Eesti meeste rahvuskoondis alustab Rahvuste liigat kodumänguga Gruusia vastu. A. Le Coq Arenal kell 19.00 algav kohtumine peetakse UEFA nõudmisel tühjade tribüünide ees.

Eesti koondise mullune EM-valiksari läks põhjalikult vussi, sest kaheksast mängust teeniti seitse kaotust ja üks 0:0 viik, väravate vaheks 2:26. Positiivset emotsiooni pole suutnud pakkuda ka tänavused rahvusvahelised duellid. Eurosarjades on Eesti klubid pidanud kolm kohtumist ja need kõik kaotanud. Ning eile sai U21 koondis kodus Poola käest 0:6 paki.

Iga rahvusvahelises konkurentsis Eesti jalgpalli tabanud ebaõnnestumine muserdab. Mõni rohkem, mõni vähem, aga ikkagi muserdab. Just edu võistlustes teiste jalgpalliriikide esindustega on see, mis annab tervele spordialale kõige suurema energiadoosi. Võit eurosarjas või noortekoondise tubli tulemus innustab, inspireerib ja vaimustab.

Tõestust pole vaja kaugelt otsida. Kui koduseks EM-finaalturniiriks valmistunud U17 koondis alistas kontrollkohtumistes Prantsusmaa ja Hispaania, oli kõigi Eesti jalgpallisõprade tuju kohe mitu kraadi kõrgem. Ka FC Flora mullused eurosarjamängud Niši Radnicki ja Frankfurti Eintrachtiga tekitasid hulganisti positiivseid emotsioone.

A-koondis on terve Eesti jalgpalli kõige tähtsam visiitkaart. Nende võimuses on pakkuda neid samu positiivseid emotsioone, aga oluliselt võimsamalt, sest A-koondis on ikkagi A-koondis. 

Paraku pole Eesti meeskond seda juba päris pikka aega suutnud. Mullusest valiksarjast oli juba juttu. 2018. aasta sügisel mängitud Rahvuste liigas jäädi alagrupis viimaseks, sellele eelnenud MM-valiksari kätkes endas ka helgeid episoode, aga Belgialt saadud 1:8 kaotus ei lubanud neid täiel rinnal nautida.

• Üks kaitsja homme ei mängi, teise ümber on küsimärgid. Voolaid: me ei taha korrata eelmise aasta vigu
• Peatreener kiitis Tunjovi ja Heina. Vassiljev: nüüd hakkab nende elus üks huvitavamaid perioode
• Vassiljev: ise palliga hästi mängides saab grusiinide mängutuju ära rikkuda
• Gruusia peatreener Weiss: väga keeruline on midagi prognoosida

Rahvuste liigas on Eesti vastasteks seekord Gruusia, Armeenia ja Põhja-Makedoonia. Kindlasti oluliselt hõlpsam seltskond, kui 2018. aasta Rahvuste liiga alagrupp, kus kohtuti Kreeka, Soome ja Ungariga.

Siiski hindavad kihlveokontorid üksmeelselt Eesti selle C-divisjoni teise alagrupi selgeks autsaideriks. Meeskonna ülesanne on tõestada nende arvamuste ekslikkust ja pakkuda tervele Eesti jalgpallile (võidu)rõõmu, mida on vaja nagu õhku. Koduväljak ja Gruusia koondis ei ole kerge ülesanne, aga õnnestunud ja hoolika esituse korral jõukohane.

Taktikalisi eksperimente või uuendusi Eesti meeskonnalt täna oodata pole. Koondise pole 10 kuud koos viibinud ning neli treeningpäeva pole millegi uue juurutamiseks piisav. Seda aega on tulnud meelde tuletada varem sisse töötatud skeemide ja paika pandu meenutamiseks (ning uuematele koondiseliikmetele tutvustamiseks), et tänane esitus oleks võimalikult ladus.

Karel Voolaidi juhendamisel on koondis kõigis kuues mängus kasutanud skeemi, kus ründajaid on platsil üks, kelle all tegutseb mängujuht (reeglina Konstantin Vassiljev) ja ääred on mehitatud pigem ründavate mängijatega. Kas kirjeldada seda skeemi 4-4-1-1 või 4-2-3-1 šifriga, on juba maitse küsimus. Tähtsam on, kelle Voolaid täna põhikoosseisu määrab?

Väravas teeb koondisedebüüdi 18-aastane Karl Jakob Hein. See sai selgeks pärast Matvei Igoneni vigastust, sest Hein on ainuke neist kolmest puurivahist, keda Voolaid esialgu koondisesse kutsuda kavatses ja kes ka kohale jõudis. Marko Meerits jäi kõrvale Nõmme Kaljus lahvatanud koroonapuhangu, Igonen trauma tõttu.

Kaitseliini kõige tõenäolisem koosseis on (vasakult) Ken Kallaste – Karol Mets – Joonas Tamm – Taijo Teniste. Tõsi, hüppeliigesega hädas olnud Kallaste kohal on kerged küsimärgid. Kui ta ei peaks mänguvalmis olema, alustab vasakkaitsjana ilmselt debütant Henri Järvelaid. Keskkaitses on Voolaidil võtta ka Nikita Baranov ja Märten Kuusk, aga Mets – Tamm duo peaks olema esimene valik.

Paremkaitsja koht kuulub Eesti koondises Tenistele juba viimased kaheksa aastat. Tema varumehena koondisekutse saanud Michael Lilander on vigastatud ja täna meeskonda aidata ei saa, seega on esimeseks alternatiiviks Baranov, kes mängis äärekaitsjana näiteks mullu sügisel Saksamaa vastu.

Kui kaitseliini koosseis on Kallaste – Mets – Tamm – Teniste, on sellel nelikul kamba peale kogemust 218 koondisemängu jagu.

Kui kaitseliini osas suuri küsimärke ikkagi pole, siis keskvälja osas on võtmeküsimuseks Georgi Tunjovi positsioon, millest tulenevalt loksuvad paika ka ülejäänud pusletükid. 19-aastane Serie A kogemusega poolkaitsja on mitmekülgne jalgpallur, kes suudab mängida mitmetel positsioonidel.

"Minu jaoks on Georgi mängija, kelle ma pean sobitama võistkonnas väljakule sellisele positsioonile, et antud hetkel tuleksid tema parimad omadused välja. Tahame, et ka need, kes on teeninud selle koha pika aja jooksul, saaksid samuti oma parima välja tuua. Loomulikult on tal mitu positsiooni ja seda on näha olnud ka Itaalias," märkis Voolaid eilsel pressikonverentsil.

Mida sealt välja lugeda? Et kuigi Tunjov võiks tegutseda ka mängujuhina, kuulub see positsioon esialgu Vassiljevile ning noormeest rakendatakse mujal. Variante on kaks – vasak äär või keskvälja süda. Kuigi Voolaidi valikus on neli puhtakujulist ääreründajat (Vlasi Sinjavski, Henrik Ojamaa, Sergei Zenjov ja Frank Liivak), tundub kõige tõenäolisem Tunjovi vasakule äärele asetamine.

Paremal alustaks sel puhul kogenud Zenjov, klubikohustuste tõttu ainult Gruusia-mängus osalev Ojamaa või Premium liigas head minekut näidanud Sinjavski. Keskvälja südames, Vassiljevi selja taga, on kaks vaba kohta, millest üks peaks kuuluma Vladislav Kreidale. "Tahan olla Eesti parim number kuus," teatas ta mullu sügisel Minskis pärast Valgevenega tehtud 0:0 viiki, kus tegi väga hea partii. Praegu pole selles, et Kreida on oma ampluaas Eesti parim, enam mingit kahtlust. Ning Eesti koondisel on väga vähe mänge, kus seda ampluaad vaja ei lähe.

Kes on aga Kreida ja Vassiljevi kõrval kolmas keskpoolkaitsja? Kui Tunjov mängib äärel, jäävad variantideks Mattias Käit, Mihkel Ainsalu ja Ilja Antonov. Neist viimane tuleb viimaste nädalate puuduva mängupraktika tõttu ilmselt välistada. Seega: kas tehniline Käit või jõulisem Ainsalu? Pigem Käit, aga vastupidine otsus poleks kindlasti üllatus.

Erik Sorga puudumisel – kuna USA-sse naastes kehtiks talle karantiin, polnud DC United vastavalt FIFA erireeglile kohustatud teda koondisesse lubama – on Voolaidi valikus Rauno Sappinen ja Henri Anier. Igaks juhuks tasub meeles pidada, et ründajana on võimeline tegutsema ka Zenjov.

Kuigi kogemuste poolest on Anier Sappinenist üle, siis käimasoleva hooaja põhjal peaks algkoosseisukoht kuuluma Flora edurivimehele, kes on löönud Premium liigas 19 mänguga 19 väravat.

Koosseisujuttude lõpetuseks positiivne tähelepanek, et keskväljal ja äärtel on Voolaidi valik meeldivalt mitmekesine. Peatreeneri käsutuses on erinevat tüüpi mängumehed, kelle puhul pole põhjust kahelda, et nad koondisemänguga kaasneva vastutusega hakkama saavad.

• Eesti vs Gruusia – see on beluuga kalamari, räme koduvile, Piiroja ääreründajana ja Pehrssoni helge hetk! 

Eelmisel sügisel löödi Eestile mitu valusat väravat standardolukordadest. Kui 90+2. minuti värav maavõistluses Ukrainaga sündis tugeva rikošeti saanud karistuslöögist, mis tuleb liigitada kategooriasse "ikka juhtub", siis nurga- ja karistuslöökidest karistusalasse toimetatud tsenderdustest löödud väravad on sellised, mis ei tohi juhtuda.

Kuuest eelmisel sügisel peetud mängust kolmes Eestile selline värav löödi ja Voolaidil pole see ununenud. "Kõik saab alguse väga heast pallist – kui see on hästi kasti toimetatud, siis võib see palju segadust tekitada. Edasi tulevad juba järgmised nüansid. Me ise olime nendega eelmisel aastal hädas - oleme kõvasti korduseid läbi viinud ja mängijatega rääkinud. Nii kaitse- kui ründestandardeid oleme palju läbi teinud ja teatud põhimõtetes kokku leppinud."

Koondisejalgpall on klubijalgpalliga võrreldes juhuslikum, sest võistkonna kokkumängitamiseks pole aega ega võimalust, vaid tegeleda tuleb jalgpalli-alkeemiaga. See suurendab standardolukordade tähtsuse osakaalu. Koondis, kes on standardites tugev, on alati ohtlik ja ebamugav vastane.

Muuseas, viimasel ajal räägitakse üha enam, et standardolukordade edukas lahendamine ei sõltu mitte niivõrd põhjalikust ja geniaalsest plaanist, kuivõrd mängijate isiklikust keskendumisest ja võitlustahtest…

Lõpetuseks ilmekas näide, miks on kohtumise esimene värav võtmetähtsusega: viimati suutis Eesti võistluskohtumises, mida vastane 1:0 juhtima asus, kaotust vältida seitse aastat tagasi. 2013. aasta septembris jäädi Hollandi vastu 0:1 taha, aga tulemuseks oli 2:2 viik. Kõik järgmised valikmängud, kus avavärava autoriks vastane, on Eesti kaotanud.

* * *

Eesti peatreener Karel Voolaid: "Spordis tuleb vastaseid austada. Tuleb jälgida nende parimate mängijate tegemisi ja aimata ette võimalikke stsenaariume. Ei taha eelmise aasta vigu korrata. See annab ka optimismi, et suutsime suuremate vastu teatud momentidel häid esitusi teha. Kuigi lõpptulemus polnud positiivne, siis tuleb sealt asju kaasa võtta.

Selge see, et reaalses elus tuleb vähene kogemus kuskil mingites episoodides välja. Selle nädala jooksul on kõik nooremad mängijad andnud teatud momentides väga optimistlikke signaale, aga kuskil tuleb sisse ka momente, kus on kogemusel oma väärtus. Võibolla vanemad mängijad poleks mingeid vigu teinud, aga kui nad on tõelised spordimehed, siis nad õpivad oma vigadest ja teevad oma järeldused."

Gruusia peatreener Vladimir Weiss: "Väga keeruline on prognoosida, mis homses mängus juhtuma hakkab, sest meie meeskonnast puuduvad mitmed mängijad ning ka üks Eesti ründaja (Erik Sorga – O. J.) ei ole kohal. Turniiri esimene mäng on alati tähtis. Seekord kasutame mitmeid nooremaid mängijaid.

Proovime anda endast parima ja võita, aga kõik teavad, et see pole lihtne, sest viis aastat tagasi kohtusime siin samal staadionil Eestiga ja kaotasime 0:3. Samas kaks aastat tagasi mängisime Eestiga enda kodus ja võitsime 2:0. Seega kõik on võimalik ja publiku puudumine muudab mängu veelgi omapärasemaks."

* * *

5. septembril kell 19.00 A. Le Coq Arenal

Eesti - Gruusia

Peakohtunik: Donatas Rumsas
Abikohtunikud: Aleksandr Radius, Dovydas Sužiedelis
Neljas kohtunik: Manfredas Lukjancukas (kõik Leedu)

Eesti eeldatav algkoosseis:

Eesti ja Gruusia varasemad omavahelised mängud (kõik maavõistlused):

Gruusia - Eesti 3:1 (18.11.1998, Thbilisi)
65., 85. Ashvetia, 72. Janashia – 90. Arbeiter

Eesti - Gruusia 1:0 (11.06.2000, Kadrioru staadion)
17. Piiroja

Eesti - Gruusia 1:1 (27.05.2008, A. le Coq Arena)
64. pen Kink - 83. Kenia

Gruusia - Eesti 2:1 (03.03.2010, Thbilisi)
45+4. pen Kobiashvili, 90+4. Siradze - 83. Purje

Eesti - Gruusia 3:0 (11.11.2015, A. le Coq Arena)
60. Purja, 65. Pikk, 88. Gussev

Gruusia - Eesti 2:0 (27.03.2018, Thbilisi)
6. Tabidze, 35. Qazaishvili