Kui Portugali kõrgliiga jõudis jaanuaris oma keskpunkti, paistis tiitlikaitsja Lissaboni Benfica seis igati turvaline, sest FC Portot edestati seitsme punktiga. Poole tšempionaadi peal nii suurt edu omanud meeskond polnud Portugalis veel kunagi meistritiitlist ilma jäänud. Nüüd jäi.

Ning mitte napilt, vaid ikka suure vahega. Benfica lagunemine hooaja teises pooles on olnud erakordselt põhjalik ega ole olnud seotud üksnes koroonapausiga. Meistrivõistluse esimese ringi ehk 17 vooruga kogus Benfica tabelisse 16 võitu ja 1 kaotuse (0:2 FC Portole, kes oli aga ise tolleks ajaks lubanud endale kaks kaotust ja kaks viiki).

Teises ringis on Benfica praeguseks pidanud 15 kohtumist ning saldo on tšempionaadi esimese poolega võrreldes täiesti kohutav. Kirjas on 6 võitu, 5 viiki ja 4 kaotust. Kui avaringis teenis Benfica ühest mängust keskmiselt 2,82, siis teises ringis 1,53 punkti.

Porto säilitas aga stabiilsuse - eile alistati 2:0 Lissaboni Sporting, mis oli teises ringis nende 12. võiduks kahe viigi ja ühe kaotuse kõrval. Nii ongi 17. jaanuaril tabelist vastu vaadanud seitsmepunktiline kaotusseis pööratud kaks vooru enne Primeira Liga lõppu kaheksapunktiliseks eduks. 15 vooruga toimus tabeli tipus 15-punktiline pööre.

Porto esimene võimalus meistritiitli kindlustamiseks avanes teisipäeval, aga siis polnud asi nende enda, vaid Benfica kätes. Poleks pealinnaklubi suutnud jagu saada Vitoria Guimaraesist, olnukski Porto meister, aga tiitlikaitsja jättis 2:0 võiduga endale õhkõrna võimaluse alles.

Siiski läks Porto eile tabelis kolmandat kohta hoidva Lissaboni Sportingu vastu platsile teadmises, et neile piisab ka viigist (Portugalis määrab võrdsete punktide puhul paremusjärjestuse paremus omavahelistes mängudes, kus Portol on Benfica ees tänu kahele võidule eelis). Esimesena sai palli võrku Sporting, aga VAR tühistas tabamuse suluseisu tõttu. Peagi teatas VAR, et ka Porto värav ei loe (põhjuseks käega mäng).

Kohtumine kulges üpris konarlikult, kerge mänguline ülekaal kuulus Portole, aga kuna panused oli erakordselt kõrged, olid seda ka pinged, mis maandati suuresti 64. minutil. Alex Tellesi toimetatud kvaliteetse nurgalöögi lõi peaga väravasse Danilo Pereira, viies Porto 1:0 juhtima.

Lõppseisu vormistas Mousse Marega 90+1. minutil ning Porto rõõmupidu võis alata.

"Meistritiitli võtmeks oli meeskonna ühtsus, sest me uskusime endasse ka kõige keerulisematel hetkedel. Pärast kaotust Bragale (17. voorus, mis jättis Porto Benficast seitsme punkti kaugusele - O. J.) olime suures kaotusseisus. Raskusi jagus, aga me ei talu kaotamist. Hooaeg oli pikk ja mängivad väärivad selle võidu eest suurt tunnustust," sõnas peatreener Sergio Conceicao pärast kohtumist.

President Pinto da Costa oli oma sõnavõtus märgatavalt sõjakam: "Mitte keegi ei saa öelda, et me ei vääri seda meistritiitlit. Ainult FC Porto sugune meeskond ja klubi suudab välja tulla olukorrast, kus me end jaanuaris leidsime. Ainult meie klubi, see peatreener, need fännid ja need mängijad suudavad seitsmepunktilisest kaotusseisust välja võluda kaheksapunktilise edu! See ongi FC Porto!"

