudatus eeldusel, et nad teeniksid ühe turniiriga rohkem raha kui praegu kahega. Aafrika meistrivõistlused on CAF-i suurim (ja peaaegu ainus) tuluallikas. Seega kui äriplaan toimima saadakse, tuleks koomale tõmbamine Aafrika jalgpallile ilmselt kasuks.
* * *
Christine Sinclair 185!
Kanada 36-aastane ründaja Christine Sinclair lõi olümpia valikturniiri kohtumises Saint Kitts ja Nevise vastu oma koondisekarjääri 184. ja 185. värava. Tolle teise tabamusega tõusis ta naiste jalgpalli kõigi aegade resultatiivseimaks mängijaks, möödudes USA legendist Abby Wambach'ist.
🚨 NEW RECORD! 🚨@sincy12 becomes the world's all-time international scoring leader with her 185th goal, breaking a tie with @AbbyWambach. 👏👏 pic.twitter.com/T1ocFiXJyU
— FOX Soccer (@FOXSoccer) January 29, 2020
Kanada naiskond on praeguseks taganud koha valikturniiri poolfinaalis. Kas seal kohtutakse USA või Costa Ricaga, selgub pärast alagrupiturniiri viimast vooru. Tokyo suveolümpiamängudele kvalifitseeruvad poolfinaalide võitjad.
Kui Kanadat saadab edu, avaneb elaval legendil Sinclairil võimalus teenida kolmas olümpiamedal 2012. ja 2016. aasta suveolümpiamängudelt võidetud pronkside kõrvale. Väga hea, et naiste jalgpalli jaoks on olümpiaturniir erinevalt meestest täisväärtuslik võistlus, sest Tokyo olümpia aitab üleval hoida mulluse MM-iga tekkinud vaimustust, mida klubijalgpall kahjuks (veel) ei suuda.
