Viimati eelmise aasta novembris Eesti koondise eest väljakul käinud Ararat-Armenia poolkaitsja Ilja Antonov lendas täna koos ülejäänud meeskonnaga Minski, kus kohtutakse neljapäeval Valgevene koondisega.

Antonov sõnas enne väljalendu Soccernet.ee, et tunne on mõistagi hea, aga koondisekutse ei ole kingitus. "Koondise eest mängimine on privileeg ja mul on nüüd see võimalus. Võitlesin end siia, aga see ei ole kingitus, nüüd on vaja end tõestada. Meil on uus treener, tuleb tema ülesandeid täita ja end heast küljest näidata."

Antonov ja Voolaid olid enne tänast kohtumist omavahel telefoni teel suhelnud. "Need olid väga kasulikud vestlused. Nüüd on aeg, kus me saame koos töötada ja ta saab mind trennides jälgida. Oma positsiooni ma veel ei tea, aga eelistaksin number kuue või kaheksa peal olemist. Nendel tunnen ma end kõige mugavamalt."

"Ma arvan, et peame mängima võidu peale. Meil on kvaliteeti, et minna sinna ja näidata domineerivat jalgpalli. Peame mängima nii nagu siin septembris Valgevene vastu, aga võitma."

Antonovi karjäär Armeenia meistriklubis on alanud päris kenasti. Lisaks äsja võidetud superkarikale jõuti Euroopa liigas peaaegu alagrupiturniirile, kuid viimasel tõkkel takerduti ja lubati sinna Dudelange.

"See oli väga valus. Ma võin öelda, et ühe jalaga olime juba alagrupiturniiril, aga siis pandi meie ees uks kinni. Need on need penaltid, see on loterii. Mitte midagi ei saa teha. Ma olin järgmine lööja, kuues eksis, aga mina oleksin seitsmes olnud. Superkarikas oli minule välismaal esimene auhind. Oli väga meeldiv see oma CV-sse saada, aga liigavõit on muidugi raskem ja tähtsam. Superkarikas on lihtsalt sõpruskarikas."

Pärast Euroopast langemist vajus Ararat-Armenia auku, kust end siiski peagi välja vinnati. "Oli paar mängu, kus me ei saanud hakkama. Meil oli pohmell või mingi psühholoogiline auk. Õnneks tulime sealt hästi välja, meil olid liidritega mängud ja suutsime need võita. Oleme tabelis teised ja meil on kaks mängu varuks, kõik on kontrolli all."