Naiste jalgpall on hetkel tõeliselt õitsemas ning oma juuri aina sügavamale ühiskonnapõue sirutamas. Asi pole vaid selles, et ees on ootamas vägev ning kõigi aegade suurim EM-finaalturniir. Need sammud, mida astutakse täna, kinnitavad, et lõpp-punkt pole kaugeltki käes.

Kes, kellega ja kuidas?

Euroopa meistrivõistluste finaalturniirist võtavad osa 16 koondist. A-alagruppi kuuluvad Inglismaa, Norra, Austria ja Põhja-Iirimaa. B-alagrupis võtavad omavahel mõõtu Saksamaa, Hispaania, Taani ja Soome. C-alagruppi on loositud Holland, Rootsi, Šveits ja Portugal. D-alagrupi moodustavad Prantsusmaa, Itaalia, Belgia ja Island.

Iga alagrupi kaks paremat astuvad veerandfinaali, mis toimuvad 20.-23. juuli. Võitjaid ootavad ees poolfinaalid, mis peetakse maha 26. ja 27. juulil. Wembleyl toimuv finaalkohtumine saab avavile 31. juulil kell 19.00.

Kes täitis Venemaast priiks jäänud koha?

Kuna Venemaa koondised on Ukraina sõja tõttu UEFA võistlussarjadest eemaldatud, siis oli ka EM-i finaalturniiril neile asendajat vaja. Lähme paar sammu tagasi.

Venemaa jäi EM-ile teel olles oma alagrupis teisele kohale, mis tähendas play-off kohtumisi. Vastu tuli samas seisus olnud Portugal, kellest üle olemiseks piisas vaid avakohtumises saadud 1:0 võidust. Tänavu mais selgus, et pääse läheb justnimelt Venemaale alla jäänud Portugalile.

Millega läheb tänavune EM-finaalturniir ajalukku?

13. finaalturniir saab olema läbi aegade suurim: müüdud on enam kui 500 tuhat piletit. Võrdluseks olgu öeldud, et 2017. aasta finaalturniirist võttis kokku osa pea 250 tuhat jalgpallisõpra, neli aastat varem jäi see number pisut alla 220 tuhande. Ekraanide vahendusel loodetakse paeluda 250 miljonit silmapaari.

Tänaõhtuseks Inglismaa – Austria matšiks on pileti soetanud enam kui 70 000 fänni, mis tähendab, et Old Trafford on välja müüdud. Veelgi enam, finaalkohtumist võõrustav Wembley ootab samuti täismaja.

𝗛𝗔𝗟𝗙 𝗔 𝗠𝗜𝗟𝗟𝗜𝗢𝗡 𝗧𝗜𝗖𝗞𝗘𝗧𝗦 𝗦𝗢𝗟𝗗 🎟️

🎉 Record-breaking sales
🎉 More than double #WEURO2017
🎉 Purchasers across 99 countries

Don't miss out - get yours now! 👇#WEURO2022

— UEFA Women's EURO 2022 (@WEURO2022) July 1, 2022

Mil moel on Eesti esindatud?

Olgu meelde tuletatud, kuigi ehk seda teha ei tahaks, siis Eesti madistas A-alagrupis ning jäi ühe punktiga viimasele ehk kuuendale kohale. Grupist sai täiseduga (30 punkti) välja Holland ning nende järel vaid kaks kaotust saanud Venemaa. Niisiis oli Eesti koondis EM-finaalturniirist päris-päris kaugel.

Eesti lippu hoiab seevastu kõrgel Karolin Kaivoja, kes asub koos 24 teise abikohtunikuga õigust mõistma. Esimene mäng ootab ees juba neljapäeval, kui omavahel lähevad vastamisi Norra ja Põhja-Iirimaa.

***

Favoriidid-favoriidid-favoriidid (ja üks tsipa mustem hobune)

Nagu finaalturniiridele kombeks, siis tuleb enne üle vaadata ka need koondised, kes võiksid kõige tõenäolisemalt karika endale välja mängida.

Esimesena on igati paslik välja käia Inglismaa, sest pidu toimub ju nende õuel. Sealjuures on Inglismaa koondis kuulunud aastaid naiste jalgpalli tippude sekka, kuigi ühtegi suurt tiitlit oma kappi pole toodud. 2017. aastal langeti poolfinaalis Hollandi tegude läbi, kes ka finaalis tšempioniks kuulutati. Nüüd tüürib inglannasid justnimelt hollandlaste endine peatreener Sarina Wiegman. Koondise tugitalad on Lucy Bronze, Leah Williamson ja Ellen White.

Järgmisena tasubki edasi liikuda Hollandi juurde, sest nagu öeldud, tegemist on valitseva Euroopa meistriga. Lisaks saadi 2019. aasta MM-il kaela hõbemedalid, kui finaalmatšis jäädi alla võimsale USA-le. Hollandi koondisesse kuuluvad oma tegijate kõrval ka nii Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa kui ka Hispaania tippklubidesse kuuluvad pallurid. Nende seas hiljuti Barcelonast PSG-sse siirdunud Lieke Martens ja Wolfsburgi ridades pallivad Dominique Janssen ja Jill Roord.

Kolmas favoriit on Prantsusmaa, kes on naiste klubijalgpalli tõeline valitseja. Sel kevadel mängis Lyon endale järjekordse Meistrite liiga tiitli välja, kusjuures poolfinaalis saadi jagu just omadest ehk PSG-st. Nende kahe klubi mängijad moodustavadki Prantsusmaa koondise tuumiku. Nimekaimate tegijate seas Sakina Karchaoui, Marie-Antoinette Katoto ja Wendie Renard.

EM-i mustaks hobuseks on kahtlemata Põhja-Iirimaa, kes jõudis finaalturniirile esmakordselt. C-alagrupis saadi Norra järel edasi kusjuures just võõrsilväravatele: kolmandaks jäänud Wales kogus samuti 14 punkti, kuid just Newportis välja mängitud 2:2 viik sai otsustavaks. Play-off’is madistati Ukrainaga 4:1 vääriliselt.

Põhja-Iirimaa tulek oli kahtlemata vinge, sest valikmängude eel oldi kõikide proovijate seas alles 32. positsioonil. Lõvihüppeid on veelgi rohkem võimalik teha, sest nüüd tulevad vastu Inglismaa, Austria ning, ülla-ülla, ka valikmängudest tuttav Norra. Koguni kahe mängu kokkuvõttes null-kaksteist-tuttav.

Staarid-staarid-staarid

Finaalturniiri üheks näoks on kahtlemata Inglismaa koondise kapten Leah Williamson. Terve oma karjääri Arsenali süsteemis veetnud 25-aastane Williamson mängib klubitasandil peamiselt keskkaitses, kuid koondisesärgis on ta end aina enam keskväljalt leidnud. Alles aprillikuus Inglismaa kapteniks nimetatud Williamsoni ootab ees esimene suurturniir, kus talle usaldatakse põhiroll.

Järgmist sammu võiks oodata ka 2019. aasta MM-i parimaks noormängijaks tunnistatud Giulia Gwinnilt, kes kuulub Saksamaa koondisesse. Müncheni Bayerni ridades toimetav 23-aastane Gwinn on võimeline panustama nii äärekaitses kui ka keskväljal.

Üks kindlamaid kaitseliini tugitalasid on tõenäoliselt Prantsusmaa koondise kapten Wendie Renard, kes toimetab igapäevaselt Lyonis. 31-aastane Renard on nii koduses kõrgliigas kui ka Meistrite liigas hulgaliselt tiitleid pea kohale tõstnud ning seetõttu end ka mitmetesse sümboolsetesse koosseisudesse murdnud.

💯ème match de Ligue des Champions pour @WRenard !
La capitaine des Bleues est la première joueuse à atteindre ce cap à l'occasion de la demi-finale aller contre le PSG 🔥 #FiersdetreBleues pic.twitter.com/xfu5ZrlKuK

— Equipe de France Féminine (@equipedefranceF) April 24, 2022

Ründeosakonnas tasub kahtlemata hoida silma peal Hollandi 25-aastasel väravakütil Vivianne Miedemal. Enne Arsenali jõudmist ka Müncheni Bayernis mänginud Miedema on kodumaa särgis löönud 111 kohtumisega 94 väravat. Arsenali samad numbrid on vastavalt 89 ja 74. 

Omamoodi valgusvihus on ka Norra ründaja Ada Hegerberg, kes on tagasi koondise juures peale viieaastast pausi. 2017. aastal kodumaa alaliidu kehva tööd kritiseerinud Hegerberg keeldus sõitmast ka MM-ile. Tänavu aprillis tõmbas Lyoni ridadesse kuuluv ründaja taaskord Norra särgi selga ning kõmmutas Kosovole alustuseks kolm väravat. Hegerberg oli 2018. aastal esimene naismängija, keda tunnustati Ballon d'Origa.

Muidugi ei saa üle ega ümber maailma parimast naisjalgpallurist Alexia Putellasest, kes kuulus samuti EM-ile sõitjate sekka. Justnimelt, kuulus. Barcelona staaril diagnoositi eilse treeningu järel eesmise ristatsideme rebend, mis suure tõenäosusega tähendab, et peale EM-i peab ta kõrvalt vaatama ka järgmist hooaega.