Porto võtmemängijatest rääkides ei tohi mööda minna vasakkaitsja kohalt kõrgliigas 10 väravat löönud Alex Tellesist või keskväljakunstnikust Jesus Coronast, aga kindlasti mitte ka kogenud keskkaitsjast Pepest. 37-aastane Portugali koondise ja Madridi Reali legend liitus pärast kahte Istanbuli Besiktases veedetud hooaega taas Portoga, kus ta 2004-07 kaks meistritiitlit võitis ning end Reali mängis, kus ta kerkis 10 hooaja jooksul maailma üheks tunnustatumaks keskkaitsjaks.

Naasmine osutus edukaks, sest Pepe on nüüd kolmandat korda Portugali meister. ""Mis meist meistri tegi? Ennekõike kokkuhoidvustunne. Kahjuks peame võitu tähistama ilma fännidega, aga ühiskond peab praeguse olukorra üle elama. See on uus kõigi jaoks," sõnas karjääri jooksul ka kolm Meistrite liiga tiitlit, kolm Hispaania meistritiitlit ja Euroopa meistritiitli võitnud Pepe.

Peatreener Conceicao on kolme ametis oldud hooaja jooksul suutnud juhtida meeskonna kahe meistritiitlini ning mullu ka Meistrite liiga veerandfinaali. Arvestades, et finantsiliselt ollakse peamisest rivaalist Lissaboni Benficast kehvemas olukorras, on tegu kahtlemata arvestatava saavutusega.

Conceicao juhtimisel 2018. aastal võidetud meistritiitel oli Portole tähtis, sest lõpetas neli aastat väldanud põua. Vahemikus 2006-13 kaheksast võimalikust Portugali meistritiitlist seitse võitnud Porto pidi 2014-17 alati leppima emma-kumma kahvatuma medaliga, mis käis klubile au pihta. Conceicao kukutas hooajal 2017-18 vahepeal võimutsenud Benfica ja pööras nüüd nende vastu suure kaotusseisu tiitlitriumfiks.

Mängijana Porto ridades kolm meistritiitlit võitnud Conceicao on nüüd peatreenerina suutnud seda kahel puhul. Kolmanda jahtimine võib osutuda keerukaks, sest Portugali tippklubides edukalt tegutsenud treenerid on Euroopa tippliigades üpris nõutud kaup. Näiteks enne Conceicaod Portot juhendanud Nuno Espirito Santo on praegu Inglismaa kõrgliigas kuuendat kohta hoidva ja Euroopa liigas konkurentsis püsiva Wolverhampton Wanderersi peatreener.

Meistritiitliga tagas Porto koha Meistrite liiga alagrupiturniiril. Benfica alustab Meistrite liigat kolmandast eelringist, mis tähendab, et alagrupifaasi jõudmiseks tuleb neil alistada kaks vastast. Sporting edestab kaks vooru enne lõppu Braga Sportingut kahe punktiga.

Kolmanda koha omanik tagab koha Euroopa liiga alagrupiturniiril, mis oleks muidu olnud ette nähtud karikavõitjale, aga jääb kasutamata, sest 1. augustil mängitavas karikafinaalis kohtuvad Porto ja Benfica. Neljandaks jäänu alustab Euroopa liigat kolmandast ja viiendaks tulnud meeskond (selle nimel võitlevad 52 punkti kogunud Famalicao ja neile punktiga kaotav Rio Avel) teisest eelringist.

Eile võidetud meistritiitel on Porto jaoks klubi ajaloo 29. Üldarvestust juhib Benfica 37 meistritiitliga. Need kaks klubi on omavahel jaganud 18 viimast Portugali meistritiitlit. Lisaks Benficale ja Portole on läbi aegade suutnud Portugali meistriks tulla veel vaid kolm klubi: Lissaboni Sporting 15 korda (viimati 2002) ning ühel puhul Belenenses (1946) ja Boavist (2001).

FC Porto tähistas klubi ajaloo 29. meistritiitlit: