Kadrioru staadionil on ametlikult püstitatud kolm täiskasvanute maailmarekordit kergejõustikus – 21. juunil 1986 naiste kaugushüppes (Heike Drecshler 7.45), 22. juunil 1986 meeste vasaraheites (Juri Sedõhh 86.66) ja 15. augustil 2008 naiste vasaraheites (Tatjana Lõssenko 77.80). Aga 1926. aastal avatud staadioni ajalukku mahub ka üks läbinisti mitteametlik, ent väga omapärane jalgpalli maailmarekord.

• Katkend pärineb Ott Järvela raamatust "Järvela jalkasahver".

2009. aasta sügisel liikus FC Levadia kindlalt klubi ajaloo seitsmenda Eesti meistritiitli suunas. Kolmel eelmiselgi hooajal kuldmedali võitnud klubi edu lähemate rivaalide ees oli septembri alguses juba üle 10 punkti ning intriig oli säilinud vaid küsimuses, kes võidavad hõbeda ja pronksi? Olgu öeldud, et esimest ja seni ainust korda juhtus 2009. aastal nii, et kolmest medalist kaks läksid Tallinnast väljapoole, sest hõbe kuulus Sillamäe Kalevile ja pronks Narva Transile.

Levadia muidu rutiinset võidumarssi kaunistas aga 12. septembril Kadrioru staadionil sündinud maailmarekord. Tiitlisoosiku vastaseks oli FC Kuressaare, kes kaotas kohtumise 0:8. Selles polnud midagi teab mis erakordset, sest mammutvõite võttis Levadia tol hooajal mitu. Tartu Tammeka langes samuti 8:0, Viljandi Tulevik 7:0 ja Kuressaare ühes teises matšis 7:1. Erakordne oli aga kohtumise avavärav.

Palli pani mängu Levadia ning Konstantin Nahk saatis pika palli Kuressaare trahvikasti suunas. Lahendus polnud teab mis hea, sest ühtegi Levadia mängijat juures polnud. Aga tuli välja, et polnud ka vaja, sest Kuressaare suutis lüüa ülikiire omavärava. Keskkaitsja Jaanis Kriska pani Nahki pikale söödule pea vahele, aga väravavaht Roland Kütt oli tõtanud väravast välja, et palli püüda. Tulemus: pall lendas Kriska peapuutest üle Küti Kuressaare väravasse.

Mängu algusest oli kulunud kõigest 5 sekundit ning tegu oli maailmarekordiliselt kiire omaväravaga. "Pall oli praktiliselt kohe pärast avavilet väravas. Rääkisin hiljem ka mängul viibinud endise jalgpallikohtuniku Heigo Niilopiga ja tema arvas samuti, et viies sekund," sõnas kohtumise peakohtunik Ainar Kuusk hiljem Õhtulehele.

Videosalvestist tollest tabamusest pole, sest aastal 2009 veel Eesti kõrgliigas kõiki kohtumisi ei filmitud. Isegi mitte klubide endi poolt. Samuti ei viibinud matšil mitte ühtegi ajakirjanikku, sest ükski sporditoimetus ei näinud põhjust eraldada tööjõuressurssi matšile, kus Levadia Kuressaare läbi klohmib. Aga värava viiendal sekundil sündimist kinnitasid Õhtulehele ka Levadia abitreener Marko Kristal ja Kuressaare vahetusmängija Dmitri Skiperski. Kriska ise ei lükanud seda samuti ümber.

13 aastat hiljem meenutas Kriska Kuressaare koduleheküljele antud intervjuus juhtunut nii: "Algselt oli mul piinlik ja kohutav, sest sain selles kohtumises ka oma esimese punase kaardi. Olemuselt pole ju mängija jaoks tegu positiivse sündmusega, aga mida aeg edasi, seda rohkem olen hakanud seda võtma huumoriga. Muidugi läheb löödud omavärav igale mängijale korda. Jalgpallis see ikka juhtub ja on üks mängu osa. Aga olukord läheb mööda, mis seal ikka põdeda, sest uued asjad ja uued mängud tulevad ju peale."

Sündmusel ei laskvat ununeda ka head sõbrad, kes Kriskale maailmarekordit aeg-ajalt meelde tuletavad. Kui teated Kuressaare kaitsja tippmargist jõudsid ka Inglismaale, siis vabastasid nad Pat Kruse nimelise jalgpalluri 32 aastat kestnud staatusest (jalgpalliajaloo kiireima omavärava lööja).

FIFA või mõni muu ametlikumat sorti organisatsioon säärase jabura asja üle muidugi arvestust ei pea ega statistikat kogu, vaid toetuda tuleb folkloorile. Kriska viienda sekundi tabamuse järel veebiavarustes tuhnides ilmnes, et Kruse oli 1979. aasta Inglismaa tugevuselt neljanda liiga kohtumises Torquayd esindades löönud Cambridge Unitedi kasuks omavärava kuuendal sekundil.

* * *

Jalgpalliajaloo kiireima vastasele löödud värava aupaistele on kandidaate mitu, aga kui võtta arvesse ainult täiskasvanute võistlusmängud, siis on kõige usaldusväärsem kandidaat inglase Marc Burrowsi tabamus 2004. aastal. Cowes Sportsi reservmeeskonda esindades nägi ta enne lahtilööki, et Eastleigh' puurivaht hulgub väravast kaugel ja lõi vile järel kohe peale. Staadionil puhunud tugev tuul aitas ja pall oli 2,5 sekundiga väravas. Tabamuse kohta on olemas ka hägune video ning Inglismaa jalgpalliliit andis 2,5-le sekundile omapoolse kinnituse.

"Järvela jalkasahver" on müügil Rahva Raamatus.