Duellid-duellid-duellid

• 8. juulil kell 22 Saksamaa – Taani (B-alagrupp)

Rääkides kohustuslikest mängudest, siis see võiks olla üks neist. 2017. aasta EM-i veerandfinaalis lõppes Saksamaa naiste jalgpalli valitsusaeg ning lõpetajaks justnimelt Taani. Enne seda olid sakslannad endale EM-i tiitli välja mänginud kuuel järjestikusel korral.

• 9. juulil kell 22 Holland – Rootsi (C-alagrupp)

Selles paari puhul saab rääkida tõelisest tippude lahingust. FIFA edetabeli järgi on Rootsi hetkel USA järel 2. positsioonil ning Hollandi tasuks neljas rida. Samas on Hollandi näol tegemist valitseva Euroopa meistriga, kellel on taskus ka hiljutise MM-i hõbe.

• 11. juuli kell 22 Inglismaa – Norra (A-alagrupp)

Kõikide eelduste kohaselt peaks see olema duell, mis otsustab A-alagrupi võitja saatuse. 2019. aasta MM-il jäi Inglismaa peale üliveenvalt, kuid sellele eelnenud ja järgnenud sõprusmadinad kallutasid norrakad enda kasuks.

***

VAR tõttab esmakordselt appi

Tänavune EM on eriline ka seetõttu, et esmakordselt on kasutusel ka videokohtunikud. VAR on varasemalt aidanud õigust mõista ka Meistrite liigas ning eelmisel aastal toimunud meeste EM-finaalturniiril. Kokku teevad sel finaalturniiril kaasa 15 VAR-kohtunikku kaheksast eri riigist.

Finalissima ootab ka parimaid naisi

Juunikuus toimus ajaloo esimene Finalissima, kui Wembleyl läksid vastamisi Itaalia ja Argentina mehed. Euroopa ja Lõuna-Ameerika parimad naised lähevad samuti sel aastal kokku, kuid täpne kuupäev on veel paika panemata. Juulikuu lõpuks on aga selged mõlemad osalejad, sest ka Lõuna-Ameerikas läheb nüüd madistamiseks. Sealseks suurimaks favoriidiks on seitsmekordne tšempion Brasiilia.

***

𝑻𝒉𝒆 𝒘𝒂𝒊𝒕 𝒊𝒔 𝒐𝒗𝒆𝒓...

🎉 #WEURO2022 IS HERE 🎉

Who are you supporting 🤩⁉️ pic.twitter.com/CuqorB7ZVd

— UEFA Women's EURO 2022 (@WEURO2022) July 6, 2022

Suurtest ja väikestest võitudest

Naiste jalgpall pole eales olnud kohas, kus ta on praegu. See, et aprillikuus müüdi Camp Nou kahel korral Barcelona naiskonna kodumänguks välja, oli ulmeline saavutus, mida oli toona raske uskuda. Nüüd, kui EM-i eel on teada, et ka Wembley ja Old Trafford peavad täismaja mahutama, tunduvad pusletükid aina paremini kokku sobituvat.

Muidugi on keeruline leida kohta kõikidele tükkidele: EM-i võõrustavad ka mitmed tohutult teistsuguste kaliibritega väljakud, mis on esile kutsunud mängijate pahameelt. Mõne jaoks tundub narr mängida 8 tuhat inimest mahutaval staadionil, kui Inglismaalt võiks leida ka vähe etemaid kohti.

Selline mõtteviis ei peaks minu arvates kõlama jääma, sest säärastele kitsaskohtadele vaatamata saab tänavune EM olema ülimalt võimas jalgpallipidu. Selle finaalturniiriga astutakse niigi samme, mis on varem liialt suurteks jäänud.

Näiteks on justnimelt selleks suveks jõudnud Hispaania ja Hollandi alaliidud kokkuleppele, et meeste ja naiste koondiseid tasutatakse võrdsetel tingimustel. Lõvihüppe tegi ka Põhja-Iirimaa koondis, kes murdis end finaalturniirile vaatamata kehvale asetusele. Võistlusest heideti välja Venemaa koondis ning oma võimaluse sai oma teisele EM-ile sõitev Portugal.

Nii teinekord lihtsalt ongi, et väikeseid võite tuleb suureks mõelda. Nii on jõudu edasi minna, päris suuremate võitude poole.

***

ERR-i vahendusel on võimalik kohtumistele kaasa elada alates veerandfinaalist. Valitud kohtumisi kannab internetis üle ka UEFA.tv.