Analüüs | Mis on Põhja-Iirimaa meeskonna peamised nõrkused ja tugevused? (1)

Märtsis Belfastis peetud EM-valikmängus sai Põhja-Iirimaa Eestist 2:0 jagu. Foto: Jana Pipar / jalgpall.ee

Eesti jalgpallikoondist ootab laupäeval ees 2019. aasta esimene koduväljakumäng, kui EM-valiksarjas tervitatakse A. Le Coq Arena murul Põhja-Iirimaad. Millised on vastase tugevused ja nõrkused?

Eesti koondise treenerid on neile kahele võtmeküsimusele vastuseid otsides saanud teiste materjalide seas tutvuda ka statistika-agentuuri InStat pakutud kokkuvõttega Põhja-Iirimaa meeskonna tegemistest ja trendidest alates eelmise aasta 1. oktoobrist.

Tolle ajavahemiku jooksul on Põhja-Iirimaa koondis pidanud kuus kohtumist – kolm Rahvuste liiga matši kaotati, maavõistlus Iirimaaga viigistada ja kaks märtsis toimunud EM-valikmängu võideti. Soccernet.ee toob välja InStati pakutud 17-leheküljelise kokkuvõtte mõned huvitavamad kohad:

ÜLDISED MÄRKUSED:

1. Taktika osas üllatusi pole | Kui Eesti koondist on Martin Reimi ametiaja jooksul saatnud muudatused meeskonna asetuses, siis tema Põhja-Iirimaa kolleeg Michael O'Neill saadab meeskonna alati platsile 4-3-3 asetusega, mille südameks on alumise poolkaitsjana toimetav kapten Steven Davis, kes on ilmselt Põhja-Iirimaa kõige tähtsam mängija.

REKLAAM

"Põhja-Iirimaa rünnakud rulluvad suures plaanis sageli lahti mitmelainelisena, sest pallikaotuse järel asuvad nad kohe vastast survestama. Palli valdava võistkonna sage vaheldumine on Põhja-Iirimaa osalusel peetavates mängudes tavaline," kirjutab InStat.

2. Võtmekohaks võitlustahe lahtiste pallide olukorras | Meeskonna esiründaja on Glasgow' Rangersi ridadesse kuuluv Kyle Lafferty, kellel tuleb 90 minuti jooksul osaleda keskmiselt 22 õhuduellis, millest ta võidab vaid 32%, aga see ei morjenda põhja-iirlasi karvavõrdki, sest Laffertyt sihitakse muuhulgas ka eesmärgiga võita õhuduellide-järgseid lahtise palle.

"Kolm keskpoolkaitsjat võitlevad lahtiste pallide nimel uljalt. Põhja-Iirimaa meeskond võidab ühe kohtumise jooksul vastase väljakupoolel keskmiselt 32-37 lahtist palli. Selle õnnestumise järel proovitakse kiire sööduga ära kasutada vaba ruumi vastase kaitseliini taga," selgitab InStat.

PÕHJA-IIRIMAA NÕRKUSED:

1. Kõrge pressi tagajärg | Kuna Põhja-Iirimaa koondis armastab vastast kõrgelt pressida (keskmiselt saadakse pall vastase väljakupoolel vastaselt tagasi 21 korda ühe mängu jooksul), on nad pallikaotuse järel haavatavad meeskonna südames.

"Kaitsva poolkaitsja ja keskpoolkaitsjate vahele tekivad tühimikud, mida vastane võib söödukombinatsioonide tarbeks ära kasutada. Taskuid ääre ja kesktelje vahel kontrollivad kaitsjad ning kui mõni neist liigub palli suunas, kaotab kaitseliin oma kuju," kirjutab InStat ja lisab: "Eksimused kohavalikuga on kaitsjate puhul tüüpilised."

2. Üksikud äärekaitsjad | Kui rünnakut toetavad äärekaitsjad aktiivselt ja tõusevad kõrgele, pakkudes poolkaitsjatele ja edurivile võimalusi mängu jätkamiseks, siis positsioonirünnaku vastu kaitstes on nad üpris üksi (ääreründajad ei paku olulist tuge) ja seetõttu hädas.

"Äärekaitsjad liiguvad sageli palli suunas, aga on duelli sisenemisel passiivsed. Nad lubavad sööte enda selja taha, mis puhul liigub ohtu katma lähem keskkaitsja, mis omakorda vähendab mehitatust karistusala keskel," kirjutab InStat.

PÕHJA-IIRIMAA TUGEVUSED:

1. Tõhusad standardolukorrad | Eelmise kuue kohtumise jooksul löödud seitsmest väravast kaks on sündinud standardolukordadest, kusjuures 2:0 võidumängus Eesti üle penaltist löödud teist väravat pole nende kahe sisse arvestatud. "Seisva palli olukordadest on Põhja-Iirimaa erakordselt ohtlik, sest tervenisti 26% neist päädivad pealelöögiga," märgib InStat.

Nurgalöögid toimetatakse enamasti esimesse posti, kus keskkaitsja või ründaja tekitab pallipuutega ohtliku olukorra, üpris sageli kasutatakse enne tsenderduse andmist nurgalöögi lühidalt lahtimängimist.

2. Tohutu surve värava ees | Nagu eespool mainitud, toetavad Põhja-Iirimaa rünnakut innukalt liikuvad äärekaitsjad, mis muudab loogiliseks, et positsioonirünnakute lõpuleviimiseks kasutatakse enamasti ääri. "Äärel proovivad 2-3-mängijalised kooslused palli kiiresti karistusalasse toimetada. Samal ajal kuhjuvad nende võistkonnakaaslased kiiresti väravaesisesse tsooni," kirjutab InStat.

Tähelepanu juhitakse ka antud olukorras rünnaku teise laine moodustavate keskpoolkaitsjatele, kellele meeldib otsida võimalusi pealelöökideks karistusala joone kandist. "Keskpoolkaitsjad on Põhja-Iirimaa kõige ohtlikumad mängijad. Steven Davis ja George Saville on keskmiselt 1,8-2 pealelöögiga mängu kohta meeskonna usinaimad pealelööjad," öeldakse raportis.

* * *

Eesti – Põhja-Iirimaa EM-valikmäng toimub laupäeval A. Le Coq Arenal, festivaliala avatakse kell 17, avavile kõlab kell 19.

SEOTUD LOOD
SEOTUD MÄNGUD
1 kommentaar

Badasca   •  
(85.76.35.***)
Ühe sõnaga ees ootab ehe ja hea vana kooli briti jalgpall kuidas Eesti aga palli hoidma saab?

Kommentaari lisamiseks palun logi sisse või sisesta nimi ja kontrolltest.
FINAAL
Maailmameistrid! Noor Prantsusmaa parandas kahe aasta taguse vea
RISTNURK
KATARI PÄEVIKUD

Soccernet.ee Kataris!

Interaktiivne blogi ja vahetud muljed Eesti koondise reisilt Katari, kus kolme aasta pärast koguneb maailma jalgpalli koorekiht.

https://www.zone.ee/
MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK